Vähktõbi Autor: Vahur Valvere

Vähktõbi kujutab endast pahaloomulise kasvaja ehk vähi (laiemas mõttes) rakkude kontrollimatut paljunemist ja vohamist organismis. Kui normaalsed rakud paljunevad korrapäraselt ja regulaarselt, siis kasvaja korral on organismi regulatiivne funktsioon häiritud ning ta pole võimeline rakkude paljunemist peatama.

Kasvaja on bioloogiliselt olemuselt kas healoomuline või pahaloomuline. Pahaloomulised kasvajad on võimelised levima vahetult naaberelundisse ja -kudedesse või vereringe ja lümfisüsteemi kaudu, põhjustades metastaase ehk siirdeid lümfisõlmedes ja kaugemates elundites. Pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjused ei ole lõplikult selged. Tänapäeval arvatakse, et kõik vähid (nii soliidtuumorid kui vere- ja lümfisüsteemi kasvajad) arenevad ühest rakust, nn vähi tüvirakust. Tüvirakkude tekkeni viivad mehhanismid on aga vähipaikmeti erinevad ja siin on veel väga palju ebaselget.

Olulist osa vähi tekkes etendavad mitmesugused keemilised ja füüsikalised tegurid. On kindlaks tehtud, et inimestel ja katseloomadel areneb vähkkasvaja teatavate vähki tekitavate ehk kantserogeensete ainete toimel. Näiteks võivad tõrvained põhjustada nahavähki, mõned orgaanilised ühendid kusepõievähki ja sissehingatavad mittetäieliku põlemise saadused kopsuvähki. Ka toiduga satub organismi mitmesuguseid aineid, mis põhjustavad söögitoru- või maovähki.

Mõnede vähipaikmete tekkes on määrav osa viirustel. Nii näiteks tekitab inimese papilloomiviirus emakakaelavähki ning Epsteini-Barri viirus pea- ja kaelakasvajaid. Viirushepatiiti põdenutel on suurem risk haigestuda primaarsesse maksavähki, võrreldes hepatiiti mittepõdenutega.

Viimastel aastatel on uuritud võimalikke seoseid AIDSi ja mitmete vähipaikmete vahel (nt Kaposi sarkoom ja mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomid). Ilmselt loob organismi immuunpuudulikkus soodsa pinna nende vähiliikide tekkeks.

Pahaloomulised kasvajad võivad hakata arenema katteepiteelist või näärmekoest (vähk kitsamas mõttes), side- ja tugikoest (sarkoom), närvikoest jt kudedest. Neid iseloomustab omadus lõhustada ümbritsevaid normaalseid kudesid, neisse sisse tungida, piiramatult vohada ning põhjustada organismi surma.

Healoomulised kasvajad, mis sageli muutuvad pahaloomulisteks kasvajateks ning kujutavad endast viimaste eeljärku (vähieelsed seisundid), võivad mõnel juhul püsida kahju tegemata aastakümneid. Kui neid aegsasti ravida, saab vähki ära hoida.

Arvatakse, et on olemas keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi tegureid, mis teatud tingimustel muudavad mõnede tundlikumate rakkude pärilikke omadusi sellises suunas, et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei valmi normaalselt ega allu enam organismisisesele regulatsioonile (immunoloogiline kontroll, neuraalne ja humoraalne mõju). Nii moodustuvad kogu organismile kahjulikud (parasiitlikud) rakud, mis pidevalt edasi paljunedes kujunevad valiku teel järjest pahaloomulisemaks (kasvaja progressioon).

Oma osa vähi tekkes on ka pärilikkusel. Arvatavalt on umbes 5–10% vähijuhtudest pärilikud, st kasvaja tekke risk on edasi antud sugurakkudega. Ülejäänud juhtudel on tegemist nn sporaadilise vähiga, st somaatilistes rakkudes tekkivad mutatsioonid viivad lõpuks vähkkasvaja arenemiseni.

Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nimetuse saanud elundi järgi, kus nad esinevad (nt rinnavähk, kopsuvähk, maovähk), samuti eristatakse neid ehitusest ehk histoloogiast lähtudes (nt adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom). Lisaks sellele iseloomustatakse kasvajaid arengustaadiumide ja leviku ulatuse järgi. Selleks on olemas spetsiaalne, nn TNM-klassifikatsioon, kus T näitab kasvaja leviku ulatust, N lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M metastaaside ehk kaugsiirete olemasolu. Ravi alustamiseks ongi vajalik teada kasvaja ehitust ning staadiumi (I, II, III, IV).

Tänapäeval peetakse vähiravis väga oluliseks individuaalset lähenemist igale haigele. See eeldab vähi arengu hoolikat uurimist ja põhjalikke teadmisi kasvaja bioloogilisest olemusest. Erinevad biomarkerid aitavad arstil prognoosida haiguse kulgu ja määrata igale patsiendile õige ravi.

