Kusepeetus Autor: Madis Ilmoja

Kusepeetus ehk uriiniretentsioon on olukord, kus põis on ülemäära uriiniga täitunud, aga mingil põhjusel inimene ise urineerida ei saa. Sellise seisundi korral neerud funktsioneerivad ning uriini voolab põide järjest juurde, kuni seda koguneb sinna isegi mitu liitrit. 

Kusepeetuse iseloomulikeks tunnusteks on järsku tekkiv takistus kusepõie tühjendamisel, pidevalt suurenev survetunne põies ja alakõhus, käega katsumisel tuntav ülemäära täitunud ja valulik kusepõis. Peamisi uriinipeetuse põhjusi on vanematel meestel eesnäärme hea- või pahaloomuline kasvaja, kivide või verehüüvete pitsumine kusitisse, kusiti ahenemised, põiekivid, äge kusepõievõi kusitipõletik (põletiku tagajärjel tekib tugev turse ja valulikkus). Kusepeetus võib esineda ka pärast kusepõies teostatud instrumentaalseid uuringuid (tsüstoskoopiat). Samuti soodustavad kusepeetuse teket alkoholi liigtarvitamine, külmetamine, pikaajaline lamamine ja pikka aega urineerimisest hoidumine (eakatel inimestel, kes mingi haiguse tõttu on sunnitud kaua olema voodirežiimil). Kusepeetust võib vanemas eas naistel ajendada ka emaka suur allavaje. Kusepeetus võib tekkida pärast peaajutraumat, ajuinsulti, samuti kubeme, lahkliha ja pärasoole piirkonna operatsioonide järel.

Seisundit saab kindlaks teha alakõhu komplemisega – tunda on suurenenud kusepõis. Seda tuleb teha ettevaatlikult, sest ületäitunud kusepõis põhjustab tavaliselt valu ning komplemine võib alakõhuvalu ja kusepakitsust suurendada. Kusepeetuse korral tühjendatakse põis kateetri abil. Kui põie kateteriseerimist on vaja teha korduvalt, siis enamasti õpib seda tegema haige ise.

Vt ka diureetikumid, kusepõie kateteriseerimine.