Unehäired Autor: Jüri Ennet
Unehäired viitavad sageli mingile terviseprobleemile. Põhjuseks võivad olla mitmed hingeeluhäired (nt stress, depressioon, afektiivsed seisundid), isiksuse- või psüühikahäired (psühhoos). Sageli on unehäired tingitud psühhoaktiivsete ainete (alkoholi, narkootikumide, rahustite, uinutite) liigtarvitamisest või võõrutusnähtudest. Ka mitmete somaatiliste ehk kehaliste haigustega võivad kaasneda unehäired. Unehäirete klassifikatsioone on mitmeid. Mitteorgaaniliste unehäirete rühma kuuluvad: 1) düssomniad, mille korral on häiritud une kvaliteet, kestus või režiim. Düssomniad jagunevad omakorda insomniaks, hüpersomniaks ja une-ärkveloleku häireks; 2) parasomniad, mille korral esinevad une ajal episoodilised anormaalsed nähtused, näiteks uneskäimine, öine hirmusööst, uneärevus, unesrääkimine, norskamine.
Unehäired on ravitavad. Pärast haige põhjalikku uurimist ning täpset diagnoosimist ravitakse põhihaigust, kasutatakse und soodustavaid ravimeid ning ravivõtteid, psühhoteraapiat, eneseabivõtteid (psühhoregulatsiooni, autogeenset treeningut, joogat), selgitatakse unehügieeni praktilist tähtsust.
Unesrääkimine ja norskamine tavaliselt ravi ei vaja. Uneapnoe sündroomi korral on vajalikud nii nina-kurguarsti, kopsuarsti kui ka neuroloogi uuringud. Esineb enamasti ülekaalulistel ja seetõttu on oluline oma kehakaalu jälgida.
Unetuse ehk insomnia korral on uinumine raskendatud, uni katkendlik, hommikuks ei ole inimene välja puhanud. Ta on mures unetuse tagajärgede pärast, kannatab stressi või depressiooni all, mis omakorda häirib tema kutsealast tegevust ja sotsiaalset suhtlemist. Insomnia puhul on tarvis ravida põhihaigust: hingeelu- või psüühikahäiret, somaatilist haigust või psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega seotud nähte. Juhuslik insomnia on tavaline, kui aga unetus häirib igapäevaelu kvaliteeti, on vajalik arsti uuring ning abi.
Unisus ehk hüpersomnia on kas liigne päevane unisus, pikenenud virgumisperioodiga seisund või päevased unehood, mis ei ole seotud magamatusega. Seisund põhjustab stressi ning meeleolu langust, kahjustab kutsetegevust või üldist elukvaliteeti. Ravi sõltub diagnoosist. Stimuleerivate ainetega tuleb olla ettevaatlik, sest esineb sõltuvuse oht.
Une-ärkveloleku häire korral ei sünkroniseeru indiviidi une- ja ärkveloleku rütm keskkonnatingimustest tuleneva rütmiga. Sellel häirel võivad olla psühhogeensed põhjused, aga seda soodustavad ka vahetustega töö (öötöö) või ajavööndite muutumisest tingitud kohanematus.
Uneskäimise ehk somnambulismi korral on uni ja ärkvelolek segunenud. Uneskõndija tõuseb voodist ja liigub toa/korteri piires ning pöördub ise voodisse tagasi. Tavaliselt toimub see uneaja esimesel kolmandikul. Teadvus on sügavalt hägunenud, uneskäijaga suhelda või teda äratada on raske. Ärkamisel ei mäletata sellest midagi. Esineb tavaliselt lapseeas.
Öine hirmusööst esineb üldjuhul une esimesel kolmandikul: tekivad paanilised hirmuhood, rahutus, kõvahäälne häälitsemine, vegetatiivsed reaktsioonid (higistamine, südamekloppimine, kiire hingamine). Inimene tõuseb istukile, mõnikord ka lahkub voodist, nagu tahaks põgeneda. Teadvus on sügavalt hägunenud, mistõttu inimene hommikul peaaegu ei mäleta öiseid hirme. Arvestades öise hirmusööstu suurt sarnasust uneskäimisega, peetakse neid olemuslikult sama häire eri avaldumisvormideks. Uneskäimise ja öiste hirmusööstude esinemisel on oluline neuroloogiline uuring, et välistada närvitalitluse häireid.
Uneärevus seostub painajalike unenägudega, mis inimesel on hommikul peensusteni meeles. Need unenäod on väga elavad ja suhteliselt sageli korduvad, tekitavad märgatavat stressi ning takistavad korralikult välja puhkamast. Samalaadsed häired võivad kaasneda ka mõne ravimi võtmise lõpetamisega.
