Ja veel kord alkoholismist ... 07.05.01 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Kirjutama ajendasid eelpool loetud küsimused:-)



Teema ise on tõsine. Mureks on alkohoolikust ämm.



Väidetavalt (meie abikaasaga ei tundnud siis veel teineteist) algas kõik umbes 10 aastat tagasi. Kõigepealt kaotas ämma mees liigse alkoholpruukimise tõttu töö ja jäi naise ülalpidada (seda on ta siiani). Naisel elik ämmal oli korralik töö ja palk, mis paraku kadusid, sest ka tema asus mehe kõrval(t) vähehaaval napsitama. Jätaksin ehk järgnevad 9 aastat vahele - võib olla vaid nii palju, et selle ajajooksul on ämm joomise tõttu jõudnud kaotada mitmeid kordi töö ja sellest tingituna ikka tihedamini jooma hakanud. Kõlab nõiutud ringina. Kõigele lisaks peksab alkoholiuimas ämma mees teda ning nende 12 aastast poega. Nüüdseks on ämma mees ka ämbliknaisi ja muid õudusi (deliirium? Pole kunagi varem sellise asjaga kokku puutunud, sestap ei tea ka millega tegu) nägema hakanud.



Vahemärkus: Meie peres on kasvamas 1,3 aastane tütar ning ootame juulilõpuks ka teist pisikest ilmakodanikku.



Mis siis juhtus ja miks ma kirjutan? Kolm nädalat peale tütre sündi käisime ämmal külas ja see, mis ma nägin oli ikka päris jube. Mehe poolvennal olid sügelised (seda, et vennal selline nakkushaigus on jäeti külla kutsudes targu mainimata) - kuna ämmal raha ei olnud, siis ei olnud vend ka mitte mingisugust ravi saanud, ta oli üleni korpade ning vermetega kaetud (tõime ta Tallinnasse Nõmmele - korda saime :-)). Ämma ehk abikaasa lapsepõlve kodu haises ning minuarust nägi kahtlaselt joomaurka või punkri moodi välja. Igaljuhul, peale seal käimist, keeldusin ma kategooriliselt abikaasa ema poole minemast. Abikaasaga oli sel teemal meil esimene tõsine peretüli, kuid juba ainuüksi lapse tervise huvides jäin kindlaks, et sinna me (elik laps ja mina) ei lähe enne, kui olukord on normaliseerunud. Otsus loomulikult ei tähendanud seda, et mees poleks ema ning venda külastamas käinud. Olen ka ämmale mitmeid kordi öelnud, et Tallinnasse on ta alati teretulnud.



Hiljuti hakkas ämm väitma, et meie väike tütretirts on ainuke, kes on tema elu mõtteks ning süüdistab mind, et ta lapselast ei näe. See pidavatki teda jooma ajama (ei tahaks küll hästi uskuda, arvestades tema käesolevaks hetkeks juba läbitud 10 aastast joomisstaaži). Veel üks hull komme on ämmale juurde tulnud, nimelt - jätta oma 12 aastase poja leida nn. hüvastijätu kirju. Loomulikult helistab 12 aastane laps keset ööd oma suuremale vennale, et emme on jälle ennast pooma läinud (selliseid kirju kirjutab ta ainult nö. maani täis olles ning neid on juba kogunenud ca kümmekond) ning abikaasa (enesestmõistetavalt täiesti endast väljas) ajab ümbruskonna jalule oma ema otsima (ämm koos oma perega elab Lõuna-Eesti väikelinnas, meie oma perega Tallinnas). Siiani on leitud ämm siiski oma kodust, kusagilt põrandalt magamast. Psühholoogia (oli vist?) loengutest on meelde jäänud, et sarnastesse enesetapu ähvardustesse tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest inimeste käitumine on ettearvamatu ... Selle kümnekonna korra jooksul ei ole ta küll ÜHTEGI korda tegelikuses kätt endakülge pannud. Viimastel kordadel on mul tekkinud mulje, et ta teeb säherduseid asju (süüdistamine, hüvastijätu kirjade kirjutamine jne.) meelega, pälvimaks oma vanema poja haletsust ning tähelepanu. Ühtlasi näitamaks - vaata milleni su naine mind viinud on - minu ainsat elu mõtet ei tooda mulle isegi näha mitte .... Mind on väga tõsiselt mõtlema pannud ja ühtlasi ettevaatlikuks teinud ka see, et ta 12 aastane poeg on sõna otseses mõttes näljas ja poolpaljas.

Kõige ebameeldivam üllatus tabas meid siiski siis, kui ta purjuspäi helistas ning teatas, et meie tütar on talle kõige tähtsam inimene siin maailmas ja kedagi teist ta üldse ei armastavatki - oma 12 aastane, hooletusse ja armastusest ilma jäetud poeg seisis ämma kõrval ning loomulikult sattus ta ema sellistest sõnadest hüsteeriasse.



Kõik see on hakanud väga tugevasti häirima meie pereelu, sest mees ähvardab juba, et ei suhtle enam emaga üldse ning tehku, mis tahab ... samas ma tean, et tegelikult hoolib ta oma emast ja vennast väga. Mis moodi saaks ämmale selgeks teha, et

1. ta on haige ja vajab ravi. Mis võiks olla selleks tõukejõuks, et ta ISE hakkaks tahtma tervekssaamist (tal ei ole ravikindlustust, nii et ravi eest tuleb meil endil tasuda - ausalt, sellest painajast pääsemiseks ei ole ükski summa liiga suur)

2. Kuidas veenda teda, et peksmine mehe poolt EI OLE normaalne ning mees veab teda üha sügavamale ja sügavamale sohhu? Ämm väidab, et tal on nõrk iseloom ning sellest tingituna ei saa ta joomist maha jätta (!?)

3. Ja veel, et meie laps on MEIE laps ning tema laps on TEMA laps.



Aegajalt, nähes abikaasat meeleheitele viiduna on kange tahtmine ämmale väga halvasti ja valusalt öelda, kuid saan aru, et see ei aitaks, pigem teeks asju hullemaks. Ja kuidas leevendada abikaasa muret või kuidas tal aidata südamevaluga toime tulla?



Mul on hakanud tekkima tunne, et ämm naudib seda sagimist ja isegi sõimu ning peksmist, justkui oleks tegemist enesepiinajaga, kuigi mõistus tõrgub sellest aru saamast. Olen seda olukorda korduvalt analüüsinud ja analüüsinud ning mõelnud, et võib olla on põhjus üksijäämise hirmus? Selle nimel, et seda ei juhtuks on ämm nõus absoluutselt KÕIK ära kannatama, isegi oma poja peksmise? Kes ja kuidas võiks aidata?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Andmed viitavad,et ämm ja tema mees on raskelt alkohoolikud,viimasel esineb ka psühhootilisi(delirioosseid)seisundeid.Neid psühhoose tuleb ravida psühhiaatriahaiglas.Alko-haigel puudub haiguskriitika(ei pea end haigeks),seetöttu on ravile minek/tulek raskendatud.Surmahirm ja raske kehaline haigus kergendavad alko-ravile saabumist.Nn taktika selles osas teha koostöös elukohajärgse psühhiaatriga.12 aastase poisi probleemid :koheselt möne sugulase vöi sotsiaaltöötaja abil praegusest keskkonnast eemaldada,tervist uurida-tugevdada.Tütretirts ja Teie(last ootav naine) vajate kainet keskkonda,ämma "pressingutele"ei tohi reageerida.Probleemi lahendused on rasked.Vastupidavust,kannatlikkust. Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?