Kas sundmõtted, skiso või skisofreenia? 23.10.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.


M25. Olen eluaeg olnud vaikne ja omaette olemisega. Kaks raskemat juhtumist lapsepõlvest, mis on jälje jätnud, kuid olen abi saanud ... Tihti leian ennast ise endaga arutlemas maailma asjade üle. Tänu sellisele iseloomule pole eriti sõpru ja väljas käin ka harva (alkoholi tarbin mõõdukalt, suitsudele olen ei öelnud ja narkoga sõber ma ei ole) ... Kuid viimasel ajal on tekkinud justkui keegi veel minu mõtteteisse. Keegi kes sunnib tegema rõvedaid asju (enese ja teistele vigastamist ja tapmist käsib - olen lõikunud ennast, et hääl vaikiks). Kunagi oli see hääl vaiksem ja varjatum. Kuid pärast 1,5a. tagust sündmust, kus tüdruksõber mind pikalt saatis (väga kärarikkas ja teisi ka valusalt puudutav teineteisest lahkumine oli), kuigi muutsin oma elu tema pärast ja pühendasin ennast temale (nagu ikka olin kõrvuni armunud ja tänu sellel niiii loll ja pime) ... Kuid nüüd on see hääl valjem. Vahest itsitab omaette ja parastab teisi. Sunnib tegema rõvedusi ... Aga nüüd, kus ma saan selle tüdrukuga varsti kokku, et veel mõned asjad ära klaarida, ilmus see hääl valjemini ja õelamini, kui kunagi varem, et nüüd on hea võimalus Teda ...
Kardan, et ta (hääl) saab minu üle võimu, sest mõnikord (viimasel ajal) olen avastanud, eneselegi üllatuseks, salaja ette valmistamas mingit "plaani" ... Lugu kõlab täielikult skisofreeniana või maania (häirena), kuid see hääl tuli vaikselt! Või olen loonud ise mingi tegelase, keda saaks süüdistada oma (ja ka teiste) halbades tegudes, kuigi see olen mina ise? Just täna hommikul esimese ajana, kui ärkasin oli "vestlus", kus palusin, et ta lahkuks aga tema muudkui korrutas, et sellist võimalust, sa värdjas, enam ei tule, sellist võimalust, sa idioot, enam ei tule ...
Raha enam ei ole, et erapsühhiaatri vestlusel hakata käima. Usklik ka ei ole, et laseks selle nn. "saatana käsilase" välja ajada! On midagi, et sellisest häälest lahti saada. Samas on ka hirm, et ta muutub reaalseks isiksuseks meie keskel, kui see asi samas olukarras edasi läheb, kui midagi vahepeal minuga ei juhtu ... Kujutan ette, mis mulje see tekst jätab lugejaile! Et mingi psühhopaadist maniakk liigub meie keskel ...
Palun andke kiirelt nõu, et mis nüüd edasi, sest loetud päevad on kokkusaamiseni jäänud ...




B. A.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Endassetõmbumine ja eneseanalüüs on igale inimesele oluline, vajalik. Mõnedel juhtudel rohkem kui tavaliselt. Ka isiksusetüüpe on erinevaid, on ka introvertseid. Elukogemuste saamise rajal on "vitsad" e. õpetuseterad erinevad ja mõned lähevad (ja peavadki teinekord) sügavamalt hinge. Ja sise-analüüs (sisemõtted, mõttehääled) hakkab "ketrama" teataval määral juhitamatuks muutuma. On nagu ülöe reageeritud. Siin on abiks:
a) väike vestlus psühhiaatriga ja arstirohuga liigsed pinged (mõttepinged) maandada;
b) tervisliku elukorralduse printsiipide rakendamine.
Oluline on psühhiaater, mitte era-psühhiaater. Ja neid psühhiaatreid on Eestimaal parasjagu piisavalt. Neid karta vaja ei ole, valehäbi ajad on ammugi ümber.
Tegutsege! Kohe psühhiaatri jutule ja saategi vaevadele leevendust.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?