Vt ka uneapnoe sündroom, uni.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Perearst
Dermatoloogiline
Sain 10.04 nahaarstil käies diagnoosi aktiiniline keratoos. Kuna siis keskkonnas pole võimalik küsida dermatoveneroloogilt, pöördun Teie poole. Saadud infolehelt loen, et ravita jätmisel võib areneda invasiivseks ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh, et jagasite oma lugu nii selgelt ja ausalt. Mõistan su muret väga hästi – nahadiagnoos, mis võib olla eelstaadium vähile, hirmud, ebapiisav seletus arstilt ja tunne, et ei võetud ...
Luutiheduse uuring
Tere,
Luutiheduse uuring aksiaalse DXA densitomeetriga
KIRJELDUS Luutiheduse uuring vasakust puusaliigesest ja nimmelülidest.
Nimmelülid L1-L4 BMD (g/cm2) 1.030 T-skoor ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh, et jagasite luutiheduse uuringut ja lisainfot enda kohta. Vaatame tulemusi ja nende tähendust arusaadavalt lahti.
🦴 Luutiheduse uuringu (DXA) tulemused:
Piirkond BMD ...
Tere, mureks lünfi eraldub haavast pikemat aega
peale traumat ja mitmeid operatsioone haavand ei parane täielikult ja eritab lümfi vedelikku, arsti nõustamisel soovitati käituda nagu tavalise haavaga, nüüd juba üle kahe aasta päris korda pole saanud ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere Ilmar
Tänan usalduse eest. Selline krooniline lümfi lekkiv haav – eriti kui see kestab üle kahe aasta – vajab kindlasti põhjalikku hindamist ja sageli mitme spetsialisti koostööd. Siin ...
Punnid talla all
Tere
Paar päeva tagasi märkasime vasaku talla all mingeid punne. Põhiliselt ühes kohas kobaras, aga mõned ka kannal ja varvaste vahel. Ei sügele. Mingit eritist pole tulnud, natuke nagu villi moodi. ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Aitäh pildi eest!
Vaadates jalatalla pilti, jäävad silma mõned väikesed sügavamad punnid, millest osa paiknevad kobaras varvaste juures ja mõned üksikud kannal. Nende pinnal on ...
Vastus
4a olen suurtes valudes peale operatsiooni ja palju arstil käinud kas on valu põhjus selles et närv kinni ?Ülevaade
Teostatud keskmise (1,5T) väljaga MRT uuring ühe mähisega lülisamba nimmeosast ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh, et jagasite oma lugu ja uuringutulemusi – mõistan väga hästi, et nelja aasta pikkune pidev valu pärast operatsiooni on nii kurnav kui ka lootust kahandav. Proovin anda teile arusaadava ...
Kõhu vaevused
Tere
Peitveri oli positiivne 28 ühikut (normivahemik: <15),
kalprotektiin oli 15 ühikut (normivahemik: <50). Olen oma tervise pärast väga mures.
Parimate soovidega

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh, et jagasite nii täpselt oma sümptomeid ja uuringutulemusi — see aitab väga kaasa arusaamisele. Mõistan Teie muret ja proovin anda võimalikult selge ülevaate, mida need tulemused ...
Lõhenev käenahk
Tere veel, lp dr Madis Veskimägi!
Suured tänud Teile vastamast mu pöördumisele nõu saamiseks lõhenevate käenahkade osas. Info, mida andsite, aitab selle antud probleemiga jõudsamalt edasi ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere taas, hea küsija!
Suur tänu südamliku ja sisuka jätkupöördumise eest! Väga tore, et eelmine vastus oli abiks – ja veel rõõmustavam on näha teie tarka ja teadlikku lähenemist, eriti koduste, ...
Ebameeldiv tunne
Tervist!
Mure selles, et vahepeal tekib järsku kehasse ebameeldiv tunne. Täpselt ei oskagi kirjeldada aga selline äkiline paar sekundit kestev huh miskit just juhtus? Vahest ka tunnen, et oleks ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh, et kirjeldasite oma tunnet nii ausalt ja põhjalikult – see annab hea ülevaate. Kirjeldatud sümptomite põhjal on tõesti mitmeid võimalikke põhjuseid, ja mitmed neist võivad olla ...
Valu vasakus küljes ja kõhus
Pidev valu vasakus küljes ja vasakul alakõhus.raske on kõndida,seista,varem pikali ei valutanud,nüüd valutab.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Tänan, et jagasite oma muret – selline vasaku alakõhu valu, mis segab liikumist ja puhkust, väärib kindlasti tähelepanu.
🩺 Võimalikud põhjused:
51-aastase naise puhul ...
Kalprotektiini taseme tõus roojas
Tere!
Kuna pikemat aega on kimbutanud erinevad seedehäired (kord kõht lahti/kõht kinni, kõhus ebamugavustunne, puhitus, lisandub ka maos ebamugavustunnet,vahel on rohkem sooltes jne), siis ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Tänan väga selge ja põhjaliku kirjelduse eest – sul on väga hea arusaam oma tervisest ja küsimused on igati asjakohased. Vaatame su muret koos rahulikult lahti:
🔹 Kalprotektiin ...
Vaata kõiki nõustamisi