Amneesia Autor: Ain-Elmar Kaasik
Amneesia ehk mäluhäire (ka mälukaotus, mälulünk) on mälestuste puudumine mingi ajavahemiku kohta. Mälu aluseks on peaajus paiknevate närvirakkude ehk neuronite tegevus. Tähtsad struktuurid on neuronite, eriti nende jätkete omavahelised ühendused ning närvikulglad, milles närviimpulss liigub. Neist erinevat funktsiooni täitvatest komponentidest moodustubki eriline süsteem, millel mälu rajaneb. Mälu liigitatakse mitmel viisil. Kõige levinum on liigitamine materjali mälus säilimise kestuse järgi, mille alusel eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälule on omane lühike kestus ja väike maht, millest vaid väike osa säilib püsivamates mäluliikides. Näiteks talletub lühimälus reisil olles hotellitoa number. Pikaajalises mälus (nimetatud ka semantiliseks mäluks) säilivad olulisemad teadmised ja oskused. Selle maht on väga suur, näiteks talletuvad seal inimese elusündmused. Episoodiline mälu on ainult inimesele omane. Selles säilitatakse konkreetseid fakte või sündmusi, mis võimaldab minevikus objektiivselt kogetut seostada uute olukordadega.
Ka amneesiat saab mitmeti liigitada. Amneesia võib olla funktsionaalne, mille puhul inimene ei suuda meenutada (mälust “välja võtta”) talle tegelikult teada olevat fakti, nime, sõna vms. Funktsionaalset amneesiat võib soodustada vaimne väsimus, ärevus, (eksami)pinge, tähelepanu hajumine jt füsioloogilist laadi kõrvalekalded. Mälu käepärasuse, nn operatiivmälu halvenemine on vananemisega paratamatult kaasnev nähtus: unustatud fakt või sõna meenuvad mõne aja pärast iseeneslikult. Vananemisel halveneb võime uut omandada, juurde õppida, vahel ei aita õppimisvõimet parandada ka pidev kordamine. Täpsete mälupiltide (nt inimeste nimed) meelespidamine nõrgeneb, unustatakse sagedamini kui nooremas eas, kuid vaatamata sellele tuleb normaalne vanur igapäevaste toimetustega omal jõul toime.
Mälu halvenemist vananedes seostatakse eelkõige neuronite hävimisega ajus. Et mälu nõrgenemist pidurdada, tuleks seda ka vanemas eas aktiivselt treenida (ristsõnade lahendamine, lugemine, meeldejätmisharjutused jt), piisavalt magada, alkoholi tarvitamist piirata, ravida kõrgenenud vererõhku ja kroonilist stressi. Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et pidevalt kasutatavad ravimid kahjustaksid mälu võimalikult vähe.
Enamik peaaju orgaanilisi haigusprotsesse (ajurabandus, ajutrauma, ajukasvajad) halvendavad mälu, tekitades osalise või täieliku võimetuse kasutada eelnevaid kogemusi. Haigustest põhjustatud mäluhäireid on mitut liiki. Progresseeruv (süvenev) amneesia on seotud kujuneva dementsuse ehk nõdrameelsusega, kuid võib olla ka ajukatastroofi (nt ajutrauma) tagajärg. Dementsus on aeglane vaimse võimekuse, sh mälu hääbumine, mille põhjuseks on sageli haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, aju verevarustuse häired, aju- ja ajukelmete põletikud jt. Peaaju vereringe ägeda puudulikkuse või ka ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, narkootikumid) toime tõttu võib tekkida omapärane mäluhäire – mööduv täielik amneesia ehk mälulünk (transitoorne globaalne amneesia). Mälu kaob täielikult mõneks tunniks kuni ööpäevaks. Selline amneesia möödub järelnähtudeta. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia ehk mälulünk tekib sageli ka pärast peaaju suhteliselt kerget traumat. Seda iseloomustab traumale eelneva aja, eelnevate teadmiste, samuti juhtunu mäletamisvõimetus. Pärast mälukaotust omandatud uued oskused ja teadmised jäävad püsima. Mõnikord taastub pärast traumat või muud ajuhaigust ärkvelolek, teadvus, mõtlemine ja kõne, kuid mälu ei taastu. Niisugusel juhul kasutatakse edasihaarava ehk anterograadse amneesia mõistet. Selle seisundi korral ei jää inimesele meelde uus informatsioon, ta ei suuda uut varasema kogemusega siduda. Inimene mäletab hästi vanu asju (nt koolisündmusi jms), kuid pole võimeline orienteeruma ajas, kohas ja situatsioonis. Mõnikord hakkab edasihaarava amneesiaga isik oma mälulünka “täitma” väljamõeldiste ehk konfabulatsioonidega, mis rajanevad varasematel teadmistel ja võivad olla täiesti loogilised. Sellist seisundit nimetatakse ka Korsakovi sündroomiks ning see võib esineda pärast rasket ajutraumat või olla seotud alkoholist tingitud püsiva ajukahjustusega.
Äkilise mälukaotuse tekkimisel tuleb kiiresti otsida arstiabi, täpsustamaks diagnoosi. Inimene tuleb arsti juurde viia ka siis, kui mälu süveneva nõrgenemisega kaasnevad isiksuse muutused, näiteks ilmneb agressiivsus või lihtsameelsus. Äkki tekkinud või kiiresti süvenevate mäluhäirete korral tehakse ajukasvajate, -verevalanduste või -isheemia leidmiseks kompuutertomograafia.
Vt ka Alzheimeri tõbi, dementsus, Parkinsoni tõbi.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Edasine uuring.
Tere. Selline küsimus et mida võiks edasi teha ? Kuna neurokirurg soovitas uurida rohkem/enam lülisamba kirurgidelt et saada vastust mitmelt vaatelt
(MRT uuringul ei selgu spinaalkanalit ahendavat ...

Vastas dr Ain Pajos
Kiiljas lülikeha kuju viitab võimalikule traumakahjustusele. Seoses sellega on tõenäoliselt muutunud ka selle lülivahemiku tagumiste fasettliigeste asend ja osaliselt funktsioon mis võibki olla valude ...
Loe edasiRõhk peas
Tere, juba pikemat aega kummardades pea alaspidi tunduks justkui pea nagu mega raske . Tugev rõhk tekib pähe. Näos veresooned lähevad turse ,nägu mega punaseks ja õhk jääb juskui kinni. Peale seda käib ...

Vastas dr Ain Pajos
Kummardumisel aeglustub vere tagasivool südamesse läbi pea venoosse ja lümfisüsteemi mis põhjustabki toodud enesetunde muutuse. Selle muutuse suurus sõltub treenituse tasemest aga ka südame-veresoonkonna ...
Loe edasiKüsi sureb ära
Vasak käsi sureb ära.eiti kui oled nagu istuvas asendis või seisad püsti. Eriti kui istud auto roolis.Hakkab käsi suirisema ja sipelgad käs. Vahel nagu oleks lihased kramplikud. Pöidlast järgmine näpp ...
Nö sokid jalas
Tere! 80 aastasel naisel on igapäevaselt tunne, et oleks nagu sokid jalas. Kuigi jalas pole mitte mingeid sokke.

Vastas dr Ain Pajos
Põhjuseks tõenäoliselt jalanärvide algav kahjustus - polüneuropaatia. Tingitud tihti suhkruhaigusest. Rääkige perearstiga.
Dr.Ain Pajos
Neurodiagnostika
krooniline vaagnavalu
Mul on valu vasakul pool kubemes, põletustunne urineerimise ajal ja pärast seda ning põletustunne ühel pool sisemises günekoloogilises piirkonnas. Olen käinud günekoloogide, uroloogide ja proktoloogide ...

Vastas dr Ain Pajos
Tegemist võib olla vaagnat läbiva häbemenärvi (pudendal nerve) kahjustusega seoses pikaaegse istumisega, eriti jalgrattasadulas, raskustega (kangiga) kükitamisel, samuti kroonilise kõhukinnisusega. Diagnoosida ...
Loe edasirohu mõju
rohi nimega Kventiax. Perearst kirjutas minule selle rohu peale 5-8 aastat unerohu kasutamist. Olete seda rohtu kiitnud ja foorumites kasutajad kiidavad ja tarbivad erinevalt. Kes võtab pool või veerand. ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravimi annuse samm-sammuline vähendamine. Kehaliste harjutustega saab olukorda tõhusamalt muuta. Koostöö perearstiga.
Jüri O.-M. Ennet
Vasaku jala keskmine varvas on valus jalale toetudes aga käega katsudes ei ole.e.
Vasaku jala keskmine varvas valus

Vastas dr Ain Pajos
Võimalik on Podagra poolt põhjustatud varbaliigese kahjustus. Ortopeed oskab täpsustada.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Ocsycodonest vabanemine
Palun soovitage, kuidas vähendada oxsycodone kogust. Alguses alustati opi järgselt kiiretoimeliste 5mg- ga. Siis 10mg pikat. ja 5mg lühitoimelused 3- 4- päevas.Lõpuks võtsin pikatoimelisi 20seid 2xpäevas ...

Vastas dr Jüri Ennet
Raviplaan ja annused kooskõlastada koos raviarstiga. Sõltuvuse vältimine oluline, ravimit vajadusel vahetada. kehaline aktiivsus annab kergendust. Jüri O.-M. Ennet
Loe edasiLein ja ärevus
Tere!
Mul isa suri 9 kuud tagasi ja väga raske tulla toime leinaga.
Mu ema suri kui ma väike laps olin ja põhimõtteliselt olin ma pidevalt hõivatud kodutööde ja muude asjadega ,et seda leinamis ...

Vastas dr Jüri Ennet
Raskused karastavad meid samuti nagu igapäevane treening tugevdab sportlasi. Paraku on pingutused-ootused-vajadused liiga suured ja rahulolu pakkuvad tegurid tagasihoidlikud. Tekib stress, hingevalu, depressioon.
Loe edasi
Käimisel tasakaaluhäire
Püsti tõustes tekkib taskaalu häire, mis ei kao.

Vastas dr Ain Pajos
Kuna põhjuseid selleks on palju soovitan kui seisund püsib pöörduda EMOsse.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Vaata kõiki nõustamisi




