Vähktõbi Autor: Vahur Valvere
Vähktõbi kujutab endast pahaloomulise kasvaja ehk vähi (laiemas mõttes) rakkude kontrollimatut paljunemist ja vohamist organismis. Kui normaalsed rakud paljunevad korrapäraselt ja regulaarselt, siis kasvaja korral on organismi regulatiivne funktsioon häiritud ning ta pole võimeline rakkude paljunemist peatama.
Kasvaja on bioloogiliselt olemuselt kas healoomuline või pahaloomuline. Pahaloomulised kasvajad on võimelised levima vahetult naaberelundisse ja -kudedesse või vereringe ja lümfisüsteemi kaudu, põhjustades metastaase ehk siirdeid lümfisõlmedes ja kaugemates elundites. Pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjused ei ole lõplikult selged. Tänapäeval arvatakse, et kõik vähid (nii soliidtuumorid kui vere- ja lümfisüsteemi kasvajad) arenevad ühest rakust, nn vähi tüvirakust. Tüvirakkude tekkeni viivad mehhanismid on aga vähipaikmeti erinevad ja siin on veel väga palju ebaselget.
Olulist osa vähi tekkes etendavad mitmesugused keemilised ja füüsikalised tegurid. On kindlaks tehtud, et inimestel ja katseloomadel areneb vähkkasvaja teatavate vähki tekitavate ehk kantserogeensete ainete toimel. Näiteks võivad tõrvained põhjustada nahavähki, mõned orgaanilised ühendid kusepõievähki ja sissehingatavad mittetäieliku põlemise saadused kopsuvähki. Ka toiduga satub organismi mitmesuguseid aineid, mis põhjustavad söögitoru- või maovähki.
Mõnede vähipaikmete tekkes on määrav osa viirustel. Nii näiteks tekitab inimese papilloomiviirus emakakaelavähki ning Epsteini-Barri viirus pea- ja kaelakasvajaid. Viirushepatiiti põdenutel on suurem risk haigestuda primaarsesse maksavähki, võrreldes hepatiiti mittepõdenutega.
Viimastel aastatel on uuritud võimalikke seoseid AIDSi ja mitmete vähipaikmete vahel (nt Kaposi sarkoom ja mitte-Hodgkini tüüpi lümfoomid). Ilmselt loob organismi immuunpuudulikkus soodsa pinna nende vähiliikide tekkeks.
Pahaloomulised kasvajad võivad hakata arenema katteepiteelist või näärmekoest (vähk kitsamas mõttes), side- ja tugikoest (sarkoom), närvikoest jt kudedest. Neid iseloomustab omadus lõhustada ümbritsevaid normaalseid kudesid, neisse sisse tungida, piiramatult vohada ning põhjustada organismi surma.
Healoomulised kasvajad, mis sageli muutuvad pahaloomulisteks kasvajateks ning kujutavad endast viimaste eeljärku (vähieelsed seisundid), võivad mõnel juhul püsida kahju tegemata aastakümneid. Kui neid aegsasti ravida, saab vähki ära hoida.
Arvatakse, et on olemas keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi tegureid, mis teatud tingimustel muudavad mõnede tundlikumate rakkude pärilikke omadusi sellises suunas, et rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei valmi normaalselt ega allu enam organismisisesele regulatsioonile (immunoloogiline kontroll, neuraalne ja humoraalne mõju). Nii moodustuvad kogu organismile kahjulikud (parasiitlikud) rakud, mis pidevalt edasi paljunedes kujunevad valiku teel järjest pahaloomulisemaks (kasvaja progressioon).
Oma osa vähi tekkes on ka pärilikkusel. Arvatavalt on umbes 5–10% vähijuhtudest pärilikud, st kasvaja tekke risk on edasi antud sugurakkudega. Ülejäänud juhtudel on tegemist nn sporaadilise vähiga, st somaatilistes rakkudes tekkivad mutatsioonid viivad lõpuks vähkkasvaja arenemiseni.
Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nimetuse saanud elundi järgi, kus nad esinevad (nt rinnavähk, kopsuvähk, maovähk), samuti eristatakse neid ehitusest ehk histoloogiast lähtudes (nt adenokartsinoom, lamerakk-kartsinoom). Lisaks sellele iseloomustatakse kasvajaid arengustaadiumide ja leviku ulatuse järgi. Selleks on olemas spetsiaalne, nn TNM-klassifikatsioon, kus T näitab kasvaja leviku ulatust, N lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M metastaaside ehk kaugsiirete olemasolu. Ravi alustamiseks ongi vajalik teada kasvaja ehitust ning staadiumi (I, II, III, IV).
Tänapäeval peetakse vähiravis väga oluliseks individuaalset lähenemist igale haigele. See eeldab vähi arengu hoolikat uurimist ja põhjalikke teadmisi kasvaja bioloogilisest olemusest. Erinevad biomarkerid aitavad arstil prognoosida haiguse kulgu ja määrata igale patsiendile õige ravi.
Nõuanded sel teemal
Põletik / kondüloomid ?
Eelnevalt olid peenise nahal kondüloomid mida ravisin condyline-ga .
Sain kõik puhtaks , nahk oli küll ärritunud kuid korras ,
Siis hakkas nagu tekkima uued kühmud , kuid mitte sellised ...

Vastas dr Margus Punab
Kui seda ravimit valesti kasutada ja see ka terve naha peale jõuab, siis on nahakahjustus kerge tekkima. Kui probleem püsib mitmeid nädalaid tasuks siiski püüda põhjus leida. Puhtalt pildi alusel kahjuks ...
Loe edasi6,5 kuuse beebi öine tihe ärkamine
Tere
6,5 kuune beebi on viimased kaks nädalat hakanud iga 30-60 minuti järel ööunne jäädes nuttes ärkama. Esmalt uni katkeb, siis järgneb voodis rapsimine ja nutt. Last on raske rahustada, uuesti ...

Vastas dr Kaja Julge
Tere,
Üheks võimalikuks põhjuseks on refluks. Kui öised sagedased ärkamised püsivad, saate selle murega pöörduda perearsti vastuvõtule, kes otsustab edasiste uuringute ja eriarsti konsultatsiooni ...
Mirena ja FSH
Mirenat kasutanud peaaegu 2 a päevi pole enamolnud.viimased 4 kuu kuumahood meeleolulangus tihe urineerimine just magama minnes .Fsh on 66.1 saan aru et siis ülemineku iga saabunud.Kas siis pole võimalik ...

Vastas dr Urve Pappa
Tere
Antud FSH tulemuse järgi olete perimenopausis ja rasedusvastaseid vahendeid kasutada ei ole vaja. Mirena kaitseb teie emakat verejooksude eest, mis vahel üleminekueas võivad esineda. ...
Imelik punn munadil
Tekkinud hiljuti munandi peale siukene punni taoline asjandus, mis see on kas see on ohtlik? Esimene kord kui midagi siukest tekkind, seda on ainult üks ja see on siuke 3mm laiune.

Vastas dr Margus Punab
Ilmselt on tegu rasunäärme põletikuga. Kui vaikselt taandub, pole probleemi. Kui peaks rohkem punetama või suurenema hakkama, siis aitab edasi kas perearst või meestekliiniku noorte nõustamise vastuvõtt ...
Loe edasiKüsi sureb ära
Vasak käsi sureb ära.eiti kui oled nagu istuvas asendis või seisad püsti. Eriti kui istud auto roolis.Hakkab käsi suirisema ja sipelgad käs. Vahel nagu oleks lihased kramplikud. Pöidlast järgmine näpp ...
Nö sokid jalas
Tere! 80 aastasel naisel on igapäevaselt tunne, et oleks nagu sokid jalas. Kuigi jalas pole mitte mingeid sokke.

Vastas dr Ain Pajos
Põhjuseks tõenäoliselt jalanärvide algav kahjustus - polüneuropaatia. Tingitud tihti suhkruhaigusest. Rääkige perearstiga.
Dr.Ain Pajos
Neurodiagnostika
Premenopaus
Lugupeetud arst Urve.
pöördun Teie poole seoses minu tehtud uuringute ja analüüside tulemustega.
Minu andmed:
Vanus — 47 aastat
Pikkus — 168 cm
Kaal — 54 kg

Vastas dr Urve Pappa
Tere
Olete perimenopausis ja antud analüüside järgi teie munasarjade aktiivsus on oluliselt langenud ( FSH 90,8).
Kas menstruatsioone veel tuleb on raske täpselt ette ennustada, sest ...
krooniline vaagnavalu
Mul on valu vasakul pool kubemes, põletustunne urineerimise ajal ja pärast seda ning põletustunne ühel pool sisemises günekoloogilises piirkonnas. Olen käinud günekoloogide, uroloogide ja proktoloogide ...

Vastas dr Ain Pajos
Tegemist võib olla vaagnat läbiva häbemenärvi (pudendal nerve) kahjustusega seoses pikaaegse istumisega, eriti jalgrattasadulas, raskustega (kangiga) kükitamisel, samuti kroonilise kõhukinnisusega. Diagnoosida ...
Loe edasiAutoimmuunne kilpnäärme ületalitlus
Tere
Diagnoositi türeotoksikoos difuusse struumaga. Türeoglobuliini IGG oli viimati 118. Ravi on hetkel 1xPTU päevas (viimase verepildi järgi hakkas põletik taanduma, sp ainult 1).
Mul ...

Vastas dr Anu Ambos
Tere!
Aitab uurimisest, tuleb rahuneda ja ennast ravida. Suurt enamust Teie vaevustest põhjustab suure tõenäosusega kilpnäärme ületalitlus. Seega tulebki kilpnäärme talitlus taas normi viia ja selleks ...
II tüübi diabeet ja juuste väljalangemine.
Oktoobrist II tüübi diabeetik. 3 kuud tagasi oli kolme kuu keskmine 9. Liiga kõrge muidugi. Praegu raviks kolm kuud on olnud xiqduo. Diabeedi avastamise algusest on kaalulangus olnud üle 20 kg. Juba paar ...

Vastas dr Anu Ambos
Tere!
Juuste väljalangemise põhjus on kehakaalu langus - kaal on langenud päris palju poole aasta jooksul. Lisaks on diabeet halvasti kompenseeritud. Juuste väljalangemine taandub, kui kaal stabiliseerub ...
Vaata kõiki nõustamisi




