Lihasevigastused Autor: Kaidu Meitern


Viited: lihasevigastus
Lihasevigastused võivad olla põrutused, venitused, rebendid. Kõige sagedamini esineb põrutusi ja venitusi.

Lihasevenitus ehk distensioon on kergem lihasevigastuse tüüp, millele on iseloomulik valu lihase ja kõõluse koormamisel, eriti venitamisel, kuid ka isomeetriliste (lihase pikkust mittemuutvate) kokkutõmmete korral. Vigastuskohal tekib lisaks valule funktsioonihäire, võivad ilmneda turse ja spasm (kramplik kokkutõmme). Lihasevenitused jagatakse ägedateks ja kroonilisteks. Esimesed on seotud traumaga, teised lihase pikaajalise ülekoormamisega. Venitusi diagnoositakse enamasti selja ning reie tagakülje lihastel. Lihasevenituse tekkimist soodustavad väsimus ja lihaste jäikus. Sageli tuleb lihasevenitusi ette sportlastel, kes on treeningul või võistlustel üle pingutanud või pole korralikult eelsoojendust teinud.

Äärmiselt tähtis on kohe pärast traumat hakata tegema venitusharjutusi, et vigastuse piirkonnas ei tekiks armkude. Kindlasti tuleks vältida valu tekitavaid liigutusi, aga taastusharjutustega peab alustama siiski võimalikult varakult. Hästi mõjub ujumine, jalgrattasõit. Keharaskusest tuleneva koormuse vähendamiseks võiks jalalihase venituse korral mõni aeg kasutada elastsidet.

Lihaserebend on tõsine vigastus, mille tekkemehhanism võib olla erinev: kas löök pingul lihase piirkonda või lihase ülemäärane pingutamine. Lihaserebendid tekivad vastandlikult toimivate lihaste ebaühtlase töö tõttu (nt reielihastel). Sageli kuuldub lihase rebenemisel õrn plõksatus. Lihaserebendid kaasnevad mõnikord luumurruga. Lihaserebendid võivad olla osalised või täielikud, kuid alati põhjustab lihase rebenemine tugevat valu. Kahjustunud lihase väliskuju muutub ning sõltuvalt vigastuse ulatusest on funktsioonihäire kas osaline või täielik. Suurema rebendi puhul tekib turse, verevalum, näha on lohk vigastatud kohas.

Täielikku lihaserebendit on vaja viivitamatult opereerida, st katkenud lihase otsad kokku õmmelda. Kui seda teha mõni päev hiljem, on rebenenud lihase otsi raske lähendada ja kinni õmmelda.


Lihasevigastused

Nõuanded teemal: Perearst

Boreliooso vereproovid

Tere
Põdesin detsembrikuus borrelioosi. Ravi ajal enesetunne ei pranenud ning väga visalt tahavad mõningad sümptomid taanduda. Algulses oli väga tavaline sipalgate jooksimse tunne naha all ning erinevad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Aitäh, et jagasite oma muret ja vereanalüüsi tulemust (pildi põhjal). Kirjelduse ja tulemuste põhjal on täiesti mõistetav, et soovite selgust.

Lühikokkuvõte Teie olukorrast:
Borrelioos ...

Loe edasi

Küüned tumenevad, lamenevad, paksenevad

Küüne sees on tumedad pikitriibud. Algas vaid ühest triibust, nüüd on pöidlaküüned kohutavad. Paistab, et hakkavad muutuma ka teised. Peale selle küüned lamenevad

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Küünte muutused, nagu tumedad triibud, lamendumine ja paksenemine, võivad olla tingitud mitmest võimalikust põhjusest. Kuna olete maininud, et see on kestnud juba mitu aastat, tasub kindlasti oma ...

Loe edasi

Kas füüsiline trauma põhjustab vähki?

Tervist!

Kas füüsiline trauma põhjustab vähki? Kui vähk on muutused kudede sees, aga mingi tugev väline füüsiline tegur on kudedele väljast liiga teinud, kas see võib vähki põhjustada?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tervist!

Lühike vastus: füüsiline trauma iseenesest ei põhjusta vähki, kuid teatud juhtudel võib trauma kaudselt soodustada kasvajalisi protsesse, eriti kui see tekitab kroonilist põletikku ...

Loe edasi

Pidev põiepõletiku tunne

Tere
Olen 34 aastane, kolme lapse ema. Mind on mitmeid aastaid kimbutanud põiepõletik. Olen võtnud nitrofurantoini ja on mööda läinud. Hiljuti aga sain vähi diagnoosi, olen käinud lõikusel ja saanud ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie olukord on kahtlemata keeruline ja kaebused on olnud juba pikalt kurnavad. Arvestades varasemat põiepõletiku ajalugu, praegust püsivat kusitipõletiku-laadset tunnet ja hiljutist ...

Loe edasi

Väsimus

Tere!

Mõnda aega on mul olnud probleeme väsimusega. Kuigi magan öösel tavapärase arvu tunde, tunnen end päeval sageli unisena. Töötan ettevõtjana ja teen kodust kaugtööd, seega saan oma päevi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan põhjaliku kirjelduse eest – see on väga kasulik, et paremini mõista, millega võiks tegemist olla. Teie kirjeldatud sümptomid ei ole kindlasti “lihtsalt normaalne väsimus”. Arvestades nii sügavat ...

Loe edasi

Ekg

Tere

Eakal naisel käis eile süda esimest korda rütmist välja. sai peale verevedeldajad. Täna tehtud ekg oli selline (lisasin pildi). Kas Te saaksite palun selle EKG kohta anda mingisugust ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Aitäh info ja EKG pildi eest. Südame rütm on küll õige, kuid olen väga mures, tõsine kahtlus südamelihase väiksemale infarktile ees-vaheseina piirkonnas. Esineb ka südame erutusjuhte aeglustumine, ...

Loe edasi

Naha laigud

Tere!
Tekkisid laigud kuuaega tagasi ja aina juurde tuleb lisasin pilti faili

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Kahjuks ei ole pilt Teie küsimusega kaasa tulnud. Palun proovige see uuesti üles laadida – just visuaalne ülevaade on nahalaikude puhul väga oluline, et eristada näiteks:

Loe edasi

Ei oska öelda

Tere. Kõigepealt suured tänud taas põhjaliku vastuse eest. Olen taas sunnitud pöörduma,kuna oma arstiga on suhtlemine põhimõtteliselt võimatu. Millist haigust pakuksite lisatud pildi põhjal? Sümptomid:nägemine ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere ja aitäh põhjaliku kirjelduse eest. Haiget nägemata ei saa anda konkreetseid uuringute ja ravisoovitusi, Teie sümptomite põhjal on võimalik anda esialgseid mõtteid võimalike haiguste suunas.

Loe edasi

Südameuuringu tulemus

Kaltsiumskoor 72,5
Esineb LAD mõõdukas stenoos

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Teie südameuuringu tulemused viitavad järgmisele:

🫀 Kaltsiumskoor 72,5
Kaltsiumskoor näitab lubjastumist (kaltsiumi ladestumist) pärgarterites – mida suurem skoor, seda ...

Loe edasi

EKG uuring

Mida tähendab EKG-l Siinusarütmia 83xmin.Norm. el. telg. Struktuurme muutus anteroseptaalselt?

Kas oleks vaja pöörduda arsti poole kui süda klopib?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie EKG kirjelduses esineb mitmeid elemente, mida võib lühidalt lahti seletada:

🫀 EKG tulemuse selgitus:
"Siinusarütmia 83x/min"

Tähendus: Südamelöögid ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi