Ajutrauma Autor: Ain-Elmar Kaasik

Ajutrauma. Eestis registreeritakse aastas iga 100 000 inimese kohta 360–450 ajutraumajuhtu, mis on väga suur arv, võrreldes enamiku Euroopa riikidega (150–295 juhtu). Umbes 85% neist on kergemad peatraumad, mille ravitulemus on hea. Samas on trauma nooremaealiste sagedasim surmapõhjus ning ligikaudu pooltel juhtudest on selleks ajutrauma. Eeldatavalt ei pöördu kuni 25% trauma saanutest üldse arsti poole, samas sureb 15% ajutraumaga isikutest enne haiglasse jõudmist. Ka kerge ajutrauma korral on põhiprobleemiks varajane traumajärgsete koljusiseste verimuhkude ehk hematoomide avastamine, mistõttu osa haigeid tuleb jälgimiseks haiglasse paigutada.

Ajutrauma raskus oleneb eelkõige traumeerivalt toiminud jõu tugevusest, kuid seda võivad leevendada amortiseerivad tegurid (nt peakate, eriti kiiver). Traumahetkel tekivad muutused koljusiseses rõhus, kujunevad ajuvereringehäired, tekivad purustuskolded (ajupõrutus ehk kontusioon) ajukoes ning tugeva jõu toimest tingitud koljumurrud. Koljuvõlvi joon- ehk lineaarmurrud näitavad küll toiminud jõu suurust, kuid ei nõua erilist arsti tähelepanu. Seevastu koljupõhimiku murrud on sageli ühenduses peas olevate õhku sisaldavate ruumidega (nt ninakõrvalurgetega), mis võib soodustada ajukelmepõletiku teket. Mõnikord surutakse koljuvõlvi killunenud luufragmendid sissepoole, mis tingib kirurgilise ravi vajaduse. Siiski määrab ajutraumaga haige saatuse eelkõige ajukoe vigastuse raskus. Selle kergemaks vormiks on ajuvapustus ehk kommotsioon. Kerge peatrauma korral esineb vähemalt üks järgmistest nähtudest: 1) mis tahes kestusega teadvusetus (ärkamisreaktsiooni puudumine, st silmade mitteavamine vastuseks välisärritusele); 2) mäluhäire (mälulünk ehk mälukaotus) vahetult enne või pärast traumat toimunud sündmuste suhtes;

3) vaimse seisundi mis tahes häire (desorientatsioon, segasusseisund). Ajuvapustusest tingitud teadvusetus vältab enamasti alla 5 minuti, kuid mitte üle 30 minuti. Traumajärgne mälulünk võib kesta kauem, kuid see ei tohi kesta üle 24 tunni. Häirete pikema kestuse korral, eriti kui ilmneb neuroloogiline koldeleid (krambid, halvatusnähud), on ilmselt tegemist ajupõrutuse ehk kontusiooniga, mis võib olla eluohtlik ja põhjustada püsivaid tervisehäireid. Peavigastuste ohtlikemateks ilminguteks on koljusisesed verimuhud ehk hematoomid, mis võivad tekkida vahetult trauma saamisel või kujunevad välja mõne tunni või päeva jooksul. Verimuhud on ruumi nõudvad moodustised, mis tekitavad koljuõõnes massiefekti, st deformeerivad ajukude ning avaldavad tugevat survet aju elutähtsatele piirkondadele. Seetõttu tuleb verimuhud võimaluse korral kirurgilisel teel eemaldada ning likvideerida ühtlasi verejooksu põhjus.

Ajutraumal ei ole spetsiifilist ravi. Kergemad juhud paranevad tavaliselt iseenesest, kuid eelsoodumusega isikutel võivad jääda püsima peavalud, emotsionaalne labiilsus ja närvisüsteemi muudki talitlushäired. Peaaju raske trauma ravimisel jälgitakse elutegevuse füsioloogilisi näitajaid (hingamist, vereringet, kehatemperatuuri, koljusisest rõhku jne), neid vajadusel reguleerides. Teadvuse pikaajalise häire korral toidetakse haiget kunstlikult ning rakendatakse intensiivravivõtteid, nagu spetsiaalse toru viimine hingetorusse, avause tegemine hingetorusse (trahheostoomia) ja pidev kunstlik hingamine vastava aparatuuri abil. Peaaju raskete traumadega patsiente ohustavad tüsistused, eelkõige hingamis- ja erituselundkonna osas. Nende riski vähendab laitmatu hooldus. Raske trauma tagajärjel võivad kannatanul jääda kogu eluks haiguslikud jääknähud, mis ilmnevad psüühika, vegetatiivsete funktsioonide, tasakaalu ja koordinatsiooni häirumises. Selliseid püsivaid häireid nimetatakse traumaatilisteks ajukahjustusteks.

Vt ka teadvushäire, hingamisteede avamine.



Nõuanded teemal: Perearst

Kõrva valu , vaik

Tere !Kui tihti võib teha kõrvaloputusi kui vaiku tekib palju ?Kõrvades on survetunne , kihelust ja valu.Kas kõva vaigutropp võib tekitada põletikku ?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan küsimuse eest.

Jah, tugev vaigutropp võib põhjustada üsna ebameeldivaid vaevusi:

survetunnet,
kuulmise halvenemist,
kohinat,
kihelust,
vahel ...

Loe edasi

Song

Tere! 03.okt 25 tehti mulle käärsoolevähi lõikus. Kuna kasvaja oli kasvanud ümber kõhulihaste, eemaldati ka osa lihastest. Siiani saan veel immuunravi. Peale op.ist paranemist vajus parempoolne kõhuosa ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan küsimuse eest.

Teie kirjelduse järgi on täiesti võimalik, et pärast suurt kõhuoperatsiooni on tekkinud operatsioonijärgne kõhuseina song. See ei ole kahjuks haruldane olukord, ...

Loe edasi

B12 piiripealne?

Tere, olen juba pikemat aega kimpus erinevate tervise probleemidega ja kahjuks nendes otsingutes veidi omapäi, kuna perearst ei võta mind tõsiselt. Arvab, et mul on lihtsalt stress. Tunnen oma keha ja ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan väga põhjaliku ja hästi kirjeldatud küsimuse eest.

Teie sümptomid on mitmekesised ja kindlasti väärivad tõsiselt võtmist. Ainult “stressiga” ei tohiks pikemaajalisi ja püsivaid ...

Loe edasi

Kas hemmoroidid?

Tere
selline probleem,et märtsis peale seda kui kõht oli kinni ja hästi kõvasti punnitasin oli paberil verd ja pärast kipitas pepuaugus. Vahepeal üritasin hoida kõhu pehme ja siis oli korras. Kuid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan küsimuse eest.

Teie kirjelduse järgi on üsna võimalik, et tegemist on pärasoole limaskesta lõhe ehk anaalfissuuri või hemorroididega. Mõlemad probleemid võivad tekkida pärast kõhukinnisust ...

Loe edasi

Vereanalüüsi tulemused

Lp- dr. Veskimägi, sooviksin saada Teie arvamust vereanalüüsi, ennekõike ferritiini tulemuse kohta (20,1 µg/L). Antud analüüs võeti aprillis 2026 (muud näidud failis). Täpselt aasta tagasi oli sama näit ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan väga põhjaliku küsimuse eest.

Teie kirjeldatud vaevused ja ferritiini näit väärivad minu hinnangul täiesti tõsiselt võtmist, isegi siis, kui labori normivahemikust otseselt „väljas” ...

Loe edasi

Õhupuudus ööseti

Miks tekkib õhupuudus ööseti päeval on kõik nagu normaalne.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan küsimuse eest.

Öösiti tekkiv õhupuudus vajab kindlasti tähelepanu, eriti Teie vanuses. Põhjuseid võib olla mitmeid ning ainult kirja põhjal ei ole võimalik täpset põhjust öelda, ...

Loe edasi

Kõrvalestad sügelevad.

Tere!
Minul kõrvalestad juba üle aasta sügelevad. Olen neid vahel kreemitanud kuid tulemuseta. Perearst ei arvanud sellest midagi.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan küsimuse eest.

Kõrvalestade sügelus on üsna sage probleem ning enamasti ei ole tegemist ohtliku haigusega, kuid pikemaajalise vaevuse korral tasub põhjus siiski välja selgitada.
Loe edasi

Sügelus

Tere.
Mina sügelen juba pikemat aega. Algab see alati alusepsu piirkonnas kõhu peal. Korra sain lahti hormoonraviga, aga see tõstab meeletult kehakaalu. Sügelus tekib uuesti kui olen käinud mõnda ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan küsimuse eest.

Teie kirjelduse järgi võib tegemist olla naha ärritus- või allergilise reaktsiooniga, kuid võimalikud on ka mitmed teised põhjused. Väga oluline vihje on see, et ...

Loe edasi

õhtuti jalgades lihasvärinad

Tere !
öhtul kell 21-21.30 jalgades lihasvärinad

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan küsimuse eest.

Õhtuti tekkivad jalgade lihasvärinad või tõmblused võivad olla üsna mitme erineva põhjusega ning sageli ei tähenda need otseselt ohtlikku haigust. Samas on oluline ...

Loe edasi

Kolesterool

Lp doktor

Toon ära väljavõtted viimastest vereanalüüsidest kolesterooli kohta.

Kolesterool oli
14.11.2025:

Kolesterool
Üle normi

5,45

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan väga põhjaliku ja hästi läbi mõeldud küsimuse eest.

Teie kirjeldusest jääb mulje, et olete oma tervise nimel juba väga palju õigesti teinud. LDL-kolesterooli väärtus 4,33 mmol/L ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi