Autismi diagnoosimine lapsel 12.01.21 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Elan välismaal, minu mees pole eestlane ja meil on 3-aastane poeg, kes räägib pudikeelt ja suunati lasteaia kaudu erialaspetsialisti juurde. Tegemist on arstiga, kes tegeleb eelkooliealiste neuroloogilise areguga. Temaga kohtumisel laps koostööd ei teinud, lippas mööda ruumi ringi, avas valamukapi ja võttis sealt põrandaharja, millega ruumis ringi lippas. Arst näitas talle pilte ja küsis, millisel neist on šokolaad. Et mu laps seda kunagi söönud ei ole, ei osanud ta vastata. Lisaks pidi ta kokku panema ühe puzzle, mida ta samuti ei teinud. Selle peale arvas arst, et mu lapsel on autism.
Pärast kodus pani sama puzzle ilusasti kokku.
Tema kohta kirjutati aruanne, et ei reageeri oma nimele, ei huvitu piltidest, aga oskab tööriistadega ümber käia (ilmselt mõeldi põrandaharja).
Järgmisel nädalal kohtusime lastepsühhiaatriga, kes vestles meiega tunni ja ütles, et meie lapsel on selged autistlikud jooned. Ise ta aga temaga mingeid teste ei teinud, laps istus terve vestluse aja rahulikult isa süles.

Kas selliselt pandud diagnoosi tuleks tõsiselt võtta?
Laps räägib pudikeelt, tal on kokku 4 keelt kasutuses, sest meie mehega räägime kolmandat keelt, mis ei ole meie emakeel, ja lasteaias on tal neljas keel.
Meil sündis kolm kuud tagasi teine laps ja pärast seda on meie kolmeaastase käitumine muutunud, ta on närviline, tahab tähelepanu.
Oma nimele mõnikord reageerib, mõnikord mitte. Pilkkontakti ei otsi palju, aga ka ei karda, talle meeldib, et me mõnikord pikalt tõtt vaatame, peab seda lõbusaks.
Mingeid kindlaksmääratud rituaale eriti ei ole, söögilaua ääres istub mõnikord ühel, mõnikord teisel toolil. Kui ta end halvasti tunneb, tahab meie voodisse magama tulla. Ainult banaanide puhul nõuab, et me murraks selle pooleks, ta valib siis, kumba tükki süüa. Meeldib lampe sisse ja välja lülitada.
Pildiraamatute vastu tunneb järjest suuremat huvi, tuleb iga päev mitu korda mõne raamatuga minu juurde ja tahab koos pilte vaadata.

Keskendub vähe ja halvasti, kui igavleb, võtab pastaka kätte ja hakkab seda unistaval ilmel vasakult paremale liigutades toas ringi liikuma. Kui aga midagi huvitavat näeb, lõpetab kohe. Kannab mänguklotse käe otsas ja läheb kurjaks, kui need ära võtta.
Tema keskendumine on kõige suurem problem, ta tegeleb väga lühikese aja jooksul mitme asjaga.
Joonistamine huvitab vähe, torne ehitab meelsasti. Head ja halba tuju näitab rõõmukilgetega või vihamöiretega välja.
Beebi suhtes agressiivne pole. Käib talle pai tegemas.

Kuidas ja mis vanuses toimub autismi diagnoosimine ja mida saaks sellises vanuses lapse puhul tähelepanuvõime suurendamiseks ette võtta? Kas autismi saab diagnoosida ainult psühhiaater ja kelle poole Eestis pöörduda, kui tahame seda teha?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Mitmekeelsus võib oma mõju veidi avaldada,
armukadedus uue pereliikme ilmumisel on paljudel lastel.
Millised on lasteaias suhted kasvatajate ja teiste lastega? Ka sealt tuleb probleeme kaasa.
Ühe visiidiga ja kohe diagnoosiga ei kiirustata - vaja jälgida veidi dünaamikas ja siis saab ka diagnoosini jõuda.
Internetis autismi kohta artikleid palju, lastevanemate omapoolseid soovitusi jne palju.
Lugege, aga diagnoosi ärge ise pange, lastevanemate soovitusi proovige kasutada.
Mängulisus, hea tuju - see vajalik.
Head tegutsemist!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?