Langetõbi Autor: Ain-Elmar Kaasik
Langetõbi ehk epilepsia on kesknärvisüsteemi haigus, mida iseloomustavad korduvad spontaansed (iseeneslikud) epileptilised hood, mis ravimata või puudulikult ravitud juhtudel lühendavad haigete eluiga ning põhjustavad sotsiaalse ja kehalise puude. Samas on selle haiguse ravi enamasti edukas, nii et epilepsiahood lakkavad täielikult ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Kahjuks ei ole haigus alati väljaravitav, mis tingib ravimite pideva tarvitamise, ennetamaks hoogusid.
Epilepsia on tihti esinev haigus. Epilepsiahaigestumus (35,4 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas) ja -levimus (5,3 epilepsiahaiget 1000 elaniku kohta) Eesti täiskasvanud elanikkonnas sarnaneb Euroopa ja USA vastavate näitajatega. Ka lapseea epilepsiahaigestumus ja -levimus on võrreldavad mainitud riikide omaga. Arengumaades on need näitajad oluliselt suuremad. Eestis on ligi 10 000 epileptikut, mis moodustab umbes 0,7% elanikest. Epileptilisi hoogusid esineb sagedamini, kui seda haigust tunnistatakse. Hood võivad olla provotseeritud, näiteks lastel kõrge palaviku tõttu või täiskasvanul alkoholijoobe järelnähtude faasis. Epilepsiat aga diagnoositakse üksnes siis, kui inimesel on olnud vähemalt kaks provotseerimata, spontaanset haigushoogu. Diagnoos sõltub hoogude laadist, mida mõnikord on üsna raske hinnata. Oluline abimeetod langetõve kindlakstegemisel on elektroentsefalograafia, kuid sellel täheldatavad muutused ei ole diagnoosi vältimatuks tingimuseks.
Epilepsia põhjus on epileptilise kolde (kollete) kujunemine ajus. Närvirakud (neuronid) nendes kolletes genereerivad perioodiliselt normaalsest kümneid või sadu kordi tugevamaid impulsse, mis ajus levides kutsuvad esile haigushoo. Kolde kujunemise järgi eristatakse primaarset (iseseisvat) ja sekundaarset (nt ajukasvajast tingitud või ajutraumajärgset) epilepsiat. Ligikaudu kahel kolmandikul primaarse epilepsia juhtudest ei ole võimalik mingit haiguspõhjust kindlaks teha. Epilepsia on eluaegne haigus vaid 20–30% juhtudest. Sageli kestab selle tõve aktiivne periood umbes 10 aastat. Hoogusid vältiv ravi aitab kaasa aju haigusliku aktiivsuse vaibumisele. Hoogudevahelisel ajal on enamik epileptikuid täiesti terved, sageli väga võimekad inimesed. Siiski võib hirm hoogude ees ja kaasinimeste suhtumine neid psühholoogiliselt ebasoodsalt märgistada. Epileptilised hood võivad olla väga mitmekesised.
Eristatakse osalisi ja üldisi hoogusid. Osaliste hoogude korral võivad esineda mitmesugused krambid, kuid teadvus on selge või vähe häiritud. Osalistel hoogudel on hiljem siiski soodumus üldisteks muutuda. Üldised hood haaravad kogu keha, kuid võimalikud on ka üksnes hetkelised “äraolekud” ehk absaansid, mille puhul teadvusetus tekib vaid hetkeks ilma motoorsete nähtudeta. Sagedamini esineb siiski toonilis-kloonilisi hoogusid, mille puhul inimene kukub (langetõbi), kaotab teadvuse ja kogu ta keha lihaskond tõmbub tooniliselt kokku. Krambihoo toonilises faasis lakkab ajutiselt ka hingamine. See taastub järgnevas – kloonilises faasis, mil inimese jäsemete, näo- ja kehalihased tõmblevad vaplevalt. Krambihoole võib eelneda aura. Suure krambihoo järel taastub teadvus aeglaselt, hämaroleku faasi läbides. Kõik hood ei ole siiski selliselt klassifitseeritavad. Mõnikord võivad hoogudena esineda teadvuse hämarolekud, düsfooriahood (haiglase oleku tunne) ja muud paroksüsmi (haiguse äkkhoog) tüüpi käitumishäired. Epileptilised hood võivad aja jooksul ka oma laadi muuta.
Epilepsiat põdev inimene vajab haigushoo korral kaasinimeste abi ja mõistvat suhtumist.
Esmaabi langetõvehoo puhul ei tohi olla ülemäära aktiivne. Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada, tavaliselt möödub see 1–5 minuti jooksul iseenesest. Siiski on vaja tagada inimese turvalisus, jälgida, et ta end hoo ajal ei vigastaks. Haigele ei tohi püüda midagi suhu asetada, ta tuleks pöörata küljele, kuid vaplevaid tõmblusi jäsemetes ei tohi takistada. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui hood korduvad (seeriakrambid) või kestavad kauem kui 10 minutit ning haige teadvus ei taastu. Viivitamatut arstlikku läbivaatust vajavad haiged, kes on end krambihoo ajal vigastanud. Sageli toimub teadvuse taastumine pärast hoogu aeglaselt. Kui niisugune seisund tekib avalikus kohas, on samuti vaja kutsuda kiirabi.
Eestis on registreeritud kõik põhilised epilepsiaravimid. Neist enim kasutatavad on karbamasepiin, valproehape ja selle soolad. Epilepsiaravimeid peab võtma täpselt ettekirjutuse järgi. Vaheajad ravis võivad soodustada haigushoogude sagenemist, mõnikord koguni nn epileptilise staatuse kujunemist, mil krambihood järgnevad üksteisele ning teadvus vahepeal ei taastu. Epileptilise staatuse tekke ohu korral vajavad haiged haiglaravi. Epileptikud peavad pöörama tähelepanu küllaldasele unele. Alkoholi tarvitamine on täielikult keelatud. Vältida tuleks kutsevalikut, mis on seotud tööga kõrguses, veekogude läheduses või kõrgepingeseadmetega.
Vt ka aura, hämarolek, paroksüsm.
Nõuanded sel teemal
Üle normi IgE
Tere, lapsel 14 aastasel IgE näit 139, perearsti sõnul pole vaja allergioloogi juurde minna aga lapsel tihti lööb välja laktoosi talumatus ning nüüd juba loomakarvade vastu hakkavad silmad kipitama. Kas ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Üle normi IgE
24.04.25 10:43
Valdkond: Perearst
Sugu: mees
Vanus: 14
Kas olete varem selle teemaga arsti juurde pöördunud?
Jah
Millal ...
Helicobacter pylori Ag roojas
Tere!
Jaanuaris võetud proovist avastati H.Pylori Ag, sain kolmikravi, mis ka aitas esialgu. Aprillis ilmnesid jälle iiveldus, kõht mitte just lahti, aga ...
Arst määras nüüd raviks ravimi ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere,
Kui teil on Helicobacter pylori nakkus, siis ravi eesmärk on vähendada nakkuse mõju ja sümptomeid, nagu iiveldus ja kõhuprobleemid. Antud juhul olete juba saanud kolmikravi ja kahtlustate, ...
Sääred lähevad valusaks püsti seistes.
Tere! Kui ma oletan, et asi võiks äkki olla mu jalaveenides, kas on vaja üldse mõnda uuringut teha? Või piisaks lihtsalt sümptomite põhjal arvamisest vm?
Seisan mõni tund püsti - jalasääred, ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere,
Teie kirjeldatud sümptomid viitavad võimalusele, et tegemist võib olla veenipuudulikkusega, mis on üsna levinud probleem, eriti inimestel, kes on palju seisnud või seisavad pikka aega. ...
Vastus
Ja .
Teie vastusele,et leida spetsialist,kes tõesti aitab. OSKATE kedagi soovitada,kes tõesti saaks aidata.Ma olen käinud väga paljude juures.On tehtud ka selja blokaat,aga ei aita selle närvi kinni ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere,
Ma mõistan teie muret ja rasket olukorda. Kui olete juba proovinud mitmeid erinevaid ravimeetodeid, sealhulgas valuvaigisteid ja blokkaadi, kuid leevendust ei ole, võib olla vajalik ...
Väga kõrge kalprotektiini näit
Tere, minu elukaaslasel hakkasid aasta alguses seedeprobleemid (pidev soov käia wc-s, väga gaasiline roe koos roosakate tükkide ja limaga?, vahepeal täiesti normaalne väljaheide), millega lõpuks märtsis ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere,
Kalprotektiini taseme tõus on seotud soolepõletikuga ning selle tase on sageli kõrge põletikuliste soolehaiguste (näiteks Crohni tõbi või haavandiline koliit) puhul. Kui elukaaslasel ...
Gastriit
Tere!
Minu esimesest maouuringust on möödas täpselt aasta, kui käisin gastroskoopial tugevete maovalude tõttu-diagnoosiks krooniline gastriit. Kirjutati välja omeprasool mille tarbimisel paari kuuga ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere
Kui sümptomid on tagasi ja olete märganud, et pantoprasool ei anna samasugust efekti nagu varem, on kindlasti mõistlik pöörduda oma perearsti või gastroenteroloogi juurde. Kuna teil on ...
Parema rinna servas, kaenlaall mingi valu ja jäikus.
Tere.
Minu parema poolega on juba tükemat aega probleemid, olen söönud vaid valuvaigisteid, mida perearst on kirjutanud.
Täna, 21.04.on liikunud jäikus ja valu rinna serva, kaenlaalla.
Mul ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere
Kirjeldate kroonilise valu ja jäikuse levikut, mis on nüüdseks haaranud ka parema rinna serva ja kaenlaaluse piirkonna. Kuna teil on olnud kolm korda rinnavähk ja eemaldatud lümfisõlmed, ...
vererõhk
vererõhk 173 113

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere
Vererõhk väärtusega 173/113 mmHg on selgelt liiga kõrge ja vajab kindlasti arsti hinnangut, eriti kui see püsib mitmel mõõtmisel ja kaasub ka väsimus või muud sümptomid (nt peavalu, pearinglus, ...
WC-s käimine
Tere,kui on reisile minek,enne lendu ja näiteks enne teatrisse minekut ma muudkui käin ja käin ja käin wcs,oskate sellele tüütule probleemile mingit lahendust pakkuda.Kas selle põhjus võib olla ärevus ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere
Teie kirjelduse põhjal võib tegemist olla ärevusega seotud kehaliste sümptomitega, mis on üsna levinud. WC-sse sage minek enne reisi, lennukit või teatrikülastust viitab sellele, et olukorrad, ...
Uriin tume ja meeletu joogijänu
Tere,
Eile oli rindkere all/kolmnurgas väga tugev valu mis kestis terve päeva. Viimati tundsin sellist valu enne kui mul sapipõis eemaldati.
Täna on meeletu joogi janu olen joonud mitu ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere
Teie kirjeldatud sümptomid – tugev valu rindkere all, meeletu joogijanu, suur veetarbimine ja tume uriin – viitavad tõsisele seisundile, mis vajab kiiret arstiabi.
Oluline ...
Vaata kõiki nõustamisi