Uneapnoe sündroom Autor: Marek Metsmaa

Uneapnoe sündroom. Sündroomi olemuseks on une ajal tekkivad perioodilised hingamispeetused. Magades langeb kõri-neelulihaste toonus, õhu juurdepääs hingetorru väheneb või katkeb ning kujuneb hingamispaus. Uneapnoele on iseloomulik valjuhäälne ja ebaregulaarne norskamine, sagedaste ärkamistega rahutu uni. Uneaegsetest hingamishäiretest moodustavad obstruktiivset laadi hingamishäired umbes 95%.

Obstruktiivseks uneapnoe episoodiks peetakse ülemiste hingamisteede takistusest tingitud õhuvoolu seiskust kestusega üle 10 sekundi. Uneapnoe sündroomi korral võib 7tunnise une jooksul selliseid hingamispeetusi tekkida üle 30 korra. Ekstreemsetel juhtudel kestab hingamisseisak kuni 2 minutit, mida võib juba võrrelda lühikese lämbumisepisoodiga. Perioodilise õhuvoolu lakkamise ja sellest tuleneva ebapiisava kopsualveoolide ventilatsiooni tõttu langeb veres hapniku osarõhk ning tõusevad süsihappegaasi osarõhk ja rindkeresisene rõhk. Inimene tunneb hapnikupuudust, mistõttu ärkab üles ning ta hingamisteed avanevad tugeva norsatusega. Korduvate ärkamiste tõttu öö jooksul kujuneb unedefitsiit. Organismile tähendab selline katkendlik uni tugevat stressi, inimene ei puhka öösel välja, päeval tuleb ette unisust, tähelepanu hajumist, töövõime langust, mälu halvenemist, äkilist uinumist, eriti kui on tegemist monotoonse töö või situatsiooniga. Iseäranis ohtlik on uneapnoe sündroom autojuhtidele, sest liiklusõnnetuste oht unisuse tõttu on suur.

Uneapnoe sündroomi esineb rohkem 40–65-aastastel, meestel umbes 10 korda enam. Naistel täheldatakse sündroomi harilikult pärast menopausi. Riskitegurid on järgmised: 1) rasvumine (kehamassiindeks üle 30), 80% sündroomi all kannatajatest on ülekaalulised; 2) rasvkoe ladestumine kaelapiirkonda; 3) neelupiirkonna pehmete kudede ja lümfikoe hüpertroofia (k.a suur kurgunibu, suured kurgumandlid, adenoidid, pikenenud pehmesuulagi, kitsas neeluõõne suuosa); 4) näokolju luulised iseärasused; 5) ninahingamise takistus (ninapolüübid, ninavaheseina kõverus); 6) ülemiste hingamisteede ägedad ja kroonilised haigused; 7) endokriinsed häired; 8) alkohoolsete jookide ja rahustite tarvitamine (eriti enne uinumist). Haiguse kestes areneb hingamispuudulikkus, süveneb südamepuudulikkus, tekivad südame rütmihäired.

Uneapnoe kindlakstegemisel on oluline anamnees, mis võetakse nii haigelt kui ka lähedastelt, kes teavad haige norskamisest ja uneprobleemidest, ning päevase unisuse kvantitatiivne määramine. Viimast tehakse Epworthi unisuse skaala alusel, mis kujutab endast küsimustikku inimese suigatamise kohta ühes või teises situatsioonis (nt lugedes, televiisorit vaadates, lihtsalt istudes), kui ta tegelikult ei ole väsinud. Vastusevariandid on 0 (mitte kunagi) kuni 4 (peaaegu alati), ja mida suurem on punktide summa, seda tõsisem on obstruktiivse uneapnoe sündroomi võimalus. Lisaks tehakse kogu uneaega hõlmav pulssoksümeetriline uuring, mille korral mõõdetakse erilise anduri abil veres hapniku osarõhu ja südame löögisageduse muutusi. Haiglatingimustes kasutatakse ka kompleksset “uneuuringut”, mis võimaldab üheaegselt määrata vere hapnikuga küllastatust, südame löögisagedust, õhuvoolu kiirust ninas ja suus, hingamisliigutuste amplituudi rindkerel ja kõhul, kehaasendi muutumisi, norskamise vibratsiooni kaelal.

Ravi eesmärk on parandada elukvaliteeti ja töövõimet, vähendada uneapnoest põhjustatud kaebusi ning vältida tüsistusi. Oluline on muuta elustiili: vähendada kehakaalu, piirata alkoholi tarbimist, loobuda rahustite tarvitamisest. Tähtis on järgida unehügieeni (piisav uneaeg, mugav voodi, madal peaalune, magada enam külili või kõhuli). Raskematel haigusjuhtudel lastakse haigel une ajal hingata läbi vastava maski.

Kirurgilisteks meetoditeks on ninavaheseina kõverduse õgvendamine, pehmesuulae ja/või alalõualuu korrigeeriv kirurgia, keelepäraplastika. Arsti poole tuleb pöörduda, kui esineb häirivat norskamist, päevast unisust ja öist sagedast ärkamist.

Vt ka norskamine.

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Pidev valu jalgades

Mureks on pidevad valud jala säärtes. Veidi ka põlved ja jalalabad aeg ajalt valutavad. Valutavad kogu aeg 24h järjest, ka öösel ei lase magada. Pidev pinge,valu just säärtes.
Olen terve elu olnud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Valu jalgades võivad põhjustada kahjustatud närvid, lihased, liigesed, liigeskapslid, sidemed ja kõõlused.
Kõrge kreatiinkinaas viitab just kahjustatud lihastele - püsivalt kõrge KK teeb võimalikuks ...

Loe edasi

Kilpnäärme healoomulise sõlme RFA

Tere,


Minu kilpnäärme paremas sagaras on suur isoehhogenne teravalt piirdunud segatüüpi tsüstjas-koeline suurenemistendentsiga sõlm.

sõlm 3,4 - TIRADS 2.
Sõlme mõõdud ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
RFA-d minu teada kilpnäärme sõlmeliste muutuste raviks Eestis ega lähiriikides ei kasutata. Eestis on meetod kasutusel veenilaiendite ravis ja vähiravis. Seetõttu pole mul olnud ka vajadust ...

Loe edasi

Mure

Tere.
Mind valdab teadmatus, ei saa aru mis toimub. Nimelt mul oli siin alles hiljuti menstruatsioon. Ja täna peale lõunat hakkas jälle veritsema.
Olen olnud oma elukaaslasega vahekorras. Eile ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Teil võib veritsus olla seotud ovulatsiooniga, võib tegemist olla tsüklihäirega või kui veritsus oli peale vahekorda, siis seotud emakakaelaga. Kui veritsus on rohke, klompidena, siis ...

Loe edasi

MRT leid seljas ja edasine otsus

Tere.

Pidevate kaebustega kaelas, seljas, kätes ( käed surnud magades) ja liikuvus seljast piirangud igas suunas ja valulik.

Tehtud MRT sealt leitud tsüst, kuid vastus ja edasine ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Röntgenoloog ei ole suutnud tsüsti olemust täpselt diagnoosida. Soovitan konsulteerida neurokirurgiga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Rasestumisvastased plaastrid

Tere!

Soovin küsida selle rasestumisvastase plaastri (norelgestromin 203 mcg / etünüülöstradiool 33,9 mcg) kohta. Ma kaalun umbes 110 kg ja sooviksin teada, kas see meetod annab minu kehakaalu ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Kahjuks teie kehakaalu juures võib plaaster olla ebaefektiivne.
Teile võiks hästi sobida ülitõhus rasedusvastane emakasisene süsteem nn. väike hormoonspiraal ( Fleree 3 aastaks ...

Loe edasi

Kilpnäärme ületalitus kahtlus

Tunnen, et mul on kilpnäärme ületalitusega probleeme. Pidevalt on suurem väsimus, vahetevahel närvilisus ning koguaeg suurenenud higistamine.

Kaal on püsinud 40-42.5kg vahemikus, pikkus on ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kilpnäärme talitlust on suhteliselt lihtne kontrollida ja seda saab teha perearst. Selleks määratakse veeniverest kaks kilpnäärme hormooni (TSH ja FT4). Kui mõlemad on korras, on kilpnäärme ...

Loe edasi

Aseksuaalsus

Pärast emaka ja munasarjade eemaldamist vähi kahtlusega, kukkus aktiivne seksuaalsus üleöö 0-i. 5 aasta jooksul on 0 mõtet või soovi sellel teemal. Ma olen olnud pigem terve elu väga kirglik. Mida teha? ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Võimalus on kasutada madalas doosis testosterooni geeli. Teine võimalus on pöörduda seksuoloogi või vastavale teemale spetsialiseerunud psühholoogi poole.
Operatsioon iseenesest, ...

Loe edasi

rasvumise ravi

Millised arstid ravivad rasvumist ilma operatsioonita?

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Rasvumise ja ülekaaluga tegelevad perearstid või sisehaiguste arstid.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Loe edasi

Pinges kaelalihased

Tervist!

Juba mitu kuud vaevab lihaspinge kaelas ilma valuta vasakul poolel. Pinges oli kael kukla juures ja kah mälumislihas. Paar korda päevas kuulsin klõpsumist. Pead ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

vastatud

Loe edasi

armukadedus

tere
Minu mees on väga armukade, ja see on järjest süvenenud hilisemas eas. Ta on nüüd 50 ja oleme koos suutnud toime tulla 24a. Hetkel on asi niikaugel, et kui oleme kuskil üritusel/sõpradega koos ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alkoholi kuritarvitamine viib armukadeduseni. Koostöö Psühhiaatriga.
Jõukohased kehalised harjutused aitavad tervislikke ja adekvaatseid inimestevahelisi suhteid. .

Head harjutamist, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi