Teadvushäire Autor: Ain-Elmar Kaasik

Teadvushäire. Teadvus on inimpsüühika võime peegeldada materiaalset ja ideaalset maailma. Ta on inimese sedavõrd loomulik osa, et tähele ei panda mitte niivõrd teadvuse olemasolu, kui just selle häireid või puudumist. Inimese teadvust ei saa seostada mingi selgelt eristuva ajuosa aktiivsusega, pigem on tegemist aju erinevate piirkondade koordineeritud koostööga. Põhilised vaimsed protsessid on küll valdavalt seotud suurajukoorega, kuid selle talitlus sõltub ajutüves paikneva retikulaarformatsiooni aktiveerivast toimest. Seetõttu lülitavad ajutüve kahjustavad protsessid välja ka suurajukoore tegevuse ning järgnevad teadvushäired või teadvusekadu.

Teadvuse sisu hõlmab isiku poolt igal hetkel kogetud elamusi (aistinguid, mõtteid, kujutlusi, mälestusi), millel põhineb isiku teadlikkus enesest ja ümbrusest. Teadvuse sisu on eelkõige psühholoogia ja psühhiaatrilise praktika uurimisvaldkond. Teadvuse seisund peegeldab teadvuse intensiivsust, mida on võimalik kirjeldada astmetena täielikust ärkvelolekust ehk virgeseisundist kuni teadvusetuseni. Teadvuse seisundi kindlakstegemine on vajalik aju orgaanilisest kahjustusest tingitud häirete korral.

Teadvushäired tulenevad sageli koljusisestest põhjustest (nt ajutrauma, ajuverevalum), langetõvest või sellele järgnevast seisundist ning teistest peaaju ägedatest haigusseisunditest. Mõnikord on kesknärvisüsteemi kahjustus sekundaarne, tulenedes ainevahetuse muutustest suhkurtõve, samuti maksa- või neerupuudulikkuse korral. Ka südame äge puudulikkus ja kuumarabandus ning ajutegevust pärssivate ainete (alkohol, uimastid, narkootikumid) tarvitamise tagajärjel tekkinud mürgistused kutsuvad esile teadvushäireid. Teadvuse muutusi jälgides pööratakse tähelepanu ärkamisreaktsiooni olemasolule: kas haige avab silmi spontaanselt, üksnes ärritustele (nt häälele), ainult valule või üldsegi mitte.

Kui teadvus on normaalne, on inimene ärkvel (virgeseisundis), asjalik ja igakülgselt orienteeritud aja, koha ja olukorra suhtes. Teadvuse selguse kergeim häire on unisus, mille puhul välisärrituse vastuvõtmine, analüüsimine ja enese jaoks mõtestamine on virgeseisundi tasemel, ärrituslävi aga kõrgenenud (nt nagu öösel pikka vahemaad sõitval autojuhil, kes ei suuda unisuse tõttu küllalt kiiresti reageerida teel olevale takistusele). Teadvuse nõrgenemisel, s.o püsivama kerge teadvushäire tekkimisel muutub inimene haiguslikult uniseks ehk somnolentseks. Sellises seisundis on näiteks kõrge palavikuga inimene, kes viibib poolunes, reageerib lihtsamatele küsimustele, keerukamatele aga mitte. Teadvushäire süvenedes muutub inimene vaevu ja lühiajaliselt äratatavaks, kusjuures sõnaline kontakt temaga on raskendatud ja fragmentaarne. Seda seisundit nimetatakse uimuseks ehk sooporiks. Teadvuse raskema häire ehk sügava teadvusetuse korral ei ilmne ärkamisreaktsiooni (silmade avamist) ka tugevamate (valu)ärrituste korral ning sel puhul kasutatakse kooma mõistet. Pindmises koomas haige reageerib siiski valuärritusele sihipärase tõrjega, raskemal juhul võib valuärritus esile kutsuda vaid lihasetoonuse üldise tõusu. Lõpuks võib kujuneda nn atooniline kooma, mille puhul puudub igasugune reaktsioon välisärritustele, kuid haige hingab veel ise. Teadvuse ja elutegevuse kõige sügavamat häiret tähistab nn ülepiiriline kooma, mille korral lakkab ka hingamine ning teatud elutegevust saab säilitada vaid kunstliku hingamise abil. 

Haige prognoos ehk tema taastumisvõimalused on üldiselt seda paremad, mida vähem ja mida lühemat aega on tema teadvus olnud häiritud. Kestvamast ja sügavamast koomast ei toibu inimene kunagi ruttu, vaid see kulgeb läbi taastumisfaaside, kusjuures taastumine võib olla üksnes osaline. Ajukahjustusest tingitud kooma, mis on kestnud üle 10 päeva, on sageli ebasoodsa prognoosiga. Koomaseisundis haige elushoidmine ja ravi eeldavad arstlikku erivarustust ja eriarstlikke oskusi.

Vt ka ajurabandus, ajutrauma, diabeet, kuumarabandus, langetõbi, somnolentsus, soopor, südamepuudulikkus.

Nõuanded sel teemal

Perimenopaus

Tere!
Kas vereprooviga saab kindlaks teha, kas mul võib olla perimenopausi?
Ja kui on, siis mis proov see on?
Ja kui minipille võtma hakata, siis võivad sümtomid kaduda?

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 39-aastane

Füsioloogiline üleminekuiga on 45-55. Alla 40 on tegemist enneaegse menopausiga ja seda saab tõestada hormoonuuringutega FSH ...

Loe edasi

ML augmentatsioon (RENU)

Tere!
Kilpnääre on eemaldatud.Selgus,et häälekurdude ja kõrihalvatus.Glottise sulg nõrk,episooditi kerge defitsiit.Op.LM augmentatsioln RENU-ga.Küsimus ongi,mida tehakse selle opi käigus?

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Selle küsimuse peaksite adekvaatse vastuse saamiseks esitama nina-kurgu-kõrva (LOR) arstile, kes kõrihalvatusega tegeleb. Endokrinoloogid selles asjas kahjuks aidata ei saa.
Tervitades,
Loe edasi

Refleksid

Mida tähendab, kui kanna-põlve refleksid on ühel pool (paremal) elavamad?

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

See võib viidata kas vasaku jalanärvi kahjustusele või ka vasaku ajupoolkera motoorsete keskuste probleemile. Väga oluline on seada leid konteksti varasemate pea ja seljaprobleemidega ja praeguste vaevustega.
Loe edasi

Rahutute jalgade sündroom?

Tere!

Mul on rahutud jalad, eriti hull on õhtuti magama minnes. Mõlemad jalad pidevalt liiguvad. Viimasel ajal on läinud hullemaks.
Ferritiin mais 2025 - 27,1, detsember 2025 - 15. ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kirjelduse järgi on nn.rahutute jalgade sündroom võimalik - kuna probleem kuulub ekstrapüramidaalhäirete hulka nagu ka parkinsonism siis määratakse sageli ka sarnane ravi. Võimalikud on aga kindlasti ka ...

Loe edasi

Tere mul on mees kellega oleme vahekorras ja kuidas on võimalik et tuleb klamüüd et kuidas see on kui me nagu kindlad partnerid ja selline asi tekkib

Tere mul on mees kellega oleme vahekorras ja kuidas on võimalik et tuleb klamüüd et kuidas see on kui me nagu kindlad partnerid ja selline asi tekkib
See juba teist korda

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, võimalus on et varasem ravi pole infektsiooni väljaravinud. Soovitatakse ravijärgselt kahel korral võtta analüüs, siis saab öelda et on korras. Esimene kord võtta 2-4 nädala möödudes ja siis kuu ...

Loe edasi

autoimmuunne türeoidiit

Tere, põen autoimmuunset türeodiiti,teen igal aastal perearsti juures vereanalüüsi - eelmisel aastal oli TPO lgG 538,0 ja tänavu 03.12 oli näit 1000,0. Kas peaksin muretsema ja paluma saatekirja endokrinoloogi ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kilpnäärme vastaste antikehade (TPO IgG) normist kõrgem tiiter on autoimmuunse kilpnäärmehaiguse marker. Antikehade tiiter võib päris suurtes piirides kõikuda, kuid jääb alati normist oluliselt ...

Loe edasi

Seede elundkond+ vererõhk

Tere, esmalt 10 aastat tagasi diagnoositud refluks haigus, helico bakter- ravi omeprasool. Mitmeid aastaid ülihappesus süvenenud/vähenenud periooditi, kuid täielikku tervenemist ei tekkinud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Lugedes Teie 10 aasta pikkust haiguslugu, väga arvukaid uuringuid ja muutunud sümptomite mustrit, joonistub välja üsna selge tervikpilt, mis ei ole enam klassikaline reflukshaigus või ...

Loe edasi

Läbipõetud Borrelioos

Tere
Lapsel 16 a. tüdruk, pidev palavik 37-37,2, väsimus ja peavalud seega läksime perearstile. Võeti ka borrelioosi proov.
Tulemuseks olid:
Borrelia burgdorferi IgG QN - Üle normi >240,0 ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Aitäh põhjaliku ülevaate eest. Teie tütre analüüside tulemused ja sümptomid on klassikaline olukord, kus tekib segadus: kas tegemist on möödunud borrelioosiga, aktiivse borrelioosiga ...

Loe edasi

Lapse uni

Tere!

Mul on probleem on 11 kuuse lapse unega. Päevauned teeb vankris, ööuni oma voodis. Olen proovinud ka päeval voodisse, kuid ei jää seal magama. Samas teema on meil ka öösiti, väga raske ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Kindlasti tuleb selle probleemiga pöörduda lastearsti poole.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Lapsel higi haiseb

Tere!

13 aastane neiu higistab kergelt ja higil
väga tugev hais.
Koolis laps ei taha enam käija ja arvatakse,et
ei pesta riideid piisavalt.
Iga päev vahetame riideid. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Ma ei saa päriselt aru, miks olete selle küsimusega endokrinoloogi poole pöördunud. Soovitan küsimust arutada lapse raviarstiga (tõenäoliselt lasteneuroloog või lastearst). Puberteedieas võib ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi