Anafülaksia Autor: Kaja Julge

Anafülaksia on mitut elundisüsteemi haarav immunoglobuliin E vahendatud kiire allergiline reaktsioon, mis võib tekkida mõne minuti jooksul pärast isegi väga väikese koguse allergiat tekitava aine organismi sattumist. Sagedasemad anafülaksia põhjustajad on penitsilliin jt antibiootikumid, mesilas- ja herilasmürk, mõned toiduained (pähklid, kala, koorikloomad, munad); haiglaoludes võivad põhjustajateks olla vereülekanded, üldised ja paiksed valuvaigistid, röntgenkontrastained jt. Anafülaksia sümptomid kujunevad välja kiiresti, sest korraga vallandub rakkudest palju bioloogiliselt aktiivseid aineid. Iseloomulikud haigusnähud on üldine nahapunetus, sügelus, kublaline lööve, suu limaskesta sügelus ja turse, neelamis- ja kõnelemisraskused, astmast või kõritursest põhjustatud hingamistakistus, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, südametegevuse kiirenemine, vererõhu langusest tingitud nõrkustunne, surmahirm, teadvusetus, krambid. Seisund võib muutuda kiiresti eluohtlikuks, raskeimal juhul nimetatakse seda anafülaktiliseks šokiks. Siis päästab haige vaid kiire tegutsemine. Seepärast peaksid allergilised inimesed endaga pidevalt kaasas kandma esmaabiks vajalikke ravimeid.

Tõhus abivahend on automaatne süstal (EpiPen), mis sisaldab kas 0,3 mg (täiskasvanute ja suurte laste doos) või 0,15 mg (väiksemate laste annus) adrenaliini. Jämedat pliiatsit meenutav süstal võetakse paremasse rusikasse, nii et hall kaitsekork jääb pöidla kohale. Teise käega eemaldatakse kaitsekork, nõelapoolne musta värvi ots surutakse tugevasti vastu reie väliskülge ning toimub automaatne süstimine läbi riiete. Lisaks adrenaliinile on abi antihistamiinikumitabletist ning prednisolooni (25 mg täiskasvanule ja suurele lapsele, 15 mg väikesele lapsele) või mõne teise hormoonipreparaadi manustamisest. Et esialgsele seisundi paranemisele võib 6–8 tunni pärast järgneda teine eluohtlik allergilise reaktsiooni staadium, tuleb patsient kindlasti toimetada edasiseks jälgimiseks ja raviks meditsiiniasutusse. Erinevalt nõgestõvest (urtikaariast) ja Quincke ödeemist on anafülaksial mingi kindel põhjus, millega kokkupuudet on väga tähtis edaspidi vältida.

Vt ka angioödeem, antihistamiinikumid, nõgestõbi, putukaallergia, šokk.

Automaatne süstimine läbi riiete.