Põlve valu 24.03.25 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere
Sama murega pöördunud tagasi teie poole minu isa sama põlve valu mis nii tugevalt valu mis öösel ei saa magada rahulikult välja ei saa 2015 oli põlvedele operatsiooni oli tehti puhastus tallinnas ja oli avarii autoga 2014kukkus nii õnnetult oma
mobeetika rattaga noore peas oli jalamurt oli posike peast siis käisin Rapla operatsiooni mis rikkus jalad ära mis lasi peale leetrite siis tõmbas haavandid sisse mis igapäevaselt sidumas

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere!

Tänan, et jagasite põlvevalu kohta täpsustavat infot. Põlvevalu, eriti selline, mis on seotud varasemate vigastuste ja operatsioonidega, võib olla väga kurnav ja mõista, et see tekitab muret. Väga oluline on, et teie isa saaks õige ravi ja abi, et vähendada valu ning vältida edasisi tüsistusi.

Kui valu ei ole tavaliste valuvaigistite ega paiksete ravimite abil kontrolli all, siis tasuks kaaluda järgmisi samme:

1. Eriarsti konsultatsioon:
Ortopeediline konsultatsioon: Põlvevalu, mis püsib vaatamata ravimitele ja mida on seotud varasemate vigastuste ning operatsioonidega, vajab tihti spetsialisti hindamist. Ortopeed uurib, kas on mingeid liigeseprobleeme, nagu näiteks artroos (liigese kulumine), meniski vigastused, kõõluste põletik või muud kahjustused.

Piltide tegemine: Kui ei ole juba tehtud, siis on oluline teha täiendavad pildiuuringud nagu röntgen või MRI (magnetresonantstomograafia), et selgitada välja liigese seisund ja teha kindlaks, kas on mingeid struktuurilisi kahjustusi, mida ei ole varasemate uuringutega avastatud.

2. Valuravi täiustamine:
Põlve süstid: Kui valu on äge ja ei ole piisavalt kontrollitav, võib kaaluda kortikosteroidide süste või hüaluroonhappe süste, mis aitavad vähendada põletikku ja leevendada valu. Hüaluroonhape aitab liigesel taastada loomuliku määrimise ja vähendab hõõrdumist.

Füsioteraapia: Füsioterapeut saab õpetada spetsiaalseid harjutusi, mis aitavad liigese tugevdamisel ja liikuvuse parandamisel. Samuti võib füsioterapeut teha elektroteraapiat või ultraheliuuringut, et leevendada valu ja põletikku.

3. Mõõdukas liikumine ja kaal:
Kuna põlveprobleemid võivad olla seotud liigse kehakaalu või liigse koormusega, tasub pöörata tähelepanu ka liikumisvõimalustele, mis ei koorma liigest liigselt. Kõnni- või vesivõimlemine võivad olla kasulikud, et hoida liigeseid liikuvana ja vältida liigset pinget.

4. Ravimid ja toidulisandid:
Glükoosamiin ja kondroitiin: Need toidulisandid võivad aidata toetada liigeste tervist ja vähendada põletikku, kuid need ei pruugi pakkuda kiiret leevendust, vaid sobivad pigem pikaajaliseks kasutamiseks.

Valuravi ravimite ümberhindamine: Kui olemasolevad valuvaigistid nagu tramadool, pregabaliin ja ketoprofeen ei ole piisavalt efektiivsed, võiks arvestada ka teiste ravimite, näiteks opioidide või kahekordsete valuvaigistitega.

5. Kirurgilised võimalused:
Kuna teie isa on varem juba põlveopereeritud, kuid seisund on taas halvenenud, võib kaaluda täiendavaid kirurgilisi sekkumisi, näiteks artroskoopiat (minimaalne kirurgiline protseduur, kus viiakse sisse väike kaamera, et vaadata ja vajadusel eemaldada kahjustatud kude) või isegi põlveliigese asendamist (artroplastikat), kui kahjustus on ulatuslik.

6. Patsientide õigused ja tervishoid Eestis:
Kui perearst ei ole saanud koostada vajalikku suunamist või tõendit, siis on kindlasti võimalik pöörduda otseteed eriarstide juurde või võtta ühendust haiglaga, kus saab teha täiendavaid uuringuid. Kui Eesti tervishoiusüsteemis on probleem suunamistega, siis tasub uurida, kas patsient saab otse eriarsti vastuvõtule pöörduda, eriti kui tegemist on juba pikaajalise ja kroonilise probleemiga.

Soovitan kindlasti pöörduda ortopeedi või valuhaiguste eriarsti poole, et saada põhjalik uurimine ja sobiv ravi.


Head tervist soovides,
Madis Veskimägi koostöös Kati Tarkuriga (ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Peitveri

Tere. Oktoobris avastati peitveri väljaheites. Oli kergelt ka pühkides. Koloskoopia korras, magu uuritud. Veri nüüd ka väljaheite sees. Kõhukinnisus probleemiks, kuigi kõht pigem pehme. Gaasid kimbutavad. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie mure on täiesti mõistetav, kuid hea ja oluline info on see, et koloskoopia ja mao uuring on olnud korras. See vähendab oluliselt tõsiste haiguste, sealhulgas ...

Loe edasi

Väike varvas sügeleb

Mida teha kui väike varvas sügeleb
Ja sealt koorub nahka

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kõige sagedamini on väikese varba sügeluse ja naha koorumise põhjuseks jalaseen ehk nahaseen varvaste vahel. See on väga levinud ja enamasti kergesti ravitav.
Loe edasi

Kurgunibu on suur

Kurgunibu pikk ja suur. Segab hingamist ja tekitab oksereflekse? Mida kodus saaks sellega teha?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kui kurgunibu (uvula) on turses ja tundub pikem, võib see tõepoolest tekitada ebamugavust, okserefleksi tunnet ja vahel ka hingamise häiritust. Sageli on see ...

Loe edasi

Rögaeritus

Tere!

Mul on küsimus röga teemal.
Pidevalt on selline olukord, et hommikul ärgates tunne, et kurgus paksem tunne, tugevalt köhides tuleb sealt välja rögaeritus, enamasti klimbina, kollakat-pruunikat ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – hommikune paksem röga, aastaringne nohu, kurgu ärritus ja köhatusvajadus – viitab kõige tõenäolisemalt ninaneelust alla valguvale sekreedile ...

Loe edasi

kolesterool

Tere,
kasutan kolesterooli alandavat ravimit Atorvastatin Teva 20 mg juba üle aasta. Nüüd andsin veenist vereanalüüsi 18.03.26 söömata. Pereõde helistas perearstikeskusest 20.03 ja ütles, et ma pean ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

See on väga mõistlik küsimus. Sageli tekib segadus, kui analüüsid tunduvad „korras“, kuid ravi soovitatakse siiski tugevamaks muuta. Põhjus on selles, et kolesterooli ...

Loe edasi

Silmade eest mingi kardin/vari/"räpane" vaateväli

Küsimus seoses silmadega.

Probleem on mõne aastaga süvenenud. Silmi on valgustatud, on pandud tilkasid mis pupille suuremaks teevad, vist on võrkkest läbi vaadatud ja ei ole midagi leitud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus on väga põhjalik ning on arusaadav, et selline muutus tekitab muret. Kuna vaevus on kestnud aastaid ja uuringutel ei ole võrkkesta irdumist leitud, ...

Loe edasi

Väsimus, ärevus, kurvameelsus, küünepinna muutus

Mul on kroonilise väsimuse, depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis on lainetades kasvanud 5+ aastat. Vereproovid näitavad testosterooni 10.6 hommikul, madalat ferritiini, ja mul on küüne defrom (eng. pitted ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud vaevused on mitmetahulised ja on väga arusaadav, et otsite nendele ühist selgitust. Krooniline väsimus, ärevus, kurvameelsus, madal ferritiin, ...

Loe edasi

kätel ja jalgadel punnid nagu mingi ekseem

Jala säärtel, käsivartel on sellised punnid. alguses olid ainult väikesed laigud kuid siis punnid ja lõpuks naha ketendus. just kui naha ajaks mulle välja.
Samas on jala talla nahk ja peapesa nahk, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – sügelevad punnid säärtel ja käsivartel, ketendus, tallanaha muutus ning “surisev” tunne – viitab pigem kroonilisele nahapõletikule, kuid ainult ...

Loe edasi

Süda

Soomes tehti rindkere röntgeni,sest mul on LBBB.Röntkeni vastuse püüdsin tõlkida eesti keelde.Kas peaksin muretsema? Süda on normaalsetes mõõtmetes.Aordi pikenemine.Kompensatsioonis.Kopsud korras,vedelikku ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud rindkere röntgeni vastus on pigem rahustav ja ei viita ohtlikule südamehaigusele. Selgitan peamised punktid arusaadavalt.

„Süda ...

Loe edasi

Aeglane pulss

Käisin korralisel vere analüüse tegemas,kus pereõde mõõtis ka hapnikku ja pulssi sealt tuli välja et mul pulss 48,44 ja kodus mõõtes isegi 40,suunati kardioloogile,ma lähen 18.03.26 Kas teie oskate arvata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Pulss vahemikus 40–48 lööki minutis on tõepoolest aeglane ning Teie vanuses vajab see kindlasti täpsustamist – väga hea, et Teid on suunatud kardioloogi vastuvõtule. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: