Ajusurm Autor: Ain-Elmar Kaasik
Ajusurm on ajutegevuse pöördumatu lakkamine. Paljude eluohtlikus seisundis viibivate haigete ravi võimalused avardusid tänu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel rakendatud intensiivravivõtetele, mille hulka kuuluvad spetsiaalse toru viimine hingetorusse (intubatsioon) ja kestev kunstlik hingamine. Siiski selgus peatselt, et peaaju rasketest kahjustustest tingitud haigusseisundid on ka intensiivravi rakendamisel sageli pöördumatud. Mõnikord kujuneb nende võtete rakendamisel olukord, kus aju sureb, kuid keha teised elundid ja koed jätkavad talitlust seni, kuni saavad piisavalt hapnikku ja ainevahetuseks vajalikke ühendeid. Nii kujunes ajusurma mõiste ja aktsepteeriti seisukoht: kui aju on surnud, on ka inimene surnud, vaatamata sellele, et ta süda veel töötab. Seetõttu lepiti 1960.–70. aastail kokku ajusurma diagnoosimise kriteeriumid. Neist olulisimad on iseseisva hingamise puudumine, elektroentsefalograafial kindlakstehtav peaaju bioelektrilise aktiivsuse täielik lakkamine ja ajuverevoolu seiskumine. Nagu mujal, nii on ka Eestis ajusurma diagnoosimine ja sellest tulenev elundite doonorlus õiguslikult reguleeritud.
Et raskete ajukahjustustega haigete intensiivravi ei anna tihti soovitud tulemust (haige isiksus ei taastu), tekitab see mitmeid meditsiinilis-õiguslikke probleeme. 1972. aastal võeti kasutusele püsiva vegetatiivse seisundi mõiste. Hiljem on püütud eristada püsivat ja pöördumatut vegetatiivset seisundit, mis on nende patsientide ravi ja hoolduse jätkamise seisukohalt esmatähtis. Püsivas vegetatiivses seisundis haigel taastub une ja ärkveloleku vaheldumine. Ärkvkust annab märku silmade avamine, lihasetoonuse tõus, suuümbruse lihaskonna tahttud liigutused (automatismid) ja muud välised avaldused, kuid puuduvad sihipärliigutused, ning mis kõige olulisem, iggune mõistuslik tegevus. Praeguseks on saavutatud konsensus, et pöördumatus vetiivses seisundis viibiva isiku toitmise võib lõpetada, kui selle põhjuseks olnud ajutrmast on möödunud 12 kuud, mõne muu põhjuse korral 3 kuud. Vt ka elektroentsefalograafia, surm.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Perearst
Peitveri
Tere. Oktoobris avastati peitveri väljaheites. Oli kergelt ka pühkides. Koloskoopia korras, magu uuritud. Veri nüüd ka väljaheite sees. Kõhukinnisus probleemiks, kuigi kõht pigem pehme. Gaasid kimbutavad. ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie mure on täiesti mõistetav, kuid hea ja oluline info on see, et koloskoopia ja mao uuring on olnud korras. See vähendab oluliselt tõsiste haiguste, sealhulgas ...
Väike varvas sügeleb
Mida teha kui väike varvas sügeleb
Ja sealt koorub nahka

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Kõige sagedamini on väikese varba sügeluse ja naha koorumise põhjuseks jalaseen ehk nahaseen varvaste vahel. See on väga levinud ja enamasti kergesti ravitav.
Loe edasi
Kurgunibu on suur
Kurgunibu pikk ja suur. Segab hingamist ja tekitab oksereflekse? Mida kodus saaks sellega teha?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Kui kurgunibu (uvula) on turses ja tundub pikem, võib see tõepoolest tekitada ebamugavust, okserefleksi tunnet ja vahel ka hingamise häiritust. Sageli on see ...
Rögaeritus
Tere!
Mul on küsimus röga teemal.
Pidevalt on selline olukord, et hommikul ärgates tunne, et kurgus paksem tunne, tugevalt köhides tuleb sealt välja rögaeritus, enamasti klimbina, kollakat-pruunikat ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldus – hommikune paksem röga, aastaringne nohu, kurgu ärritus ja köhatusvajadus – viitab kõige tõenäolisemalt ninaneelust alla valguvale sekreedile ...
kolesterool
Tere,
kasutan kolesterooli alandavat ravimit Atorvastatin Teva 20 mg juba üle aasta. Nüüd andsin veenist vereanalüüsi 18.03.26 söömata. Pereõde helistas perearstikeskusest 20.03 ja ütles, et ma pean ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
See on väga mõistlik küsimus. Sageli tekib segadus, kui analüüsid tunduvad „korras“, kuid ravi soovitatakse siiski tugevamaks muuta. Põhjus on selles, et kolesterooli ...
Silmade eest mingi kardin/vari/"räpane" vaateväli
Küsimus seoses silmadega.
Probleem on mõne aastaga süvenenud. Silmi on valgustatud, on pandud tilkasid mis pupille suuremaks teevad, vist on võrkkest läbi vaadatud ja ei ole midagi leitud.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldus on väga põhjalik ning on arusaadav, et selline muutus tekitab muret. Kuna vaevus on kestnud aastaid ja uuringutel ei ole võrkkesta irdumist leitud, ...
Väsimus, ärevus, kurvameelsus, küünepinna muutus
Mul on kroonilise väsimuse, depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis on lainetades kasvanud 5+ aastat. Vereproovid näitavad testosterooni 10.6 hommikul, madalat ferritiini, ja mul on küüne defrom (eng. pitted ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldatud vaevused on mitmetahulised ja on väga arusaadav, et otsite nendele ühist selgitust. Krooniline väsimus, ärevus, kurvameelsus, madal ferritiin, ...
kätel ja jalgadel punnid nagu mingi ekseem
Jala säärtel, käsivartel on sellised punnid. alguses olid ainult väikesed laigud kuid siis punnid ja lõpuks naha ketendus. just kui naha ajaks mulle välja.
Samas on jala talla nahk ja peapesa nahk, ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldus – sügelevad punnid säärtel ja käsivartel, ketendus, tallanaha muutus ning “surisev” tunne – viitab pigem kroonilisele nahapõletikule, kuid ainult ...
Süda
Soomes tehti rindkere röntgeni,sest mul on LBBB.Röntkeni vastuse püüdsin tõlkida eesti keelde.Kas peaksin muretsema? Süda on normaalsetes mõõtmetes.Aordi pikenemine.Kompensatsioonis.Kopsud korras,vedelikku ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldatud rindkere röntgeni vastus on pigem rahustav ja ei viita ohtlikule südamehaigusele. Selgitan peamised punktid arusaadavalt.
„Süda ...
Aeglane pulss
Käisin korralisel vere analüüse tegemas,kus pereõde mõõtis ka hapnikku ja pulssi sealt tuli välja et mul pulss 48,44 ja kodus mõõtes isegi 40,suunati kardioloogile,ma lähen 18.03.26 Kas teie oskate arvata ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Pulss vahemikus 40–48 lööki minutis on tõepoolest aeglane ning Teie vanuses vajab see kindlasti täpsustamist – väga hea, et Teid on suunatud kardioloogi vastuvõtule. ...
Vaata kõiki nõustamisi




