Vingumürgistus Autor: Hubert Kahn

Vingumürgistus. Vingugaas ehk süsinik(mono)oksiid on värvuseta ja lõhnata, väga mürgine õhust kergem gaas. Organismi satub vingugaasi sissehingatava õhuga. Vingugaas eraldub samuti kopsude kaudu, kusjuures ainult tühine osa oksüdeerub organismis süsihappegaasiks. Süsinikoksiid on tüüpiline veremürk, sest ta ühineb hemoglobiiniga ligemale 200 korda hõlpsamini kui hapnik, moodustades mittelaguneva karboksühemoglobiini. Selle tagajärjel tekib kudedes hapnikuvaegus, mis ongi otsustava tähtsusega vingugaasi- ehk süsinikoksiidimürgistuse kujunemises.

Mürgistuse kergele astmele on iseloomulik peavalu, peapööritus, kohin kõrvades, õhupuudustunne, iiveldus, üldine nõrkus ja apaatsus. Intoksikatsiooni süvenemisel tekib motoorsete keskuste halvatus, kusjuures teadvus säilib, st inimene saab aru tekkinud ohu suurusest, tahab ohtlikust keskkonnast väljuda, kuid ei suuda. Järgneb teadvusekadu. Kui abi saabub kiiresti, siis mürgistusnähud mööduvad ja inimene tervistub täielikult. Kui aga mürgi toime kestab edasi, langeb inimene koomasse, s.o sügavasse teadvusetusse, mis on eluohtlik. 

Esmaabi. Ägeda vingumürgistuse tunnuste ilmnemisel tuleb inimene viivitamatult viia värske õhu kätte, vabastada pigistavatest rõivastest, katta soojalt ning kutsuda kiirabi.

Kuivõrd süsinikoksiid ei anna endast märku ei lõhnaga ega ka muul viisil, tuleb selle mürgi suhtes olla eriti ettevaatlik. Kahjuks on olnud küllalt palju raskeid mürgistusjuhte garaažides, kui autoomanik suleb garaažiukse, kuid ei lülita mootorit välja ja jätkab oma toimetamisi. Väga oluline on ohutusnõuete range täitmine ettevõtetes, kus inimesed puutuvad kokku süsinikoksiidiga. Tähtis on täita ohutusnõudeid olmetingimustes – mitte jätta järelevalveta küdevaid pliite-ahjusid, ka mitte küünlaid, hoiduda suitsetamisest voodis, mitte kiirustada siibrite sulgemisega, vältida tikkude, välgumihklite jms sattumist laste kätte.

Viimaste aastakümnete jooksul on järjest suuremat tähelepanu pööratud süsinikoksiidi suhteliselt väikeste koguste süstemaatilisest sissehingamisest põhjustatud kroonilisele mürgistusele. Selle sümptomiteks on peavalu, peapööritus, unehäired, nõrkustunne, kiire väsimine, lihasevalud, südametegevuse kiirenemine, südamelihase kahjustuse tunnused jm. Süsinikoksiidi kroonilise mürgistuse tüüpiliseks esilekutsujaks on intensiivne suitsetamine.

Nõuanded teemal: Perearst

Peitveri

Tere. Oktoobris avastati peitveri väljaheites. Oli kergelt ka pühkides. Koloskoopia korras, magu uuritud. Veri nüüd ka väljaheite sees. Kõhukinnisus probleemiks, kuigi kõht pigem pehme. Gaasid kimbutavad. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie mure on täiesti mõistetav, kuid hea ja oluline info on see, et koloskoopia ja mao uuring on olnud korras. See vähendab oluliselt tõsiste haiguste, sealhulgas ...

Loe edasi

Väike varvas sügeleb

Mida teha kui väike varvas sügeleb
Ja sealt koorub nahka

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kõige sagedamini on väikese varba sügeluse ja naha koorumise põhjuseks jalaseen ehk nahaseen varvaste vahel. See on väga levinud ja enamasti kergesti ravitav.
Loe edasi

Kurgunibu on suur

Kurgunibu pikk ja suur. Segab hingamist ja tekitab oksereflekse? Mida kodus saaks sellega teha?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kui kurgunibu (uvula) on turses ja tundub pikem, võib see tõepoolest tekitada ebamugavust, okserefleksi tunnet ja vahel ka hingamise häiritust. Sageli on see ...

Loe edasi

Rögaeritus

Tere!

Mul on küsimus röga teemal.
Pidevalt on selline olukord, et hommikul ärgates tunne, et kurgus paksem tunne, tugevalt köhides tuleb sealt välja rögaeritus, enamasti klimbina, kollakat-pruunikat ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – hommikune paksem röga, aastaringne nohu, kurgu ärritus ja köhatusvajadus – viitab kõige tõenäolisemalt ninaneelust alla valguvale sekreedile ...

Loe edasi

kolesterool

Tere,
kasutan kolesterooli alandavat ravimit Atorvastatin Teva 20 mg juba üle aasta. Nüüd andsin veenist vereanalüüsi 18.03.26 söömata. Pereõde helistas perearstikeskusest 20.03 ja ütles, et ma pean ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

See on väga mõistlik küsimus. Sageli tekib segadus, kui analüüsid tunduvad „korras“, kuid ravi soovitatakse siiski tugevamaks muuta. Põhjus on selles, et kolesterooli ...

Loe edasi

Silmade eest mingi kardin/vari/"räpane" vaateväli

Küsimus seoses silmadega.

Probleem on mõne aastaga süvenenud. Silmi on valgustatud, on pandud tilkasid mis pupille suuremaks teevad, vist on võrkkest läbi vaadatud ja ei ole midagi leitud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus on väga põhjalik ning on arusaadav, et selline muutus tekitab muret. Kuna vaevus on kestnud aastaid ja uuringutel ei ole võrkkesta irdumist leitud, ...

Loe edasi

Väsimus, ärevus, kurvameelsus, küünepinna muutus

Mul on kroonilise väsimuse, depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis on lainetades kasvanud 5+ aastat. Vereproovid näitavad testosterooni 10.6 hommikul, madalat ferritiini, ja mul on küüne defrom (eng. pitted ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud vaevused on mitmetahulised ja on väga arusaadav, et otsite nendele ühist selgitust. Krooniline väsimus, ärevus, kurvameelsus, madal ferritiin, ...

Loe edasi

kätel ja jalgadel punnid nagu mingi ekseem

Jala säärtel, käsivartel on sellised punnid. alguses olid ainult väikesed laigud kuid siis punnid ja lõpuks naha ketendus. just kui naha ajaks mulle välja.
Samas on jala talla nahk ja peapesa nahk, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – sügelevad punnid säärtel ja käsivartel, ketendus, tallanaha muutus ning “surisev” tunne – viitab pigem kroonilisele nahapõletikule, kuid ainult ...

Loe edasi

Süda

Soomes tehti rindkere röntgeni,sest mul on LBBB.Röntkeni vastuse püüdsin tõlkida eesti keelde.Kas peaksin muretsema? Süda on normaalsetes mõõtmetes.Aordi pikenemine.Kompensatsioonis.Kopsud korras,vedelikku ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud rindkere röntgeni vastus on pigem rahustav ja ei viita ohtlikule südamehaigusele. Selgitan peamised punktid arusaadavalt.

„Süda ...

Loe edasi

Aeglane pulss

Käisin korralisel vere analüüse tegemas,kus pereõde mõõtis ka hapnikku ja pulssi sealt tuli välja et mul pulss 48,44 ja kodus mõõtes isegi 40,suunati kardioloogile,ma lähen 18.03.26 Kas teie oskate arvata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Pulss vahemikus 40–48 lööki minutis on tõepoolest aeglane ning Teie vanuses vajab see kindlasti täpsustamist – väga hea, et Teid on suunatud kardioloogi vastuvõtule. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi