Alzheimeri tõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik
Alzheimeri tõbi. Kõigist dementsuse ehk nõdrameelsuse sümptomitega inimestest on ligi pooltel selle põhjuseks Alzheimeri tõbi. Vaid 10–25%-l juhtudest kujuneb dementsus ajuveresoonkonna haiguste tagajärjel. Dementsus on eelkõige kõrge elueaga kaasnev haigusseisund, kuid Alzheimeri tõve esmassümptomid võivad ilmneda juba enne 60. eluaastat, viidates sel juhul tavaliselt haiguse kiirele progresseerumisele, erinevalt hilisema algusega juhtudest, mis võivad süveneda aeglaselt – koguni 20 aasta vältel.
Mäluhäirete üle kaebavad tihti ka terved vanemaealised inimesed. Kognitiivse (tunnetusliku) võimekuse vähenemine tervetel eakatel võib sarnaneda muutustega, mis iseloomustavad dementsuse algstaadiumi. Normaalse vananemise puhul on siiski tegemist vaimsete protsesside aeglustumise ja kergete mäluhäiretega, kuid teatud vaimne taandareng ei häiri igapäevaelu ja enesega toimetulekut. Tavaliselt ei mõjuta see ka teisi kognitiivseid funktsioone: arusaamist, järelduste tegemist, hinnangute andmist. Arvestada tuleb ka võimaliku depressiooniga: ligikaudu 5% haigusjuhtude puhul on hoopiski tegu nn pseudodementsusega, st depressioonist põhjustatud vaimse tegevuse tulemuslikkuse vähenemisega.
Alzheimeri tõbi on suhteliselt kiirelt progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, mille areng on seotud närvirakkude (neuronite) hulga vähenemisega suurajukoores. Neuronite kaoga kaasnevad ka närvisüsteemis impulsse vahendavate virgatsainete tasakaalu nihked. Kõige rohkem häirub suurajukoores närviimpulsse vahendava atsetüülkoliini süntees, kuid väheneb ka teiste virgatsainete aktiivsus. Alzheimeri tõve tekkes on oma osa geneetilistel teguritel, kuid pigem on siin tegemist nn vastuvõtlikkuse ehk riskigeenidega, mis võivad Alzheimeri tõbe põhjustavatele muutustele närvirakkudes kaasa aidata.
Alzheimeri tõbe diagnoositakse kliinilistele andmetele ja haiguse kulule tuginedes, kusjuures oluline on välja lülitada peaaju muud haigused, mis tekitavad nn sekundaarset dementsust (ajukasvajad, mõnikord ka kilpnäärme alatalitlus ning B 1 - ja B -vitamiini vaegus). Ajuvereringehäiretest põhjustatud nn vaskulaarsele dementsusele viitavad haiguse järsk algus, järkjärguline halvenemine, laineline kulg ja vastavate riskitegurite, näiteks ajurabanduse esinemine. Sekundaarset dementsust põhjustavaid haigusi aitab välistada piltdiagnostika, kuid Alzheimeri tõve esinemist need uuringud otseselt ei kinnita ega eita.
Alzheimeri tõve korral tekivad mälu- ja orientatsioonihäired, kusjuures esmalt kaob lühimälu, seejärel ka pikaajaline mälu. Inimese mõttemaailm vaesub, taiplikkus väheneb, kõne häirub. Haiguse süvenedes ei suuda haige enam leida õigeid mõisteid, eksib lihtsates asjades, mistõttu toimetulek muutub järjest raskemaks. Lõpuks ei tunne ta ära oma lähedasi, ei hooli hügieenist, ei orienteeru isegi oma kodus. Uuringud on tõestanud, et mida aktiivsemalt inimene oma vaimseid võimeid kasutab, seda väiksem on risk haigestuda.
Haiguse varajases staadiumis kasutatakse ravimeid, mis pärsivad suurajukoores atsetüülkoliini lagundava ensüüm koliinesteraasi aktiivsust. Neist mitmed, nagu donepesiil ja rivastigmiin, on ka Eestis registreeritud. Kahjuks toimivad need ravimid mõnevõrra vaid haiguse algstaadiumis, suutmata pidurdada neurodegeneratiivse protsessi kulgu. Väljakujunenud haiguse korral, kui patsient unustab ka hiljutised sündmused ja kokkulepped ega oska enam kasutada meeldetuletussedeleid, neist ravimeist kasu ei ole. Mälu ja mõtlemisvõimet parandavad vahendid (nootroopikumid) ei ole Alzheimeri tõve ega ka teiste dementsussündroomide korral efektiivseteks osutunud. Vt ka dementsus.
Tervel inimesel vahendavad keemilised virgatsained ajukoores paiknevatelt närvirakkudelt impulsse teistesse kehaosadesse.
Alzheimeri tõve korral ajukude piirkonniti kahjustub või hävib, virgatsainete süntees aeglustub ning impulsid ei kandu edasi.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Neuroloogia
Lapseeas pandud epilepsia
Tere küsimus,et dr Anu Sööt oli pannud 26 aastat tagasi diagnoosiks epilepsia.Olemas B ja C kategooria ning päästja tervisetõend nüüd vaja uuesti saada tervisetõend aga tänu selle diagnoosile on keeruline ...

Vastas dr Ain Pajos
Lapseeas alanud epilepsia korral võib hoovõimalus püsida kaua, sageli elu lõpuni. Et diagnoos maha võtta on vajalik läbida erilised uuringud kus hoogude ilmnemist provotseeritakse. Selleks tuleks ühendust ...
Loe edasiLamictal
Tere!
Mure selles, et mulle on määratud hetkel lamictal 25mg 1 kord päevas aga ma tahaksin seda lõpetada. Põhjuseks auraga migreen ja pigem just need nägemishäired, mis on iga päev ja visual ...

Vastas dr Ain Pajos
Kirjast jääb väheks et olukorda põhjalikult analüüsida - vajalikud on kaebuste täpsustatud kirjeldus. läbivaatuse andmed ja tutvumine uuringutega. Lamictali üldiselt migreenivastase ravimina ei tarvitata, ...
Loe edasiÄkiline valuteke selja keskosas.
Seljaga selline mure: väga järsku tekib tugev valu selja rinnaossa. Kõris hakkab pigistama, tahaks kogu aeg neelatada. Samal ajal hakkab valutama ka eestpoolt rinnaosa keskkoht. See valu on nii tugev, ...

Vastas dr Ain Pajos
Asja selgitamiseks ja ravisoovitusteks on vajalik visiit neuroloogi juurde.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591
Pearinglus, pingepeavalu.
Tere. Olen põdenud puukentsefaliiti nüüd juba 8a tagasi.Olen hädas pingepeavaludega ja aina süveneva pearinglusega.Istudes ja pikali olles on rahulik olla niipea kui püsti tõusen ja käima hakkan hakkab ...

Vastas dr Ain Pajos
Ainult selle kirja alusel ei saa soovitusi anda. Vajalik on arstlik läbivaatus ja tehtud uuringutega tutvumine.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
tel. 6748591
Tasakaaluhäire,mida teha
Pea on uimane tasakaaluhäire, kisub paremale poole käies,Millest see on tingitud .Perearst on teadlik ja psühhiaater rohud peal .Mida teha et paremaks läheks.

Vastas dr Ain Pajos
Tuleb selgitada põhjus. Soovitan minna neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Pidev valu vasaku kõrva taga
Vasaku kõrva taga on pidev häiriv valu, mis on kestnud juba umbes1,5 kuud. Teen kaelalihaste harjutusi ja kaela massaaži. Kõige häirivam on valu päeval. Natuke kiirgab ka kuklast ülespoole. Üldist peavalu ...

Vastas dr Ain Pajos
Tegemist võib olla vasaku kuklanärvi ärritusega. põhjuseks tihti kaelalihaspinge seoses degeneratiivsete muutustega ülemistes kaelalülides ja diskides. Kaelaharjutused võivad aidata kuid paranemine võtab ...
Loe edasiSääre valu
Vasaku sääred mitu kuud valu kõndides , lamades annab ka tunda , katsudes sääre ülemine pool

Vastas dr Ain Pajos
Sääre valu selles eas on tihti seoses nimmelülidevahelise diski poolt tekitatud jala närvijuure arritusega, võimalikud aga on ka mitmed muud põhjused. Kui perearst ei aita võiks pöörduda neuroloogi vastuvõtule. ...
Loe edasiSeljavalu
16.03.2026 tehtud MRT uuringut lülisamba nimmeosast natiivis: L3/4, L4/5 vahemikes diski degeneratsioonile viitav T2-signaali langus, samades vahemikes tagasihoidlikud difuussed protrusioonid, mis olulist ...

Vastas dr Ain Pajos
MRT kirjelduse järgi esinevad nimmelülides ja diskides ealised degeneratiivsed muutused mis võivad aga ei pruugi põhjustada erinevaid vaevusi. Et saada selgust on vaja kirjeldada kaebusi ja läbida neuroloogiline ...
Loe edasiParkinson
Abikaasal on diagnoositud neli aastat tagasi Parkinsoni sündroom. Saab sellest ajast alates tabletiravi.

Vastas dr Ain Pajos
Parkinsoni haigus on kogu aju süvenev degeneratsioon ja võib vähehaaval viia mäluhäireteni, hallutsinatsioonide ja luulumõteteni. Ka ravimite kõrvaltoimed võivad siin kaasa mõjuda. Soovitav on rääkida ...
Loe edasiNärvivalu vasemas köes.
Valu algas 18 pöeva tagasi abaluu tagant ja vasemas köes nyyd olnud.vöimkemine aitab.
Kas tänäpöeval saaks ja röndgeni ylesvötte.sooviks ju ikkagi ravida.vimovod ei muuda palju midagi.
Vaata kõiki nõustamisi




