Kõripõletik Autor: Ulvi Lettermo

---

Viited: inhalaator

---

Kõripõletik ehk larüngiit võib kulgeda ägedal ja kroonilisel kujul. Äge kõripõletik algab tavaliselt külmetushaigusena, tekitajaks viirused. Bakteriaalne põletik lisandub sekundaarselt. Ka allergia võib soodustada ägedat kõripõletikku. Haiguse tunnusteks on häälekähedus ehk düsfoonia, kõri on valulik, samuti on valulik rääkimine ja köhimine, võib esineda väike palavik. Ravi seisukohalt on tähtis anda häälele 1–2 nädalat puhkust. Vältida tuleb köhimist, köhatamist, vilistamist ning sosistamist. Rakendatakse põletikuvastast ravi, auru sissehingamist jt võtteid.

Äge kõripealisepõletik ehk äge epiglotiit

on haigus, mis tihti tabab 2–6-aastasi lapsi, kuid esineb samuti täiskasvanutel. Haigustekitaja – bakter Haemophilus influenzae – kutsub esile kõripealise kõhre põletiku. Kõripealis tursub ja suleb õhu juurdepääsu kõrisse ning alumistesse hingamisteedesse. Haigus algab äkki, haigusnähud süvenevad väga kiiresti. Neelamine muutub raskeks ja väga valulikuks, raskenenud on sülje allaneelamine. Palavik on kõrge, hingamine häälekas, kiunuv, haiguse süvenedes muutub vaiksemaks, keel ja nahk lähevad vahel sinakaks. Süvenev turse võib lõplikult sulgeda õhu juurdepääsu kopsudesse. Oluline on säilitada rahu, olla istuvas asendis ja kutsuda kohe kiirabi. Laps peaks olema lähedase inimese süles, teda tuleks rahustada ning üritada vältida nutmist.

Ravi toimub haiglas. Oluline on lapse pidev jälgimine, et ennetada hingamispuudulikkuse – asfüksia ehk lämbuse arenemist. Hingamistakistuse korral võib osutuda vajalikuks nii intubatsioon (kõri torustus) kui ka trahheostoomia (hingetoru avamine, kõnekeeles nn hõbekõri panek). Haiguse läbipõdemine muudab lapse organismi selle haiguse suhtes immuunseks. H. influenzae vastu lapsi vaktsineeritakse.

Ebakrupp ehk pseudokrupp ehk häälepilualune kõripõletik esineb peamiselt lastel 3. elukuust kuni 5. aastani, kuid sellesse võivad haigestuda ka vanemad lapsed. Laste kõri on anatoomiliselt väike, limaskest on vere- ja lümfisoonterikas, mistõttu turse levib ning süveneb kiiresti. Ebakrupp algab tavaliselt ägeda viirushaigusena. Laps ärkab äkki öösel nutuga, hingates kähedalt ja häälekalt, köha on haukuv. Laps on hirmunud, rahutu. Haiguse süvenedes muutub hingamine raskemaks, nahk ja keel lähevad sinakaks, hingamisel osalevad abilihased. Sellisel juhul peab kohe kutsuma kiirabi. Tuleb püüda jääda rahulikuks, samuti rahustada last. Laps tuleb võtta sülle ja hoida istuvas asendis, anda talle sooja jooki, rinnalast võiks proovida imetada.

Toa õhk tuleks võimalikult niiskeks muuta, see kergendab hingamist. Ägeda ataki korral tuleb minna lapsega vannituppa ja lasta kraanist maksimaalse tugevusega joosta kuuma vett, niimoodi muutub sissehingatav õhk kiiresti niiskeks. Hoogu leevendab ka jahe õhk, mida laps võiks hingata avatud akna all. Hoogude vältimiseks võib arst eelnevalt välja kirjutada glükokortikosteroide, mida tuleb lapsele anda haigusnähtude ilmnemisel, limaskesta turse alandamiseks sobivad antihistamiinikumid. Tõhusad on aerosoolidena kasutatavad sissehingatavad rohud. Kui kodus on olemas inhalaator, tuleks seda ravimite sissehingamiseks kasutada. Haigus võib kesta kuni nädala, kuid esimesed kaks ööd on kõige raskemad. Kui lapse seisund koduse raviga ei parane, on vajalik haiglaravi. Püsiva hingamisteede turse tõttu võib olla näidustatud intubatsioon. Haiguse ennetamiseks tuleb püüda vältida haigestumist ägedatesse viirushaigustesse. Raskeid haigusvorme aitab ära hoida lapse õigeaegne vaktsineerimine. Enne vaktsineerimise ja antibiootikumide kasutuselevõttu põhjustas surmajuhte difteeriatekkeline kõripõletik (krupp).

Kroonilist kõripõletikku soodustavad sageli esinev ravimata äge kõripõletik, põletikuliste häälepaelte ülepingutamine rääkimisel, krooniline nohu, ninakõrvalurgete põletikud, alumiste hingamisteede kroonilised põletikud, pikaajaline tugev köha ja söögitoru reflukshaigus. Ohu allikaks on ka ebaterve eluviis (suitsetamine ning sage alkoholi tarvitamine), kahjustavad töötingimused (tolm, keemilised ühendid, aurud, värvid), liialt kuiv õhk ruumides, hääle ülepingutamine (lauljad, näitlejad). Häälehäireid põhjustavad samuti hormonaalsed muutused (eriti menopausi ajal). Kergesti võib tekkida häälepaelte paksendeid, polüüpe, sõlmekesi, kasvajaid, mis samuti moonutavad häält. Sageli esineb düsfoonia (häälepuue), näiteks häälekähedus, harvem täheldatakse valu ja hingamisvaevusi. Kuiva limaskesta tõttu on sitket lima raske välja köhida.

Sobivad ravimeetodid on auru sissehingamine, hingamine soolakambris, rohke vedeliku tarbimine, ruumide niisutamine, ravimid sitke röga vedeldamiseks, köhaärritust leevendavad ravimteed ja mikstuurid. Kui on tegemist hääle vale moodustamisega, siis on vajalik foniaatriline (häälduspuude) ravi. Häälepaelte healoomulised kasvajad eemaldatakse mikrokirurgiliselt. Lastel kaovad sõlmekesed tavaliselt puberteedieas iseenesest.

Vt ka hingamisteede avamine, äge kurgumandlipõletik.

---