Dementsus Autor: Anti Liiv
Dementsus ehk nõdrameelsus on harilikult aju kahjustavast orgaanilisest haigusest (sh mürgistus või trauma) tingitud ulatuslik vaimse võimekuse halvenemine pärast 18. eluaastat, mis progresseerudes piirab oluliselt inimese sotsiaalset ja kutsealast teovõimet. Ennekõike ilmneb dementsus mälu ja otsustusvõime nõrgenemises. Halveneb võime õppida uusi asju või meenutada varasemas eas õpitut ja kogetut. Nürineb arusaamine raamatu või filmi sisust. Seisundi süvenedes muutub inimene järjest abitumaks: ei suuda enam enda eest hoolitseda, ei mäleta oma elukohta jms.
Dementsus avaldub enamasti pärast 70. eluaastat ning on üle 90-aastastel vanuritel üsna tavaline. Arvatavasti on see seotud pärilikkusega, kuid on inimesi, kes säilitavad suurepärase vaimse töö võimekuse ka veel 90. eluaastates.
Dementsusel on mitmeid vorme. Alzheimeri tõbe põeb umbes 2% Eesti 65-aastastest elanikest, üle 85-aastastest aga juba 25%. Alzheimeri tõppe haigestunul hakkavad 3–5 aasta pärast kiiresti süvenema nõdrameelsuse tunnused, seejuures võib inimene elada järjest abitumaks muutudes veel umbes 10 aastat. Parkinsoni tõve põdejatest umbes 20% muutub haiguse lõppjärgus nõdrameelseks. Vaskulaarset (aju verevarustuse häiretest tingitud) dementsust diagnoositakse aastas umbes kaks uut juhtu tuhande üle 65-aastase inimese kohta. Alkoholdementsus võib kroonilise alkoholismi korral avalduda juba 50–60-aastastel. Seda dementsuse vormi esineb üsna sageli. Nüüd on Eestis juba üksikuid nõdrameelseid kauaaegsete heroiinisüstijate hulgas. Teiste maade kogemustest on teada, et kui HIVsse nakatunul on juba diagnoositud AIDS, siis umbes 20–30%-l neist ilmnevad ka süveneva nõdrameelsuse nähud. Seniilne dementsus võib kaasneda seniilsuse ehk vanadusnõrkusega.
Dementsuse ravis ei ole märkimisväärset edu saavutatud. Ravi ja hooldus on suunatud toimetuleku parandamisele.
Vt ka Alzheimeri tõbi, amneesia, Parkinsoni tõbi.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Edasine uuring.
Tere. Selline küsimus et mida võiks edasi teha ? Kuna neurokirurg soovitas uurida rohkem/enam lülisamba kirurgidelt et saada vastust mitmelt vaatelt
(MRT uuringul ei selgu spinaalkanalit ahendavat ...

Vastas dr Ain Pajos
Kiiljas lülikeha kuju viitab võimalikule traumakahjustusele. Seoses sellega on tõenäoliselt muutunud ka selle lülivahemiku tagumiste fasettliigeste asend ja osaliselt funktsioon mis võibki olla valude ...
Loe edasiRõhk peas
Tere, juba pikemat aega kummardades pea alaspidi tunduks justkui pea nagu mega raske . Tugev rõhk tekib pähe. Näos veresooned lähevad turse ,nägu mega punaseks ja õhk jääb juskui kinni. Peale seda käib ...

Vastas dr Ain Pajos
Kummardumisel aeglustub vere tagasivool südamesse läbi pea venoosse ja lümfisüsteemi mis põhjustabki toodud enesetunde muutuse. Selle muutuse suurus sõltub treenituse tasemest aga ka südame-veresoonkonna ...
Loe edasiKüsi sureb ära
Vasak käsi sureb ära.eiti kui oled nagu istuvas asendis või seisad püsti. Eriti kui istud auto roolis.Hakkab käsi suirisema ja sipelgad käs. Vahel nagu oleks lihased kramplikud. Pöidlast järgmine näpp ...
Nö sokid jalas
Tere! 80 aastasel naisel on igapäevaselt tunne, et oleks nagu sokid jalas. Kuigi jalas pole mitte mingeid sokke.

Vastas dr Ain Pajos
Põhjuseks tõenäoliselt jalanärvide algav kahjustus - polüneuropaatia. Tingitud tihti suhkruhaigusest. Rääkige perearstiga.
Dr.Ain Pajos
Neurodiagnostika
krooniline vaagnavalu
Mul on valu vasakul pool kubemes, põletustunne urineerimise ajal ja pärast seda ning põletustunne ühel pool sisemises günekoloogilises piirkonnas. Olen käinud günekoloogide, uroloogide ja proktoloogide ...

Vastas dr Ain Pajos
Tegemist võib olla vaagnat läbiva häbemenärvi (pudendal nerve) kahjustusega seoses pikaaegse istumisega, eriti jalgrattasadulas, raskustega (kangiga) kükitamisel, samuti kroonilise kõhukinnisusega. Diagnoosida ...
Loe edasirohu mõju
rohi nimega Kventiax. Perearst kirjutas minule selle rohu peale 5-8 aastat unerohu kasutamist. Olete seda rohtu kiitnud ja foorumites kasutajad kiidavad ja tarbivad erinevalt. Kes võtab pool või veerand. ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravimi annuse samm-sammuline vähendamine. Kehaliste harjutustega saab olukorda tõhusamalt muuta. Koostöö perearstiga.
Jüri O.-M. Ennet
Vasaku jala keskmine varvas on valus jalale toetudes aga käega katsudes ei ole.e.
Vasaku jala keskmine varvas valus

Vastas dr Ain Pajos
Võimalik on Podagra poolt põhjustatud varbaliigese kahjustus. Ortopeed oskab täpsustada.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Ocsycodonest vabanemine
Palun soovitage, kuidas vähendada oxsycodone kogust. Alguses alustati opi järgselt kiiretoimeliste 5mg- ga. Siis 10mg pikat. ja 5mg lühitoimelused 3- 4- päevas.Lõpuks võtsin pikatoimelisi 20seid 2xpäevas ...

Vastas dr Jüri Ennet
Raviplaan ja annused kooskõlastada koos raviarstiga. Sõltuvuse vältimine oluline, ravimit vajadusel vahetada. kehaline aktiivsus annab kergendust. Jüri O.-M. Ennet
Loe edasiLein ja ärevus
Tere!
Mul isa suri 9 kuud tagasi ja väga raske tulla toime leinaga.
Mu ema suri kui ma väike laps olin ja põhimõtteliselt olin ma pidevalt hõivatud kodutööde ja muude asjadega ,et seda leinamis ...

Vastas dr Jüri Ennet
Raskused karastavad meid samuti nagu igapäevane treening tugevdab sportlasi. Paraku on pingutused-ootused-vajadused liiga suured ja rahulolu pakkuvad tegurid tagasihoidlikud. Tekib stress, hingevalu, depressioon.
Loe edasi
Käimisel tasakaaluhäire
Püsti tõustes tekkib taskaalu häire, mis ei kao.

Vastas dr Ain Pajos
Kuna põhjuseid selleks on palju soovitan kui seisund püsib pöörduda EMOsse.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Vaata kõiki nõustamisi




