Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik
Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.
Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.
Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.
Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.
Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.
Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Lapseeas pandud epilepsia
Tere küsimus,et dr Anu Sööt oli pannud 26 aastat tagasi diagnoosiks epilepsia.Olemas B ja C kategooria ning päästja tervisetõend nüüd vaja uuesti saada tervisetõend aga tänu selle diagnoosile on keeruline ...

Vastas dr Ain Pajos
Lapseeas alanud epilepsia korral võib hoovõimalus püsida kaua, sageli elu lõpuni. Et diagnoos maha võtta on vajalik läbida erilised uuringud kus hoogude ilmnemist provotseeritakse. Selleks tuleks ühendust ...
Loe edasiLamictal
Tere!
Mure selles, et mulle on määratud hetkel lamictal 25mg 1 kord päevas aga ma tahaksin seda lõpetada. Põhjuseks auraga migreen ja pigem just need nägemishäired, mis on iga päev ja visual ...

Vastas dr Ain Pajos
Kirjast jääb väheks et olukorda põhjalikult analüüsida - vajalikud on kaebuste täpsustatud kirjeldus. läbivaatuse andmed ja tutvumine uuringutega. Lamictali üldiselt migreenivastase ravimina ei tarvitata, ...
Loe edasiÄkiline valuteke selja keskosas.
Seljaga selline mure: väga järsku tekib tugev valu selja rinnaossa. Kõris hakkab pigistama, tahaks kogu aeg neelatada. Samal ajal hakkab valutama ka eestpoolt rinnaosa keskkoht. See valu on nii tugev, ...

Vastas dr Ain Pajos
Asja selgitamiseks ja ravisoovitusteks on vajalik visiit neuroloogi juurde.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591
Pearinglus, pingepeavalu.
Tere. Olen põdenud puukentsefaliiti nüüd juba 8a tagasi.Olen hädas pingepeavaludega ja aina süveneva pearinglusega.Istudes ja pikali olles on rahulik olla niipea kui püsti tõusen ja käima hakkan hakkab ...

Vastas dr Ain Pajos
Ainult selle kirja alusel ei saa soovitusi anda. Vajalik on arstlik läbivaatus ja tehtud uuringutega tutvumine.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
tel. 6748591
Tasakaaluhäire,mida teha
Pea on uimane tasakaaluhäire, kisub paremale poole käies,Millest see on tingitud .Perearst on teadlik ja psühhiaater rohud peal .Mida teha et paremaks läheks.

Vastas dr Ain Pajos
Tuleb selgitada põhjus. Soovitan minna neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Pidev valu vasaku kõrva taga
Vasaku kõrva taga on pidev häiriv valu, mis on kestnud juba umbes1,5 kuud. Teen kaelalihaste harjutusi ja kaela massaaži. Kõige häirivam on valu päeval. Natuke kiirgab ka kuklast ülespoole. Üldist peavalu ...

Vastas dr Ain Pajos
Tegemist võib olla vasaku kuklanärvi ärritusega. põhjuseks tihti kaelalihaspinge seoses degeneratiivsete muutustega ülemistes kaelalülides ja diskides. Kaelaharjutused võivad aidata kuid paranemine võtab ...
Loe edasiSääre valu
Vasaku sääred mitu kuud valu kõndides , lamades annab ka tunda , katsudes sääre ülemine pool

Vastas dr Ain Pajos
Sääre valu selles eas on tihti seoses nimmelülidevahelise diski poolt tekitatud jala närvijuure arritusega, võimalikud aga on ka mitmed muud põhjused. Kui perearst ei aita võiks pöörduda neuroloogi vastuvõtule. ...
Loe edasiSeljavalu
16.03.2026 tehtud MRT uuringut lülisamba nimmeosast natiivis: L3/4, L4/5 vahemikes diski degeneratsioonile viitav T2-signaali langus, samades vahemikes tagasihoidlikud difuussed protrusioonid, mis olulist ...

Vastas dr Ain Pajos
MRT kirjelduse järgi esinevad nimmelülides ja diskides ealised degeneratiivsed muutused mis võivad aga ei pruugi põhjustada erinevaid vaevusi. Et saada selgust on vaja kirjeldada kaebusi ja läbida neuroloogiline ...
Loe edasiParkinson
Abikaasal on diagnoositud neli aastat tagasi Parkinsoni sündroom. Saab sellest ajast alates tabletiravi.

Vastas dr Ain Pajos
Parkinsoni haigus on kogu aju süvenev degeneratsioon ja võib vähehaaval viia mäluhäireteni, hallutsinatsioonide ja luulumõteteni. Ka ravimite kõrvaltoimed võivad siin kaasa mõjuda. Soovitav on rääkida ...
Loe edasiNärvivalu vasemas köes.
Valu algas 18 pöeva tagasi abaluu tagant ja vasemas köes nyyd olnud.vöimkemine aitab.
Kas tänäpöeval saaks ja röndgeni ylesvötte.sooviks ju ikkagi ravida.vimovod ei muuda palju midagi.
Vaata kõiki nõustamisi