Nõuanded sel teemal

Ülaselja valu.

Tere! Mul lööb mitu nädalat juba vasakule selga järsu krambi, just öösiti ja sügavalt sisse hingates või haigutades, kui lööb krampi siis ei saa hingata ega liigutada, valu on umbes selja keskosas, aegajalt ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kui selavalu on alaseljas, võib põhjuseks olla nimmelülidevahelise diski kahjustusest tingitud jalanärvi ärritus. kui valu ja krambitunne on ka ülaseljas on põhjuseks erinevate närvide ärritustest tingitud ...

Loe edasi

Parema käelaba öine suremine ja õine turse

Tere
küsin lisainfot allpool kirjeldatud olukorra kohta:
probleem on paremal pool - kael ja ülajäse. Kael katsudes väga valulik, krudiseb. Parem käsi sureb öösiti viimase paari kuu jooksul ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ükski närvikahjustus nähtavaid turseid jäsemetel ei põhjusta.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Valge laik

Peenise pea peal valge laik

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Siin peaks vist ikkagi läbivaatuse tegema. Kui muutuseid ka kuskil mujal, siis võib olla tegu sklerootilise eesnahapõletiku algstaadiumiga. Tulge vastuvõtule.

Loe edasi

Valu vasakus küljes

Rändav valu vasakus küljes liigub õlast kuni roiete alla ja küünarnukini. Ei ole väga hull aga häirib. Kõige hullem on hommikul. U 1,5-2nädalat kestnud

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Vajalik on arsti läbivaatus. Ka perearst võib asja täpsustada.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Mitte tekkiv ejakulatsioon

Tere.

Tarvitan stressi raviks viimased 6 kuud antidepressanti Elicea.
Ravimi tarvitamisega umbes samal ajal tekkisis probleem erektsiooniga, ning määrati uroloogi poolt eesnäärme põletiku ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Tegu on küllalt tüüpilise antidepressantide kõrvaltoimega. Esimene soovitus oleks vaadata üle ravimi jätkuv vajadus ja kui ikka vajalik, siis ilmselt on võimalik see vähem seemnepurset mõjutava ravimi ...

Loe edasi

Song?

Tere!
Keisrilõikest on möödas 3 nädalat.
Mul on surmahirm tekkinud, et kas mul võib olla song?

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Ei, teil ei ole vähemalt selle pildi järgi song. Kõhu taastumine peale sünnitust ja k.a. peale keiserlõiget võtab aega . Armi piirkonnas sissetõmbed ja esinevad voldid on individuaalsed ...

Loe edasi

Surve peas ja väsimus.

Tere.
Kutsusin 13.08.2025 kiirabi, vererõhk oli 160 nagu merel oleks olnud, käte jalgade surin, kõrgus pinge tunne, peas surub tunne. Anti vererõhu alandavat rohtu. Nüüd olen siiani haiguslehrl. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kõige enam meenutavad kaebused kroonilisest ärevusest ja depressioonist tingitud vaevusi. Loomulikult tuleks eelnevalt välistada muud sarnaseid probleeme põhjustavad haigused. Vereanaalüüsid, kardiogramm ...

Loe edasi

Kilpnäärme alatalitlus

Tere!
Kuna arst tegi ravivea, vähendades palju mu Tyroxini annust , mida ma võtsin 4x100 ja 3 x 125 , 50 x 7 le !!!,sestmul oli alatalitlus läinud ületalitluse poolele, siis pärast arst arvas , ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kahjuks L-türoksiini õige annuse üle ilma hormoonanalüüside tulemusteta otsustada ei saa. Võimalik, et annuse 100/125 mcg päevas vähendamine 50 mcg-le päevas oli liig, kuid kuidas oleks õige, ...

Loe edasi

Imelik punn vasakus kõrvas

Tervist, olen 15a poiss ning augusti esimese nädala lõpus tekkis mul imelik punn vasakusse kõrva. Kas tegu võib olla puberteedi eas tekkivate punnidega või millegi muuga.
Kas on Apteegis müüa midagi ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

See on ilmselt miski kergem nahapõletik. Pöördu palun oma perearsti vastuvõtule. Saad asja kiirelt korda.

Loe edasi

Veresoonte uuring

Tere käisin SYNLAB Eesti tegin D-dimeerid vere analüüsi see oln kõrgendatud norm on 0,5mg/l kohta aga minul 0,79mg/l kohta
kas see on halb nüüdseks veresooned on umbes ja kuidas saaks seda taas ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Küsimus tulebki esitada kardioloogile vüi vasoloogile.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi