Dr Peeter Padrik: iga naise vähirisk on erinev – ennetus peab olema personaalne
Liiga palju pahaloomulisi kasvajaid avastatakse kaugele arenenud staadiumis, mil haiguse prognoos on juba halb. Selle muutmiseks ongi vajalik individuaalsetel riskidel põhinev ehk personaliseeritud vähiennetus. Lähemalt räägib meditsiinilabori Antegenes asutaja ja tuntud onkoloog dr Peeter Padrik.
Eestis haigestub oma elu jooksul vähki iga neljas naine. Täpse ennetuse ja õigeaegse avastamisega saab aga vähi mõju oluliselt vähendada. Tänapäevases tervishoius on geneetika vähiennetuse lahutamatu osa. Riskid vähi tekkeks on naistel väga erinevad ja tulenevad mitmetest teguritest, sealhulgas geneetilisest eelsoodumusest.
„Tänapäevased teadusuuringud näitavad, et geneetika moodustab kolmandiku rinnavähi riskist. Geneetilise riskihinnangu põhjal saab suunata naisi edasisele jälgimisele individuaalse plaani alusel. Personaliseeritud vähiennetus on kõige moodsam viis sagedaste vähkide mõju vähendamiseks,“ ütleb dr Peeter Padrik.
Polügeenne riskiskoor annab laiapõhjalise ülevaate
Antegenese geneetilise riski testid kasutavad polügeense riskiskoori tehnoloogiat, mis kombineerib informatsiooni sadadest kuni tuhandetest geneetilistest variantidest. Polügeenne risk aitab täpsustada naise geneetilist eelsoodumust kasvaja tekkeks ning võimaldab rakendada täpsemaid ennetamise ja varajase avastamise meetmeid.
„Polügeenne ehk mitmete geenide koostoime risk võib olla suur ka siis, kui perekonnas pole vähki esinenud, sest see tekib ema ja isa geenide koosmõjust,“ selgitab dr Padrik.
Sõeluuringuga võib jääda hiljaks
Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja naistel. Praegune rinnavähi sõeluuring arvestab vaid sugu ja vanust. Samas diagnoositakse 20% rinnavähkidest alla 50-aastastel naistel, kes ei jõuagi kunagi sõeluuringuni. „Suurenenud geneetilise riski korral tuleks alustada rindade kontrolluuringuid oluliselt varem, kui praegune sõeluuring seda teeb. Kui naine on vanuses 50+ ja tal on suurenenud geneetiline risk, siis tuleks teha uuringuid sagedamini, kui praegu soovitatakse,“ räägib dr Padrik.
Jämesoolevähi sõeluuring algab varasema 60. eluaasta asemel nüüdsest 58. eluaastast. „Samas on jämesoolevähk alla 60-aastaste seas kõige levinum vähisurmade põhjus,“ toob dr Padrik esile.
Nii rinnavähi kui ka jämesoolevähi puhul on surmade peamine põhjus kasvajate liiga ulatuslik areng diagnoosimise hetkel ehk tõsiasi, et haigus avastatakse liiga hilja. „Praegu näiteks avastatakse ainult 49% rinnavähkidest varases staadiumis ning alla kolmandiku jämesoolevähkidest enam-vähem õigel ajal. Kuid vähk tuleks avastada siis, kui see ei anna veel sümptomeid. Näiteks 99% varases staadiumis avastatud rinnavähkidest on ravitavad. 55% jämesoolevähkidest on ennetatavad, sest koloskoopia uuringuga on võimalik leida üles vähieelsed seisundid ehk polüübid ning need eemaldada, nii et vähki ei tekigi. Personaalse ennetamise ja õigeaegse avastamise abil on jämesoolevähk haigus, mida on võimalik täielikult ennetada,“ kirjeldab dr Padrik.
Melanoom on kõige agressiivsem nahakasvajate vorm, millesse haigestumine kasvab ja üha enam haigestuvad ka nooremad inimesed. Kui melanoom avastatakse varases staadiumis, siis on paranemise tõenäosus üle 90%. „Nahamelanoomil puudub riiklik sõeluuring, aga suurenenud geneetilise riski korral on soovituslik käia regulaarselt nahaarsti juures kontrollis, et tuvastada muutused nahal varakult,“ ütleb dr Padrik.
Seetõttu on oluline oma personaalse riski teadmine ning selle alusel ennetuse ja õigeaegse kasvajate kontrolli rakendamine. Antegenesi testi tulemusel saab naine isikliku ennetusplaani vähi ennetamiseks ja varajaseks avastamiseks: mis vanuses alustada sõeluuringuga, millise sagedusega seda teha ja millistele tunnustele pöörata tähelepanu. Lisaks on tulemustes soovitused ka tervisekäitumiseks ja kehateadlikkuseks. Teenuse juurde kuulub Confido Digikliiniku visiit, mis annab võimaluse tulemused arstiga läbi arutada. Personaliseeritud vähiennetus on mõeldud naistele alates 35. eluaastast ja meestele alates 40. eluaastast.