Emakakaelavähk Autor: Vahur Valvere

Emakakaelavähk. Enamasti esineb emakakaelavähki naistel 45–55 aasta vanuses, aga seda on diagnoositud ka 20-aastastel noortel naistel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi

2006. aastal Eestis 159 emakakaelavähi esmasjuhtu. Vähi teket soodustavad tegurid on varajane suguelu algus, rohked seksuaalpartnerid, eelnevalt põetud suguhaigused, pikaajaline suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine ning suitsetamine. Põhiliseks ja peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel (juba esimese vahekorra ajal) saadud papilloomiviirusinfektsioon. Papilloomiviirusi on teada üle 100 liigi, vähi seisukohalt on tähtsamad 16. tüüp, mis põhjustab emakakaela tupeosa limaskestast lähtuvat lamerakulist vähki, ja 18. tüüp, mis tekitab emakakaelakanali limaskestast algavat vähki ehk adenokartsinoomi. Viirus tungib emakakaela limaskesta ja kutsub seal esile rakumuutusi, mida saab diagnoosida rutiinsel günekoloogilisel uuringul võetava nn rakuproovi alusel (Paptest). Rakumuutusi leides on tegemist vähieelse seisundiga. Seksuaalühtel (ka esimesel) on võimalik saada klamüüdiainfektsioon, mis on teatud tingimustel samuti emakakaelavähki soodustav tegur. Vähieelse seisundi esmane ilming on rohke vesine tupevoolus. Selle kaebusega günekoloogi poole pöörduval patsiendil tehakse korduvalt tupest võetud materjali külve, kuid haigustekitajat tihtipeale ei avastata. Lisauuringutel võidakse Pap-testi alusel tuvastada papilloomiviirusinfektsioon. Kui leitakse viiruse kõrge riskiga tüvi ja histoloogiliselt tõestatakse emakakaelavähieelne seisund, tuleb alustada raviga. Ravi on individuaalne.

Lisaks vesisele tupevoolusele on emakakaelavähi puhul iseloomulikud menstruatsioonidevahelised veritsused või sugulise vahekorra järel nn kontaktveritsused. Kaugele arenenud haigusele viitavad valud küljes ja jalas, mis on tingitud närvide, kusejuhade ja vaagnaseina haaratusest kasvajalisest protsessist. Tihti on urineerimine valulik, uriinis ja väljaheites võib leiduda verd, kaasuda võib kõhukinnisus. Kasvaja levikule vaagnas viitavad ühe või mõlema jala tursed, mis on tingitud kasvaja tungimisest lümfi- ja veresoontesse. Haiguse esmane sümptom võib olla tugev verejooks või neerupuudulikkusest tulenev jääkainete sisalduse tõus veres.

Diagnoosimisel on põhiliseks emakakaelast võetud koematerjali uuring. Lisaks on olulised kopsude röntgenoloogiline uuring vähi kaugsiirete leidmiseks, ultraheliuuring kõhuõõneelundite seisundi hindamiseks, kompuuter- või magnetresonantstomograafia, mis annab informatsiooni protsessi leviku ulatusest. Vajaduse korral tehakse kusepõie- ja pärasooleuuringud. Ravi on individuaalne ja sõltub kasvaja staadiumist avastamishetkel. Ravikompleksi kuuluvad nii kirurgiline, keemia- kui kiiritusravi. Neid kombineeritakse omavahel. Kaugele arenenud emakakaelavähk on ränk haigus, seepärast on vaja pidevalt jälgida oma tervist ja käia regulaarselt günekoloogi juures. Haiguse õigeaegsele avastamisele aitavad kindlasti kaasa Eestis korraldatavad sõeluuringud.

Vt ka papilloomiviirusnakkus, Pap-test, suguhaigused, vähktõbi.