Gangreen Autor: Ants Peetsalu
Gangreeniks nimetatakse tavaliselt vereringehäiretest tingitud nekroosi ehk koekärbust. Gangreen on arteri osalise või täieliku umbumise tagajärg, mida põhjustavad veresoonte lubjastumine või mõni muu arteriseina kahjustus, embol, tromb veresoones, arteri sisekesta põletik, suhkurtõbi, surve arterile väljastpoolt, veresoonte vigastus, pikaajalised spasmid. Gangreeni laad ja ulatus sõltub tekke põhjusest, infektsiooni olemasolust, organismi üldseisundist ja kaasuvatest haigustest. Eristatakse kuiva gangreeni ja märga ehk niisket gangreeni. Järsk embolist põhjustatud arterisulgus, millega kaasneb alati tugev veresoonte spasm, põhjustab ulatuslikumat kärbust kui sama arteri sulgus muul põhjusel, mille korral spasm on tagaplaanil. Infektsiooni, eriti anaeroobse infektsiooni lisandumine kärbusele annab alati palju ulatuslikuma koekahjustuse.
Kuiv gangreen areneb jäsemel aeglaselt süveneva vereringehäire tagajärjel. Esineb sagedamini kõhnadel, kurnatud haigetel. Enamasti algab see väheveresusest (isheemiast) põhjustatud piinava valuga arterisulguse kohast kaugemal, tavaliselt jäseme lõpposas. Nahk on külm, tundetu. Vereplasma kalgendumisest muutub kärbunud kude tihedaks. Rakud lagunevad, laguneb ka punalibledes leiduv verevärvnik. Kogu kärbunud piirkond, kaasa arvatud nahk ja nahaalune sidekude, infiltreerub verevärvniku laguproduktidega ja muutub tumepruuniks või isegi mustaks. Toimub mumifitseerumine, st surnud koe kuivamine ilma mädanemiseta. Kuiv gangreen haarab osa jäsemest (harilikult jalast) ja ei progresseeru. Kärbunud ja terve koe vahel kujuneb selge piir – demarkatsioonijoon, mis asub arteri umbumise kohast pisut jäseme lõpposa poole sõltuvalt sellest, millisel määral kollateraalvereringe (veresoone kõrvalharude kaudne vereringe) on säilinud. Mumifitseerunud koes arenevad mikroobid halvasti, seetõttu ei kaasne infektsiooni. Aseptika nõuete täitmine on siiski vajalik, sest infektsioon võib areneda demarkatsioonijoonel. Organismi üldseisund kannatab kuiva gangreeni korral suhteliselt vähe, sest selliselt kärbunud koest ei imendu laguprodukte. Haige üldseisund on suhteliselt hea. See võimaldab erilise ohuta kärbunud kude eemaldada (nekrektoomia) või amputeerida jäse demarkatsioonijoonest veidi kõrgemalt.
Märg ehk niiske gangreen areneb üldjuhul kiiresti tekkivate vereringehäirete korral (emboolia, veresoonte vigastus), sagedamini tüsedatel inimestel. Tavaliselt esineb kärbuvas koes mädane või anaeroobne infektsioon, mis tekitab ulatusliku kudede lagunemise ja toksiinide (mürkide) imendumise vereringesse, põhjustades organismi mürgistusseisundi. Haige üldseisund on raske: kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, vererõhk langeb; ilmnevad šokinähud ja esineb hämarolek. Veresoonte pulsatsioon jäsemel kahjustatud piirkonnas puudub. Koed on tursunud, räpakashalli, rohelist või sinakasmusta värvi. Kahjustunud piirkond on katsudes külm. Arenev põletik kandub edasi naaberkudedele, ei esine selget piiri elusa ja kärbunud koe vahel. Märja gangreeni korral tuleb kärbunud koed eemaldada koos terve koega.
Raskekujuline veremürgistus ja kiiresti süvenev gangreen ohustavad haige elu, mistõttu võib osutuda vajalikuks jäseme amputatsioon kui elupäästev operatsioon.
Tänapäeval üritavad veresoontekirurgid ka gangreeniga jäset päästa. Kui katkenud verevarustus õnnestub taastada, piirdub amputatsioon sageli vaid hävinud varvaste eemaldamisega. Kui verevarustuse taastamine ebaõnnestub, tuleb jalg eemaldada põlvest kõrgemalt.
Vt ka gaasgangreen.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Veresoontekirurgia
Kas bikuspiidne aordiklapp võib olla pärilik?
Tere,
Tütre isal (46a) diagnoositi bikuspiidne aordiklapp, sellest tingitud tahhükardia ja aordiklapi stenoos koos puudulikkusega.
Minu küsimus on: kas peaksin tütrel (21a.) paluma arstikontrollis ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Bikuspiidne aordiklapp (bicuspid aortic valve, BAV) on tõepoolest geneetilise eelsoodumusega kaasasündinud kõrvalekalle, mis tähendab, et see esineb perekondades sagedamini kui juhuslikult.
Loe edasi
Palun selgitage tulemusi
Tehtud koormustest liikurrajal protokolli BRUCE 2. Saavutades maksimaalne koormuse 7.0 MET'iTest lõpetatud väsimuse tõttu.Submakimaalset sagedust ei saavuta.Pulss algselt tahhükardiline, reaktsioon oli ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh põhjaliku ülevaate eest. Teie kirjeldatud uuringud annavad kokku järgmise pildi:
1. EKG leid – „Borderline ECG“
Teie puhke-EKG kirjeldus:
Siinusrütm ...
EKG
Tere.
Mulle tehti esimest korda EKG enne hüsteroskoopia vastust.
Vastus tuli selline:
Otsus
First-degree Atrioventricular Block
QS Wave in lead V1
Poor ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh, et jagasite EKG vastust — saan aru, et selline terminitega raport võib ehmatada. Toon allpool selgelt ja rahulikult lahti, mida need leiud TÕENÄOLISELT tähendavad ning millal ...
Vahelihas songad 2 tükki
Tere!
Mul on 2 vahelihas songa ,avastati 2019 aasta
Pärast esimese lapse sündi
Olen praegu 20nädalad rase ja songad piinavad ,kas siis võib ise sünnitada või pigem tehakse keiser, kummardada ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh küsimuse eest ja palju õnne raseduse puhul!
Vahelihase songad (hiatus hernia) on üsna levinud ning raseduse ajal võivad kaebused tõepoolest süveneda, sest kasvav emakas ...
Südamestimulaator
Tere
Minu ema suri ja tal oli südamestimulaator paigaldatud. Tulemas on hauamatus. Kas südamestimulaatoriga peab eelnevalt midagi tegema, kes teeb?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Teie küsimus on väga asjakohane ja seda tuleb tõesti enne matust arvesse võtta.
Kui inimesel on südamestimulaator (EKS), siis:
Tavaolukorras (tava- või muldamatusel) ...
Käsi muutub järjest tumedamaks
Käsi läks küünarnukist algul paiste ja siis hakkas lillaks ja mustaks mine.
See liigub järjest näpuotste poole.

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion
Tere!
Pildil on tegemist hematoomi ehk sinikaga. Mis põhjuseks on, peaksin rohkem teadma Teie raviskeemist, läbitud invasiivsetest protseduurist jne.
Kuna seda infot mul ei ole, ...
Vasaku rindkere valu, kõrge vererõhk, pahkluude paistetus.
Paar aastat olnud hooti esinevad valud vasakul rindkeres. Tehtud Ehho, Ekg, vereanalüüsid, koormustest.
Uuringud midagi olulist näidanud pole.
Vererõhu ravim aastaid Co-Prenessa 8mg
Alumine ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kirjeldatud kaebused – vasakpoolne rindkerevalu, kiirgumine õlga ja käsivarde, pahkluude turse ning tõusnud vererõhk – vajavad kindlasti uuesti põhjalikku hindamist, eriti arvestades ...
hematoomiga vöib trenni edasi teha?
Trenni teha edasi kompressioonsukad jalas vöi teha paus,kuni sinikad kadunud? kas peaks ka arstile näitama? Kus on piir ,et see ei korduks? Peale endoproteesi peaks trenni tegema? Selg on ju ka haige. ...

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion
Tere!
Kui just on juhuslikust sinikast ehk hematoomist, siis võite trenniga jätkata. Kui jutt on millestki muust, siis palun pöörduge ülevaatuseks pereõe poole.
Veronika ...
Suur varvas paistes
Tere
Suur varvas paistes, alates aprilli kuust.
Perearst ei oska sellega mida peale hakata.
Vereanalüüs korras, röntken korras.
Sidekoe kahjustus ,kuidas lahti saab, lõigata?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Vaatame suurt varvast rahulikult läbi:
1. Olukord
Paistetus kestab juba aprillist 2025 – üle 5 kuu.
Valu puudub, aga ebamugav liikumisel.
Vereanalüüs ...
peale treeninguid taastusravis tekkis säärele(sisekulg ja eesosa) sinikaid
mida teha ? Päeval sukad,ööseks geel? Huppeliigese osas on ka tugevat verevalumit

Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion
Tere!
Hematoomid on ikka valusad - ilmselt läks mingi pindmine veen natuke katki, kui trenni tegite. Kompressioonravi võite kasutada, kui see valu leevendab. Värske sinika puhul on Lioton ...
Vaata kõiki nõustamisi




