Alzheimeri tõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik

Alzheimeri tõbi. Kõigist dementsuse ehk nõdrameelsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks Alzheimeri tõbi. Vaid 10–25%-l juhtudest kujuneb dementsus ajuveresoonkonna haiguste tagajärjel. Dementsus on eelkõige kõrge elueaga kaasnev haigusseisund, kuid Alzheimeri tõve esmassümptomid võivad ilmneda juba enne 60. eluaastat, viidates sel juhul tavaliselt haiguse kiirele progresseerumisele, erinevalt hilisema algusega juhtudest, mis võivad süveneda aeglaselt – koguni 20 aasta vältel.

Mäluhäirete üle kaebavad tihti ka terved vanemaealised inimesed. Kognitiivse (tunnetusliku) võimekuse vähenemine tervetel eakatel võib sarnaneda muutustega, mis iseloomustavad dementsuse algstaadiumi. Normaalse vananemise puhul on siiski tegemist vaimsete protsesside aeglustumise ja kergete mäluhäiretega, kuid teatud vaimne taandareng ei häiri igapäevaelu ja enesega toimetulekut. Tavaliselt ei mõjuta see ka teisi kognitiivseid funktsioone: arusaamist, järelduste tegemist, hinnangute andmist. Arvestada tuleb ka võimaliku depressiooniga: ligikaudu 5% haigusjuhtude puhul on hoopiski tegu nn pseudodementsusega, st depressioonist põhjustatud vaimse tegevuse tulemuslikkuse vähenemisega.

Alzheimeri tõbi on suhteliselt kiirelt progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mille areng on seotud närvirakkude (neuronite) hulga vähenemisega suurajukoores. Neuronite kaoga kaasnevad ka närvisüsteemis impulsse vahendavate virgatsainete tasakaalu nihked. Kõige rohkem häirub suurajukoores närviimpulsse vahendava atsetüülkoliini süntees, kuid väheneb ka teiste virgatsainete aktiivsus. Alzheimeri tõve tekkes on oma osa geneetilistel teguritel, kuid pigem on siin tegemist nn vastuvõtlikkuse ehk riskigeenidega, mis võivad Alzheimeri tõbe põhjustavatele muutustele närvirakkudes kaasa aidata. 

Alzheimeri tõbe diagnoositakse kliinilistele andmetele ja haiguse kulule tuginedes, kusjuures oluline on välja lülitada peaaju muud haigused, mis tekitavad nn sekundaarset dementsust (ajukasvajad, mõnikord ka kilpnäärme alatalitlus ning B 1 - ja B -vitamiini vaegus). Ajuvereringehäiretest põhjustatud nn vaskulaarsele dementsusele viitavad haiguse järsk algus, järkjärguline halvenemine, laineline kulg ja vastavate riskitegurite, näiteks ajurabanduse esinemine. Sekundaarset dementsust põhjustavaid haigusi aitab välistada piltdiagnostika, kuid Alzheimeri tõve esinemist need uuringud otseselt ei kinnita ega eita. 

Alzheimeri tõve korral tekivad mälu- ja orientatsioonihäired, kusjuures esmalt kaob lühimälu, seejärel ka pikaajaline mälu. Inimese mõttemaailm vaesub, taiplikkus väheneb, kõne häirub. Haiguse süvenedes ei suuda haige enam leida õigeid mõisteid, eksib lihtsates asjades, mistõttu toimetulek muutub järjest raskemaks. Lõpuks ei tunne ta ära oma lähedasi, ei hooli hügieenist, ei orienteeru isegi oma kodus. Uuringud on tõestanud, et mida aktiivsemalt inimene oma vaimseid võimeid kasutab, seda väiksem on risk haigestuda.

Haiguse varajases staadiumis kasutatakse ravimeid, mis pärsivad suurajukoores atsetüülkoliini lagundava ensüüm koliinesteraasi aktiivsust. Neist mitmed, nagu donepesiil ja rivastigmiin, on ka Eestis registreeritud. Kahjuks toimivad need ravimid mõnevõrra vaid haiguse algstaadiumis, suutmata pidurdada neurodegeneratiivse protsessi kulgu. Väljakujunenud haiguse korral, kui patsient unustab ka hiljutised sündmused ja kokkulepped ega oska enam kasutada meeldetuletussedeleid, neist ravimeist kasu ei ole. Mälu ja mõtlemisvõimet parandavad vahendid (nootroopikumid) ei ole Alzheimeri tõve ega ka teiste dementsussündroomide korral efektiivseteks osutunud. Vt ka dementsus.

Alzheimeri tõbi Tervel inimesel vahendavad keemilised virgatsained ajukoores paiknevatelt närvirakkudelt impulsse teistesse kehaosadesse. Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõve korral ajukude piirkonniti kahjustub või hävib, virgatsainete süntees aeglustub ning impulsid ei kandu edasi.

Seotud teemad

Nõuanded teemal: Neuroloogia

Edasine uuring.

Tere. Selline küsimus et mida võiks edasi teha ? Kuna neurokirurg soovitas uurida rohkem/enam lülisamba kirurgidelt et saada vastust mitmelt vaatelt
(MRT uuringul ei selgu spinaalkanalit ahendavat ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kiiljas lülikeha kuju viitab võimalikule traumakahjustusele. Seoses sellega on tõenäoliselt muutunud ka selle lülivahemiku tagumiste fasettliigeste asend ja osaliselt funktsioon mis võibki olla valude ...

Loe edasi

Rõhk peas

Tere, juba pikemat aega kummardades pea alaspidi tunduks justkui pea nagu mega raske . Tugev rõhk tekib pähe. Näos veresooned lähevad turse ,nägu mega punaseks ja õhk jääb juskui kinni. Peale seda käib ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kummardumisel aeglustub vere tagasivool südamesse läbi pea venoosse ja lümfisüsteemi mis põhjustabki toodud enesetunde muutuse. Selle muutuse suurus sõltub treenituse tasemest aga ka südame-veresoonkonna ...

Loe edasi

Küsi sureb ära

Vasak käsi sureb ära.eiti kui oled nagu istuvas asendis või seisad püsti. Eriti kui istud auto roolis.Hakkab käsi suirisema ja sipelgad käs. Vahel nagu oleks lihased kramplikud. Pöidlast järgmine näpp ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Külastama peaks hoopis neuroloogi.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Nö sokid jalas

Tere! 80 aastasel naisel on igapäevaselt tunne, et oleks nagu sokid jalas. Kuigi jalas pole mitte mingeid sokke.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Põhjuseks tõenäoliselt jalanärvide algav kahjustus - polüneuropaatia. Tingitud tihti suhkruhaigusest. Rääkige perearstiga.

Dr.Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

krooniline vaagnavalu

Mul on valu vasakul pool kubemes, põletustunne urineerimise ajal ja pärast seda ning põletustunne ühel pool sisemises günekoloogilises piirkonnas. Olen käinud günekoloogide, uroloogide ja proktoloogide ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tegemist võib olla vaagnat läbiva häbemenärvi (pudendal nerve) kahjustusega seoses pikaaegse istumisega, eriti jalgrattasadulas, raskustega (kangiga) kükitamisel, samuti kroonilise kõhukinnisusega. Diagnoosida ...

Loe edasi

Vasaku jala keskmine varvas on valus jalale toetudes aga käega katsudes ei ole.e.

Vasaku jala keskmine varvas valus

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Võimalik on Podagra poolt põhjustatud varbaliigese kahjustus. Ortopeed oskab täpsustada.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Käimisel tasakaaluhäire

Püsti tõustes tekkib taskaalu häire, mis ei kao.

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kuna põhjuseid selleks on palju soovitan kui seisund püsib pöörduda EMOsse.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

tugev alaseljavalu

Tere

Teismeeast saati on olnud probleemiks alaseljavalud, mis vahepeal periooditi süvenevad ning kaovad. Umbes pool aastat tagasi tekkis probleem ka parema puusaga (on samuti olnud lühiajaliselt ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Valu on organismi kaitsereaktsioon ja ütleb kõva häälega - ära seda liigutust tee, ära selles asendis ole. Kui seda hoiatust valuvaigistite abil ignoreerida viib see probleemi pikenemisele ja ägenemisele. ...

Loe edasi

Põletav valu paremas kintsus.

Tere .Pärast meningioomi operatsiooni 3. märtsil 2025 aastal tundsin et paremas kintsus on valu. Algul arvasin et see on kangete lihaste tulemus, sest enamus aega haiglas olles ma lamasin. Aga kodus hakkasin ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Põletav valu jalas viitab jalanärvi kahjustusele, sageli on põhjuseks nimmelülidevahelise diski probleemid. Selgus saabub peale neuroloogi läbivaatust.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Loe edasi

Seljavalu

Kas see on midagi tõsist:

Kirjeldus:
MRT-uuring lülisamba nimmeosast:
L3/4, L4/5 vahemikes diski degeneratsioonile viitav T2-signalai langus, samades vahemikes tagasihoidlikud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjelduse järgi on muutused lülisamba nimmeosas tagasihoidlikud mis võivad , aga ei pruugi põhjustada vaevusi. Oluline siin on neuroloogilise läbivaatuse leid. Vaid seljavalu korral aitab regulaarne ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi