Kopsuemboolia Autor: Helle Leesik
Kopsuemboolia all mõistetakse kopsuveresoonte ummistumist mingi siirdtopise ehk emboliga. Emboliks võib olla verehüüve ehk tromb (sagedasim), rasvatilgake, õhk või kasvajarakud, mis on verevooluga kandunud kopsuveresoontesse. Vastavalt siirdtopise iseloomule eristatakse trombembooliat, õhkembooliat, rasvembooliat jt. Verehüübed pärinevad enamasti alajäsemete veenipõletiku kolletest. Rasvatilgad satuvad verre luumurdude korral, õhk – kopsuvigastuste puhul. Emboolia tõttu halveneb või takistub verevool ja verevarustuseta jäänud piirkonnas võib kujuneda nekroos ehk koekärbus. Haigus avaldub järsku tekkinud õhupuuduse, hingelduse ja valuga rinnus seoses liigutuste ja hingamisega. Haigustunnuste tugevus oleneb sulgunud veresoone suurusest. Suuremate veresoonte sulguste puhul on haiged kahvatud, huuled sinakad, pulss kiire. Kuigi haiguse kindlakstegemine on keeruline, tuleb diagnoos panna kiiresti. Trombemboolia puhul võib vere biokeemiline analüüs näidata hüübivuse tõusu, kuid need näitajad ei ole ainuomased vaid sellele haigusele. Ka tavaline röntgenogramm ei võimalda seda haigust kindlalt diagnoosida. Paljudel juhtudel on esmane diagnoos vaid sümptomitele tuginev.
Trombembooliat on võimalik tänapäeval siiski kindlamalt diagnoosida angiokompuutertomograafia abil (kompuutertomograafiline uuring kopsuveresoonte kontrasteerimisega). Kasutusel on ka radioloogiline uuring kopsuveresoonte kontrasteerimisega (nähtavaks tegemisega) või ventilatsiooniperfusiooni stsintigraafia. Viimati nimetatu kujutab endast uuringut, mille puhul antakse haigele hingata radioaktiivselt märgistatud osakesi kopsude ventilatsiooni ehk õhustuse hindamiseks ning süstitakse veeni samuti radioaktiivselt märgistatud albumiini (valku) perfusiooni ehk verega läbivoolutuse hindamiseks. Seejärel määratakse stsintigraafiliselt (st kaardistatakse radioaktiivse aine kudedesse sisenemise põhimõtet kasutades) radioaktiivsete osakeste paiknemine kopsus. Verevooluga edasikantavad radioaktiivsed osakesed ei pääse embolist mööda. Sel viisil on võimalik kindlaks teha veresoone sulguse koht ja kahjustatud kopsuosa ulatus ning eristada haigused, mille puhul takistus on hingamisteedes. Viimasel juhul ei satu sissehingatud radioaktiivsed osakesed kahjustatud kopsuossa. Trombemboolia kahtluse korral tuleb haiget uurida võimaliku veenipõletiku ja vigastuste suhtes. Sonograafilise uuringuga saab kindlaks teha trombide esinemist alajäsemete veenides.
Kopsuembooliahaige vajab rahu, talle antakse hingata hapnikku. Valu puhul on vajalikud valuvaigistid. Tromb kas lõhustatakse vastavate ravimitega või eriolukorras eemaldatakse kirurgiliselt. Esmatähtis on kindlaks teha trombi lähtekoht ja takistada uute embolite teket, andes haigele hüübivust vähendavaid ravimeid pikema aja jooksul. Õhkemboolia kahtluse korral tuleks lamaval haigel jalad kõrgemale tõsta – õhk tõuseb üles. Rasvemboolia puhul põhjuslikku ravi ei tunta. Kui on tegemist suurema veresoone sulgusega, võib surm järgneda mõne minuti jooksul. Paljude väiksemate veresoonte ummistumisel jäävad ägeda perioodi möödumisel siiski hingamispuudulikkuse nähud ja kujuneb südame parema poole ülekoormus.
Nõuanded sel teemal
Põletik / kondüloomid ?
Eelnevalt olid peenise nahal kondüloomid mida ravisin condyline-ga .
Sain kõik puhtaks , nahk oli küll ärritunud kuid korras ,
Siis hakkas nagu tekkima uued kühmud , kuid mitte sellised ...

Vastas dr Margus Punab
Kui seda ravimit valesti kasutada ja see ka terve naha peale jõuab, siis on nahakahjustus kerge tekkima. Kui probleem püsib mitmeid nädalaid tasuks siiski püüda põhjus leida. Puhtalt pildi alusel kahjuks ...
Loe edasi6,5 kuuse beebi öine tihe ärkamine
Tere
6,5 kuune beebi on viimased kaks nädalat hakanud iga 30-60 minuti järel ööunne jäädes nuttes ärkama. Esmalt uni katkeb, siis järgneb voodis rapsimine ja nutt. Last on raske rahustada, uuesti ...

Vastas dr Kaja Julge
Tere,
Üheks võimalikuks põhjuseks on refluks. Kui öised sagedased ärkamised püsivad, saate selle murega pöörduda perearsti vastuvõtule, kes otsustab edasiste uuringute ja eriarsti konsultatsiooni ...
Mirena ja FSH
Mirenat kasutanud peaaegu 2 a päevi pole enamolnud.viimased 4 kuu kuumahood meeleolulangus tihe urineerimine just magama minnes .Fsh on 66.1 saan aru et siis ülemineku iga saabunud.Kas siis pole võimalik ...

Vastas dr Urve Pappa
Tere
Antud FSH tulemuse järgi olete perimenopausis ja rasedusvastaseid vahendeid kasutada ei ole vaja. Mirena kaitseb teie emakat verejooksude eest, mis vahel üleminekueas võivad esineda. ...
Imelik punn munadil
Tekkinud hiljuti munandi peale siukene punni taoline asjandus, mis see on kas see on ohtlik? Esimene kord kui midagi siukest tekkind, seda on ainult üks ja see on siuke 3mm laiune.

Vastas dr Margus Punab
Ilmselt on tegu rasunäärme põletikuga. Kui vaikselt taandub, pole probleemi. Kui peaks rohkem punetama või suurenema hakkama, siis aitab edasi kas perearst või meestekliiniku noorte nõustamise vastuvõtt ...
Loe edasiKüsi sureb ära
Vasak käsi sureb ära.eiti kui oled nagu istuvas asendis või seisad püsti. Eriti kui istud auto roolis.Hakkab käsi suirisema ja sipelgad käs. Vahel nagu oleks lihased kramplikud. Pöidlast järgmine näpp ...
Nö sokid jalas
Tere! 80 aastasel naisel on igapäevaselt tunne, et oleks nagu sokid jalas. Kuigi jalas pole mitte mingeid sokke.

Vastas dr Ain Pajos
Põhjuseks tõenäoliselt jalanärvide algav kahjustus - polüneuropaatia. Tingitud tihti suhkruhaigusest. Rääkige perearstiga.
Dr.Ain Pajos
Neurodiagnostika
Premenopaus
Lugupeetud arst Urve.
pöördun Teie poole seoses minu tehtud uuringute ja analüüside tulemustega.
Minu andmed:
Vanus — 47 aastat
Pikkus — 168 cm
Kaal — 54 kg

Vastas dr Urve Pappa
Tere
Olete perimenopausis ja antud analüüside järgi teie munasarjade aktiivsus on oluliselt langenud ( FSH 90,8).
Kas menstruatsioone veel tuleb on raske täpselt ette ennustada, sest ...
krooniline vaagnavalu
Mul on valu vasakul pool kubemes, põletustunne urineerimise ajal ja pärast seda ning põletustunne ühel pool sisemises günekoloogilises piirkonnas. Olen käinud günekoloogide, uroloogide ja proktoloogide ...

Vastas dr Ain Pajos
Tegemist võib olla vaagnat läbiva häbemenärvi (pudendal nerve) kahjustusega seoses pikaaegse istumisega, eriti jalgrattasadulas, raskustega (kangiga) kükitamisel, samuti kroonilise kõhukinnisusega. Diagnoosida ...
Loe edasiAutoimmuunne kilpnäärme ületalitlus
Tere
Diagnoositi türeotoksikoos difuusse struumaga. Türeoglobuliini IGG oli viimati 118. Ravi on hetkel 1xPTU päevas (viimase verepildi järgi hakkas põletik taanduma, sp ainult 1).
Mul ...

Vastas dr Anu Ambos
Tere!
Aitab uurimisest, tuleb rahuneda ja ennast ravida. Suurt enamust Teie vaevustest põhjustab suure tõenäosusega kilpnäärme ületalitlus. Seega tulebki kilpnäärme talitlus taas normi viia ja selleks ...
II tüübi diabeet ja juuste väljalangemine.
Oktoobrist II tüübi diabeetik. 3 kuud tagasi oli kolme kuu keskmine 9. Liiga kõrge muidugi. Praegu raviks kolm kuud on olnud xiqduo. Diabeedi avastamise algusest on kaalulangus olnud üle 20 kg. Juba paar ...

Vastas dr Anu Ambos
Tere!
Juuste väljalangemise põhjus on kehakaalu langus - kaal on langenud päris palju poole aasta jooksul. Lisaks on diabeet halvasti kompenseeritud. Juuste väljalangemine taandub, kui kaal stabiliseerub ...
Vaata kõiki nõustamisi




