Krooniline valu rindkeres, väsimus, unetus 27.12.15 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Saadan Teile probleemi abikaasa eest. Kirjutan Teile just selle pärast, et oleme sattunud olukorda kus keegi ei oska enam nõu anda või midagi teha. Perearst on täiesti kasutu. Ütleb, et otsige endale ise erialaarst, tema annab saatekirja. Erialaarstid, isegi reumatoloogid ei taha vastutust võtta ja diagnoosi määrata. Selles lootusetus olukorras uurisin ise natuke ja minu arusaamist mõõda on tegemist fibromüalgiaga. Konsulteerisin kirja teel ka SA Tartu Ülikooli Kliinikum neuroloog Ülla Linnamäega. kes on selle artikli https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/10196/5383 kaasautor. Tema oli minu arvamusega nõus. Tänane kõige suurem probleem on see, et abikaasa ise ei usu seda ja püüab leida lahendusi muudest valdkondadest. Arvestades veel seda, et perearst ja Mustamäe polikliiniku reumatuloog olid sellise ravimi nagu amitriptülliin otse maha teinud. Samas ei ole kumbki välja pakkunud mõnda muud lahendust. Minu emane eesmärk on leida arst, kes teab midagi fibromüalgiast ja julgeks panna vastava diagnoosi või lükkaks minu arvamuse ümber ja pakuks välja mõne muu lahenduse. Toon siin lühidalt ära abikaasa haigusloo ja minu tähelepanekud haigussümptomite kohta. Ravimitest ta tarvitab põhiliselt metazoki, simpraleksi.
2014 a veebruaris läks abikaasa süda rütmist välja ja Lääne-Tallinna keskhaiglas pandi süda uuesti elektri šokiga rütmi tagasi kuna ravimid ei aidanud. Umbes paar nädalat pärast seda oli veel kõik normaalne kuni hakkasid pidevad rinnavalud, mille tagajärjel tekkisid paanikahood jne. Lisaks valudele tekkis unetus, väsimus, jõuetus. Sama aasta märtsis oli ta uuesti Lääne-Tallinna keskhaiglas kardioloogia ja neuroloogia osakonnas kus tehti ära kõik võimalikud südame uuringud. Järgmisena viibis ta 10. korrusel ehk neuroloogias. Seal tehti samuti mitmeid uuringuid. Uuringute käigus mitte midagi ei avastatud. Samas läks vahepeal tema olukord nii hulluks, et ta pandi mõneks ajaks intensiivravi palatisse. Lõpp tulemusena öeldi, et mingit haiguse põhjust ei leitud ja saadeti koju. Minu mäletamist mõõda oli raviarstiks.
Sama aasta mai alguses olukord halvenes veelgi ja ta viide kiirabiga Regionalhaiglasse kus ta pandi ka kohe kardioloogia osakonda. Tema raviarst oli dr. Leht. Seal tehti talle südame sondeering ja veel rida uuringuid. Tulemuseks oli avastus, et südame veresooned on ahenenud aga seda mitte eluohtlikul või siis haigust tekitaval määral. See ei sa olla valude põhjus.
Pärast seda külastasime veel korduvalt valuravi kabinetti kust ka erilist abi ei saanud. Valud rinnus, halb enesetunne, väsimus, unetus jätkusid. Võib ka öelda, et tekkisid paanika hood kuna ta kartis infarkti tekkimist kui valud eriti ägenesid. Sellest tingitud kutsusime korduvalt kiirabi ja käisime EMO-des (kõigis Taliinna kolmes korduvalt). Kuskilt mitte mingeid kõrvalekaldeid ei leitud.
2014 augustis õnnestus meil saada Tartu Ülikooli Kliiinikumis dr. Sirje Hanseni vastuvõtule. Tema korraldas abikaasale mingi südame veresoonkonna raadioisotoop testi. Testi tulemusel südame töös kõrvalekaldeid ei avastatud.
Kuni tänaseni on abikaasa käinud 5 erineva kardioloogi juures ja teinud kolm korda ööpäevast vererõhu mõõtmise tsüklit ja kaks korda ööpäevast südame OLTERIT. Samuti on ta külastanud vähemalt kolme sisearsti ja kahte reumatoloogi. Antud juhul tulemust ei ole.
Täna on abikaasal järgnevad haigus sümptomid:
1. Pidev valu rinnus, mis u nädala tagant kolmeks neljaks päevaks aktiveerub. Valuliseks lähevad lisaks veel selja ülaosas ja kaela piirkonnas olevad punktid. Kaasneb peapööritus.
2. Valu perioodil ta tunneb, et süda ei tööta korralikult ehk jätab lööke vahele. Samas kiirabi tulles või EMO EKG seda ei näita.
3. Käesoleval aastal on lisandunud peavalu kukla taga ja kõhulahtisus. Seda just nimelt rinnavalu ägenemise perioodil.
4. Ta on ülitundlikud lõhnade, müra suhtes. Näiteks varasemalt ei olnud tal praekapsa praadimise vastu midagi aga nüüd see lõhn häirib teda väga. Samuti häirib teda kui televiisor natuke valjemini mängib.
5. Vererõhu uuringute tulemusena on selgunud, et vererõhk on siiski tavapärasest natuke kõrgem aga seda väga hüppeliselt. Eriti on toonitatud alumine rõhu probleemi, mis on tihti vahemikus 90-105. Ülemine kõikuv 120-155. Ise on ta pigem vererõhu pärast pidavalt mures.
6. Samuti on tavalisest kiirem südame löögisagedus 80-100 lööki minutis.
7. Teine suur probleem on unetud. Vahel on öid kus ta üldse magada ei saa. Und lihtsalt ei ole võis siis valu tugev. Selline olukord on vahel mitu päeva järjest. Magama ta läheb u kahe kolme paiku öösel . Uinub teine kord alles kuue paiku. Halbadel perioodidel tarvitab Simpraleksi aga see ei pidavat ka alati aitama.
8. Kui meil on vaja kuhugi minna siis enne paari tundi pärast ärkamist on seda keeruline teha kuna tal on alati väga väsinud ja paha on olla. Vahel läheb see üle vahel kestab kogu päeva.
9. Varasemalt kurtis ta ka käte-jalgade tuimust aga viimasel ajal seda vähem.
10. Omane on pidev külmatunne ja õhupuudus. Kui vähegi võimalik peab aken kuskilt lahti olema.
11. Ta tarvitab regulaarselt silmatilke, silmad muutuvad kuivaks. Kannab prille.

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Diagnoosi eelduseks on siiski läbivaatus neuroloogi juures. Soovitan helistada peale 5 jaanuari tel. 6 748 591.

Dr. Ain Pajos

Kas see arutelu oli kasulik?