Kuidas saab inimne psühhiaatrilise häire diagnoosi, kui ta ise haigust eitab? 24.01.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.

Arvan, et minu ühel üsna lähedasel sugulasel on psühhiaatriline häire (võimalik, et skisofreenia, sest räägitakse, et meie suguvõsas olevat seda diagnoosimata kujul esinenud). Ta on seadnud ennast ohvri rolli ja etendanud seda 20 aastat, ajast mil ta abikaasa hukkus. Pärast seda oli tal raske depressioon (samuti professionaalselt diagnoosimata) ning kogu suguvõsa aitas teda nii moraalselt kui ka majanduslikult. Sellest ringist aga ei olegi ta kahjuks välja tulnud, vaid arvab, et kõik peavadki teda nüüd aitama, aga ei tee seda piisavalt. Ta on psüühiliselt ebastabiilne, läheb paljude asjade peale närvi, süüdistab sugulasi oma olukorras (et polevat piisavalt abi saanud). Tema lapsed kolisid mõlemad terrori ja rahapuuduse eest varakult kodust ära (sest töökohtasid on tal küll olnud, kuid üheski pole vastu pidanud üle mõne kuu, leides alati mõne põhjuse lahkumiseks, näiteks vaatab ülemus teda halvustava näoga). Ühte last on aidanud koolitada teised sugulased, tema ise nõuab aga ainult nii endale kui ka lapsele raha juurde. Mittetöötamise tõttu on tal probleem ka pangalaenudega - ta on võtnud kõiksuguseid laene, aga tagasi neid maksta ei suuda, selle nahka läheb tal varsti juba mitmes kinnisvara. Osa laene on võetud ka vanade sugulaste käendustega, nii et nemad isegi käenduse andmisest aru ei saanud ning nüüd peavad nemad laenu tagasi maksma. Nimetatud sugulane aga veedab oma päevi teisi terroriseerides - saates neile sõimukirju ja süüdistades oma hädades. Samuti on ta saatnud aastate jooksul kümneid ja võib-olla isegi sadu kirju erinevatele valitsusasutustele, et need talle raha annaksid, üritanud kutsuda kohale telesaateid, et oma sugulasi laimata jne. Mul on tegelikult väga head sugulased, kes teda on palju aidanud, ent nad kannatavad sellise asja käes moraalselt väga palju. Spetsialisti juurde keeldub inimene minemast, ükskord isegi perearst soovitas tal abi otsida, ent selle eest sai arst ainult sõimata. Enda vaimses tervises ta seega viga ei näe ja samas tundub, et selline olukord on tal progresseeruv, ehk läheb aastatega hullemaks. Ta rikub nüüd juba oma täiskasvanud laste suhteid, laimates näiteks lapsi nende elukaaslastele ja valmistades südamevalu vanadele vanematele neid enda eest mittehoolitsemises süüdistades. Tahaksin aidata nii teda ennast kui ka teisi sugulasi, kuid tundub et olen õigussüsteemi ees võimetu - olen aru saanud, et kui ta kellelegi füüfiliselt kallale ei lähe, siis ei ole võimalik teda vastu tahtmist arsti juurde saata. Kas oleks siiski mingi võimalus olukorda kuidagi lahendada?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Meelehäire algab tavaliselt täiskasvanuks saamise perioodil. Keskea üleelamised toovad esile isiksusehäire eripärad - psühhopatisatsioon. Vanemas eas tulevad esiplaanile orgaanilised (ajuehituslikud) häired, luulud ja käitumishäired. Põgenemine eluraskuste eest nö haigus-kapslisse on ka laialt levinenud psühholoogiline kaitsereaktsioon.
Mis oli noores eas tervisega? Mis rohtu on võtnud ja kuidas need toimivad? - ka see viitab häire olemusele. Jne. Konkreetset abi saab kõigi loetletud variantide korral anda psühhiaater inimest nähes, temaga vesteldes.
Head rohud olemas, mõjutamisvõimalusi mitmeid.
Psühhiaater aitab!
Kannatlikkust, lahendid on olemas!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?