Turse Autor: Arvo Mesikepp
Viited: veenilaiendid
Turse ehk ödeem on veresoonest väljunud valguvaese vedeliku kogunemine kudedes rakuvaheruumi. Vedelik võib koguneda ka kehaõõntesse. Vähest turset sääre eespinnal pärast pikaajalist istumist või seismist ning menstruatsioonieelseid turseid võib pidada normaalseks. Kohalikud piiristunud tursed tekivad venoosse vere äravoolu puudulikkusest. Nende hulka kuuluvad näiteks veenitromboosiga seonduvad või lümfisüsteemi talitluse häiretest tekkinud tursed.
Laialdased tursed ehk vesitõbi ehk hüdrops esinevad eelkõige raskust kandvatel kehaosadel – lamavatel haigetel õndraluu ümbruses, tuharatel, liikuvatel haigetel sümmeetriliselt hüppeliigeste ja säärte piirkonnas. Tursete kujunemist seostatakse neeruja maksahaigustega, südamepuudulikkusega, kilpnäärme alatalitlusega. Südamepuudulikkusest tekkinud tursed, nn südametursed, on sümmeetrilised ja ilmnevad alajäsemete kaugematel osadel – jalapöidadel, pahkluudel ja säärte alaosas. Tursele sõrmega vajutades jääb vajutuskohale lohk. Tursed vähenevad ja/või kaovad öösel või pärast pikemat lamamist. Südamepuudulikkuse süvenedes tursed suurenevad ja ilmuvad ka reitele, välistele suguelunditele; lamaval haigel ulatuvad tursed ristluupiirkonda.
Jalaveenide haigusseisundid (süvaveenide korduvad põletikud, veeniklappide puudulikkus) põhjustavad turseid jäseme perifeerses osas, ühepoolse kahjustuse puhul ainult samal jalal. Selline turse väheneb või kaob lamamisasendis. Angioneurootiline ödeem võib tekkida ravimite kõrvaltoimena, allergiliste või füüsikaliste tegurite poolt põhjustatuna, aga ka kasvajate puhul. Vesitõbi avaldub samuti vedeliku kogunemises liigese piirkonda, mis võib olla tingitud nii põletikust kui traumast. Vahel tekib vesitõbi sapipõies, kui sapipõies olev sapp sapijuha sulguse tõttu lõpuks veeldub.
Ravis on peamine kõrvaldada turseid esilekutsuvad tegurid ning ravida põhihaigust. Allergia korral vältida kokkupuudet allergeeniga, manustada allergiavastaseid preparaate. Kasutatakse organismist vett väljutavaid ravimeid.
Vt ka angioödeem, astsiit.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Perearst
Peitveri
Tere. Oktoobris avastati peitveri väljaheites. Oli kergelt ka pühkides. Koloskoopia korras, magu uuritud. Veri nüüd ka väljaheite sees. Kõhukinnisus probleemiks, kuigi kõht pigem pehme. Gaasid kimbutavad. ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie mure on täiesti mõistetav, kuid hea ja oluline info on see, et koloskoopia ja mao uuring on olnud korras. See vähendab oluliselt tõsiste haiguste, sealhulgas ...
Väike varvas sügeleb
Mida teha kui väike varvas sügeleb
Ja sealt koorub nahka

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Kõige sagedamini on väikese varba sügeluse ja naha koorumise põhjuseks jalaseen ehk nahaseen varvaste vahel. See on väga levinud ja enamasti kergesti ravitav.
Loe edasi
Kurgunibu on suur
Kurgunibu pikk ja suur. Segab hingamist ja tekitab oksereflekse? Mida kodus saaks sellega teha?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Kui kurgunibu (uvula) on turses ja tundub pikem, võib see tõepoolest tekitada ebamugavust, okserefleksi tunnet ja vahel ka hingamise häiritust. Sageli on see ...
Rögaeritus
Tere!
Mul on küsimus röga teemal.
Pidevalt on selline olukord, et hommikul ärgates tunne, et kurgus paksem tunne, tugevalt köhides tuleb sealt välja rögaeritus, enamasti klimbina, kollakat-pruunikat ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldus – hommikune paksem röga, aastaringne nohu, kurgu ärritus ja köhatusvajadus – viitab kõige tõenäolisemalt ninaneelust alla valguvale sekreedile ...
kolesterool
Tere,
kasutan kolesterooli alandavat ravimit Atorvastatin Teva 20 mg juba üle aasta. Nüüd andsin veenist vereanalüüsi 18.03.26 söömata. Pereõde helistas perearstikeskusest 20.03 ja ütles, et ma pean ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
See on väga mõistlik küsimus. Sageli tekib segadus, kui analüüsid tunduvad „korras“, kuid ravi soovitatakse siiski tugevamaks muuta. Põhjus on selles, et kolesterooli ...
Silmade eest mingi kardin/vari/"räpane" vaateväli
Küsimus seoses silmadega.
Probleem on mõne aastaga süvenenud. Silmi on valgustatud, on pandud tilkasid mis pupille suuremaks teevad, vist on võrkkest läbi vaadatud ja ei ole midagi leitud.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldus on väga põhjalik ning on arusaadav, et selline muutus tekitab muret. Kuna vaevus on kestnud aastaid ja uuringutel ei ole võrkkesta irdumist leitud, ...
Väsimus, ärevus, kurvameelsus, küünepinna muutus
Mul on kroonilise väsimuse, depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis on lainetades kasvanud 5+ aastat. Vereproovid näitavad testosterooni 10.6 hommikul, madalat ferritiini, ja mul on küüne defrom (eng. pitted ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldatud vaevused on mitmetahulised ja on väga arusaadav, et otsite nendele ühist selgitust. Krooniline väsimus, ärevus, kurvameelsus, madal ferritiin, ...
kätel ja jalgadel punnid nagu mingi ekseem
Jala säärtel, käsivartel on sellised punnid. alguses olid ainult väikesed laigud kuid siis punnid ja lõpuks naha ketendus. just kui naha ajaks mulle välja.
Samas on jala talla nahk ja peapesa nahk, ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldus – sügelevad punnid säärtel ja käsivartel, ketendus, tallanaha muutus ning “surisev” tunne – viitab pigem kroonilisele nahapõletikule, kuid ainult ...
Süda
Soomes tehti rindkere röntgeni,sest mul on LBBB.Röntkeni vastuse püüdsin tõlkida eesti keelde.Kas peaksin muretsema? Süda on normaalsetes mõõtmetes.Aordi pikenemine.Kompensatsioonis.Kopsud korras,vedelikku ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldatud rindkere röntgeni vastus on pigem rahustav ja ei viita ohtlikule südamehaigusele. Selgitan peamised punktid arusaadavalt.
„Süda ...
Aeglane pulss
Käisin korralisel vere analüüse tegemas,kus pereõde mõõtis ka hapnikku ja pulssi sealt tuli välja et mul pulss 48,44 ja kodus mõõtes isegi 40,suunati kardioloogile,ma lähen 18.03.26 Kas teie oskate arvata ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Pulss vahemikus 40–48 lööki minutis on tõepoolest aeglane ning Teie vanuses vajab see kindlasti täpsustamist – väga hea, et Teid on suunatud kardioloogi vastuvõtule. ...
Vaata kõiki nõustamisi




