Emboolia Autor: Joel Starkopf
Emboolia ehk siirdtopistus on ühe või mitme veresoone topistumine verevooluga edasikanduva ühe või mitme topise ehk emboliga. Topiseks võivad osutuda näiteks verehüüve (trombemboolia), bakterikogumid, veenidesse sattunud õhumullid (õhkemboolia) ja luumurru tagajärjel luuüdist verre sattunud rasvatilgad (rasvemboolia). Emboolia põhjustab verevarustushäireid topistunud veresoone varustusalal. Sagedasem emboolia liik on trombemboolia, mis võib esineda nii vereringe venoosses kui ka arteriaalses osas.
Alajäseme, aga ka vaagnapiirkonna veenidest, st vereringe venoossest süsteemist pärit verehüübe ehk trombi edasiliikumine võib põhjustada kopsuarteri trombembooliat ja sellest tulenevalt kopsuinfarkti. Kopsuarteri trombemboolia sagedasemad sümptomid on köha, järsku alanud õhupuudus, valu sügaval hingamisel. Harvadel juhtudel kaotab inimene teadvuse ja võib saabuda äkksurm. Kopsuarteri trombemboolia riskiteguriteks on alajäseme veenilaiendid või veenipõletik, pahaloomulised kasvajad ja nendega seotud lõikused, operatsioonid alajäsemetel (nt puusa- või põlveliigese asendamine proteesiga), rasedus jt. Nimetatud operatsioonide järel kasutatakse trombide tekke ärahoidmiseks vere hüübimist takistavaid ravimeid (hepariin, varfariin, aspiriin jt). Väga oluline on ka alajäsemete lihaste funktsiooni kiire taastumine.
Vereringe arteriaalses süsteemis on trombemboolia seotud ennekõike südame vasakus kojas tekkinud trombide ja nende liikuma pääsemisega. Trombide tekke eelduseks on verevoolu muutused südameõõntes, mida põhjustavad eelkõige südame rütmihäired (kodade virvendusarütmia), aga ka südameõõnte laienemine ja/või infarktiarm südamelihases. Trombid võivad tekkida ka südame kunstklappidel. Liikuma pääsenud verehüüve võib põhjustada ajuveresoonte sulgust (ajurabandust) või verevarustuse häireid jäsemetes. Tüüpilised sümptomid on järsku tekkinud vereringehäired jalgades (kogu jala, sääre või ka ühe varba ulatuses) või kätes. Jäsemes tekib valu, kahvatus, jäse läheb külmaks ja muutub liikumisvõimetuks. Ajuarterite trombembooliale võib viidata äkki tekkinud teadvushäire, kõnehäire või halvatus. Trombide tekke ärahoidmiseks kasutatakse südameprobleemidega haigetel vere hüübimist vähendavaid ravimeid.
Nii arteriaalse kui venoosse süsteemi trombemboolia korral on vajalik kiire arstiabi, seetõttu tuleb ülalloetletud sümptomite esinemisel viivitamatult pöörduda arsti poole. Jäsemearteri trombi korral viib kiirabi haige veresoontekirurgia kliinikusse, kus eemaldatakse tekkinud ummistus ja taastatakse verevool arteris. See hoiab ära gangreeni tekkimise ja jäseme amputeerimise.
Vt ka ajurabandus, antikoagulandid, gangreen, kopsuemboolia, kopsuinfarkt, veresoonte ummistumine.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Peitveri
Tere. Oktoobris avastati peitveri väljaheites. Oli kergelt ka pühkides. Koloskoopia korras, magu uuritud. Veri nüüd ka väljaheite sees. Kõhukinnisus probleemiks, kuigi kõht pigem pehme. Gaasid kimbutavad. ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie mure on täiesti mõistetav, kuid hea ja oluline info on see, et koloskoopia ja mao uuring on olnud korras. See vähendab oluliselt tõsiste haiguste, sealhulgas ...
Väike varvas sügeleb
Mida teha kui väike varvas sügeleb
Ja sealt koorub nahka

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Kõige sagedamini on väikese varba sügeluse ja naha koorumise põhjuseks jalaseen ehk nahaseen varvaste vahel. See on väga levinud ja enamasti kergesti ravitav.
Loe edasi
Kurgunibu on suur
Kurgunibu pikk ja suur. Segab hingamist ja tekitab oksereflekse? Mida kodus saaks sellega teha?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Kui kurgunibu (uvula) on turses ja tundub pikem, võib see tõepoolest tekitada ebamugavust, okserefleksi tunnet ja vahel ka hingamise häiritust. Sageli on see ...
Rögaeritus
Tere!
Mul on küsimus röga teemal.
Pidevalt on selline olukord, et hommikul ärgates tunne, et kurgus paksem tunne, tugevalt köhides tuleb sealt välja rögaeritus, enamasti klimbina, kollakat-pruunikat ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldus – hommikune paksem röga, aastaringne nohu, kurgu ärritus ja köhatusvajadus – viitab kõige tõenäolisemalt ninaneelust alla valguvale sekreedile ...
kolesterool
Tere,
kasutan kolesterooli alandavat ravimit Atorvastatin Teva 20 mg juba üle aasta. Nüüd andsin veenist vereanalüüsi 18.03.26 söömata. Pereõde helistas perearstikeskusest 20.03 ja ütles, et ma pean ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
See on väga mõistlik küsimus. Sageli tekib segadus, kui analüüsid tunduvad „korras“, kuid ravi soovitatakse siiski tugevamaks muuta. Põhjus on selles, et kolesterooli ...
Silmade eest mingi kardin/vari/"räpane" vaateväli
Küsimus seoses silmadega.
Probleem on mõne aastaga süvenenud. Silmi on valgustatud, on pandud tilkasid mis pupille suuremaks teevad, vist on võrkkest läbi vaadatud ja ei ole midagi leitud.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldus on väga põhjalik ning on arusaadav, et selline muutus tekitab muret. Kuna vaevus on kestnud aastaid ja uuringutel ei ole võrkkesta irdumist leitud, ...
Väsimus, ärevus, kurvameelsus, küünepinna muutus
Mul on kroonilise väsimuse, depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis on lainetades kasvanud 5+ aastat. Vereproovid näitavad testosterooni 10.6 hommikul, madalat ferritiini, ja mul on küüne defrom (eng. pitted ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldatud vaevused on mitmetahulised ja on väga arusaadav, et otsite nendele ühist selgitust. Krooniline väsimus, ärevus, kurvameelsus, madal ferritiin, ...
kätel ja jalgadel punnid nagu mingi ekseem
Jala säärtel, käsivartel on sellised punnid. alguses olid ainult väikesed laigud kuid siis punnid ja lõpuks naha ketendus. just kui naha ajaks mulle välja.
Samas on jala talla nahk ja peapesa nahk, ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldus – sügelevad punnid säärtel ja käsivartel, ketendus, tallanaha muutus ning “surisev” tunne – viitab pigem kroonilisele nahapõletikule, kuid ainult ...
Süda
Soomes tehti rindkere röntgeni,sest mul on LBBB.Röntkeni vastuse püüdsin tõlkida eesti keelde.Kas peaksin muretsema? Süda on normaalsetes mõõtmetes.Aordi pikenemine.Kompensatsioonis.Kopsud korras,vedelikku ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldatud rindkere röntgeni vastus on pigem rahustav ja ei viita ohtlikule südamehaigusele. Selgitan peamised punktid arusaadavalt.
„Süda ...
Aeglane pulss
Käisin korralisel vere analüüse tegemas,kus pereõde mõõtis ka hapnikku ja pulssi sealt tuli välja et mul pulss 48,44 ja kodus mõõtes isegi 40,suunati kardioloogile,ma lähen 18.03.26 Kas teie oskate arvata ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Pulss vahemikus 40–48 lööki minutis on tõepoolest aeglane ning Teie vanuses vajab see kindlasti täpsustamist – väga hea, et Teid on suunatud kardioloogi vastuvõtule. ...
Vaata kõiki nõustamisi




