Vitamiinid 19.05.25 / Toitumine ja ülekaalulisus
Külastaja küsib:
Tere. Oleksin palunud kommentaari järgneval teemal. 2024 aasta alguses hakkasin tegelema kulturismiga, sellega seoses muutusid ka toitumisharjumused, hakkasin tarvitama toidulisandeid. Muu hulgas võtsin ka D vitamiini, 300 μg päevas. Hiljem kuulsin kuskilt,et D vitamiini ei tohiks võtta ilma K vitamiinita,muidu hakkab Ca liigselt verre sattuma. Mina K vitamiini ei võtnud.
Arst vastas:
dr Artur Minenko
Toitumisterapeut
Confido tervisekeskus
D-vitamiin ei sobi pikaajaliseks ega suurtes kogustes eraldiseisvaks tarvitamiseks. Üksinda manustatuna võib see soodustada veresoonte lupjumist (kaltsifikatsiooni), sealhulgas aterosklerootiliste naastude teket kaela arterites ja aordis. Selle põhjuseks on asjaolu, et D-vitamiin suurendab kaltsiumi taset veres. Kui puuduvad vajalikud kaasained, võib kaltsium ladestuda pehmetesse kudedesse, mitte luudesse.
Millega koos tuleks D-vitamiini võtta:
1. K-vitamiin (eriti K2, MK-7)
• Suunab kaltsiumi luudesse, mitte veresoontesse
• Hoiab ära arterite lupjumise
2. Magneesium
• Osaleb D-vitamiini bioloogilises aktiveerimises maksas ja neerudes
• Aitab vältida hüperkaltseemiat ja lihaskrampe
• Kaitseb veresooni põletiku eest
3. Kaltsium (vajaduse korral)
• Kui toidus pole piisavalt kaltsiumi, võib organism hakata seda võtma luudest, isegi kui D-vitamiini on piisavalt
4. B-grupi vitamiinid (eriti B6, B9 ja B12, samuti B3)
• Aitavad alandada homotsüsteiini taset, mis kahjustab veresooni
• Toetavad südame-veresoonkonna ja närvisüsteemi talitlust
Kokkuvõte:
D-vitamiini kombineerimine K2-vitamiini, magneesiumi, vajadusel kaltsiumi ning B-grupi vitamiinidega aitab:
• Parandada kaltsiumi imendumist ja suunamist luukoesse
• Vähendada veresoonte lupjumise riski
• Tagada D-vitamiini tõhus ainevahetus ja organismisisene kasutus
• Toetada südame, aju ja veresoonkonna tervist
Annustamise soovitused (täiskasvanutele):
• D-vitamiin: mitte rohkem kui 4000 IU päevas ilma vereanalüüside (25(OH)D ja kaltsium) tegemiseta
• K2-vitamiin (MK-7): 100–200 µg päevas
• Magneesium: 300–500 mg päevas (soovitavalt tsitraat-, glütsinaat- või malaatvormis)
• Kaltsium: ainult juhul, kui toidust saadav kogus on ebapiisav
Nõuanded teemal: Toitumine ja ülekaalulisus
Vitamiinid
Tere.
Mina tahaksin teada, kuidas nende vitamiinidega siis ikkagi on? Kas tasub ja peaks eelistama multivitamiine, kus on kõik vajalikud ained korraga koos või peaks eelistama vaid teatud ...
Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev
Tere.
Kirja teel ei saa kindlasti öelda, kas vajaksite mingeid toidulisandeid või ei. Kõik sõltub inimese toitumisest, tervislikust seisundist, füüsilisest koormusest, jpm. Mõnikord vajame tõepoolest ...
Mikrolaineahi
Ma ei tea, kas sellele küsimusele vastate ja kas see üldse kuulub Teie valdkonda. Soovin teada, kas mikrolaineahjus valmistatud/soojendatud toidul säilivad mõnedki vitamiinid? Olen kuulnud, et ei säili ...
Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev
Tere.
Mistahes toidu töötlemine (küpsetamine, praadimine, jm) vähendab toidus teatud vitamiinide osakaalu ning see kehtib ka mikrolaineahju kasutamise kohta. Kindlasti ei kao mikrolaineahjus toidu ...
Vitamiinide omastamine
Tere,
lugesin kuskilt, et E-vitamiini sisaldavad muu hulgas näiteks porgand, piim ja munakollane. Tekkis küsimus, kas E-vitamiin nende toiduainete töötlemisel (keetmine, küpsetamine) hävib?
Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev
Tere.
Vitamiinid jagunevad rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. E vitamiin kuulub esimesse gruppi. Kõik rasvlahustuvad vitamiinid peavad üldjuhul töötlemisele üpris hästi vastu kui temperatuuridega ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: