Depressioon, bipolaarsus või miski muu? 27.03.13 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen elanud enda teada kogu enda mäletava elu nii-öelda kurvana.
Tean ja tunnen, kui inimeste läheduses olen, siis ärevus tõuseb ja tunnen, kuidas kõik mind hukkamõistvate pilkudega vaatavad ja mõnikord, kui keegi kauem mind vaatab, teeb see asja väga hulluks. Ma ärritun väga kergesti, isegi iga pisema asja peale tihti. Öösiti ma magama jääda ei saa ja mõnikord ei saa voodist üles, et magaks terve päeva maha. Ma olen märganud, et ma kogen vahel väiksemaid hallutsinatsioone ja vahel kaon hetkeks kuskile lihtsalt ära. See ärakadumine kestab tavaliselt ainult mõned sekundid ja see aeg ma ei saa aru, kus ma olen, mis ma teen või mis toimub, toimus. Ma täpselt ei tea, kas need ärakadumised on ka kauem kestnud, sest need käivad liiga kähku. Mul tekivad vahel iseenesest ka peavalud, liigesevalud ja muud valud, mis kaovad ka suhteliselt kiiresti. Mul on väga suuri keskendumise probleeme ja meelde ei kipu ka midagi jääma. Päris tihti on niimoodi, et teen midagi ja hetke pärast olen unustanud, mida ma just tegin. Olen päris mitu aastat juba enesevigastaja ka olnud. Tean et ma olin mingi 7 või 8 aastane, kui mul juba suitsiidi mõtted esimest korda peast läbi käisid ja viimased 6 aastat on need mõtted igapäevane osa mu elust. Hetkel olen 17aastane. Võibolla ma olen lihtsalt liiga dramaatiline, aga sooviks teada, kas mul võib midagi häda võib olla. Kunagi sai sõpradega ka nalja tehtud minu kohta, et ma olen nagu kaks erinevat inimest. Kord olen nii energiline, et võiks nagu tervet maad liigutada ja kõike teha ja teine hetk jälle täiesti vaikne, ei räägi suurt midagi ja olen endasse kadunud. Need perioodid käivad mul väga tihti. Enamjaolt käivad need mitmeid kordi päevas, aga on ka juhtumeid, kus on päevi kestnud. Siis ma sain teada selle bipolaarsuse kohta ja lugesin selle kohta ja tunnen, et need sümptomid, mida seal nimetatakse on enamuses sarnased nagu mul, aga ma ise ei usu seda eriti. Ma olen rohtusid kunagi võtnud, aga ei tea miks, need olid siis, kui mul oli mingeid käitumise probleeme. Nüüd räägitakse mulle depressioonist, mida ma ausalt öeldes usun, et mul võib olla. Ma ise otsisin ka abi, aga keegi mulle seda pakkuda ei soovi. Kunagi ma ei tunnistanud, et mul midagi viga oli, aga nüüdseks olen tunnistanud, et mul on midagi viga, aga mis, seda ma ei tea. Paljusid asju ma siia ei hakanud lisama, sest ei tundunud suured lisad olema. Äkki oskate teie nõu anda, mida ma tegema pean või kuhu ma pöörduma pean.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Carl Gustav Jung (1875-1965, maailmakuulus psühholoog ja psühhiaater) on mustavalgel kirja pannud, et ka temas olid kaks isiksust (halvapoolne, äpu, väike vennike jne. ning tubli härrasmees, edukas kodanlane jne). Selline kahesus on meis kõigis, aga küsimus on selles, et kuidas ta meis on ja kuidas meie ellu sekkub.
Selguse saad psühhiaatri juures, üheskoos on vaja veidi vestelda.

Isiksuseomadused on väga-väga individuaalsed ja see on ühtepidi väga tore. Mida rohkem me saame isikupärased (nagu me oleme) olla, seda parem endale ja huvitavam kaaskondsetele. Aga see isikupära peab sobinduma ühiskonna "helistikuga".

Psüühilise seisundi suurt labiilsust (kõikumist) saab arstirohuga ja enesekujundamise (psühhoregulatsioon, kehaline tegemine) kaudu oluliselt mõjutada.

Suitsiidmõteid on kõik inimesed mõelnud aga, need ei tohi noore inimese mõttemaailmas domineerida ja sageli endast märku anda.
Siin jällegi psühhiaatriga koostöö ja vajadusel ka arstirohi appi. Tervislik eluviis on igal juhul kasulik ja vajalik.

Kui inimest ikka miski hingeelus-psüühikas häirib, siis on häire (mitte haigus) ja häire kõrvaldamiseks on psühhiaater abiks.

Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?