Psühholoogiline probleem 29.09.20 / Psühholoogia

Külastaja küsib:

PSÜHHOLOOGILISED PROBLEEMID
Olen hetkel 27 aastane ja tunnen muret natukene enda vaimse tasakaalu osas. Mul on läbi elu olnud väga palju masenduse ja nö autistlike perioode, kus ma vajan üksindust ja tahan olla eemal kõigest. Hetkel on see hakanud segama ka minu suhet ja elu kuna need masenduse ja üksindushood löövad välja kuskil 6 kuu tagant. Muidu funktsioneerin hästi ja olen väga elurõõmus ja sportliku eluviisiga. Tegelen oma mõningate hobidega ja tunnen elust rõõmu. Peamine põhjus, miks ma abi vajan on see, et nendel masenduse perioodidel olen ka käitunud väga valesti ja kahetsust tekitavaid tegusid teinud. Need varasemalt on löönud välja pigem alkoholi tarbimise järel ja lõppenud oma elukaaslase petmisega. Seda perioodi on ka võimalik kirjeldada väga närvilise ja lootusetuse tundega periood, kus mul on täiesti savi enda elukaaslasest ja domineerib minus selline isekas, masendav ja minu tavapäraste väärtuste vastane isik. Närvilise ja iseka käitumise saab peamiselt minu elukaaslane ja võib öelda. Sõprad ja tuttvad ilmselt ei saa aru, et midagi teisiti on, aga elukaaslane saab seda kohe kindlasti. Tahan olla rõõmus, enesekindel ja positiivse ellusuhtumisega nii nagu ma seda enamus aega olen ja tunnen muret, millest võib olla selline käitumine tingitud.
Olen kasvanud skisofreeniahaige ema ja funktsioneerivast alkohoolikust isaga. Mõlemate vanemate haigushood on löönud erinevalt välja ja olnud vahepeal väga tõsised ning mõned perioodid on olnud korras. Olen ise mõelnud ja üritanud paralleele tõmmata enda käitumistele ja lapsepõlves läbi elatud kogemustele ja pole siiani selgusele jõudnud. Nendes käitumistes on sarnasusi kuidas isa on käitunud emaga ja ka minu alkoholikäitumine ja üldse pubertieediaeg ei ole olnud neile kerged. Kasvasin pigem üksi ja ise nagu mu ema seda ka väidab ning varajases pubertieedieas jõin alkoholi väga palju ja olin väga kasvatamatu laps. Olin kodus ära ja ei kuulanud ja austanud nii ema kui isa absoluutselt.
Kuna ma arvan, et minu teatud käitumised tulenevad lapsepõlvest, siis räägin ka sellest, et ma juba lapsena põgenesin kodust ja ei kuulanud ema. Kuna ema karjus pidevalt ja oli kuri, siis ma ei austanud teda. Ema pööras mingi eluperiood Jehoova tunninstajate usku ja sundis kõiki lapsi ka seal käima ning kui me kõik jõudsime teatud vanuseni otsustasime ise, et ei lähe sinna enam. Minul algas see metsa põgenemisega ja ootasin seni metsas kuni ema oli kodust läinud, et sain naasta tavapärastele toimetustele. Meie peres pole kunagi käsitletud ega räägitud probleeme, mis tegelikult vajavad tähelepanu ja ema haigus ning isa haigus on sellised, mida me kõik teame, aga räägime vähe. Nüüd alles mõni kuu tagasi jõi isa ennast haiglasse kuna tahtis ennast ema kangete rahustitega ära tappa ja pere noorim poeg leidis põhimõtteliselt lina alt suremast. Need on mõned juhtumid, et võibolla rohkem aru saada juhtumist. Põhjus, miks ma soovin abi saada on see, et tahan murda need käitumishäired ja emotsionaalsed probleemid, mis on tingitud lapsepõlvest ja tunnen, et ise nendega kahjuks hakkama ei saa.

Arst vastas:

dr Triinu Stanford

Tervisepsühholoog

Confido tervisekeskus

Aitäh, et kirjutasite. Olete väga teadlikult kirjeldanud ja mõistnud oma elus toimuvat ja on hea, et teadlikult abi otsite, kuna perekonnast on kaasa tulnud palju probleeme ja läbi rääkimata muresid. Ma soovitan pöörduda psühholoogi poole, et saaksite koos arutada tekkinud muresid ning kuidas tulevikus ennetada neid nn masenduse perioode, mil te ei ole ise rahul oma käitumisega ja toimetulekuga. Psühholoog aitab pöörata tähelepanu just teile ja teie toimetulekule, et vähendada perekonna negatiivset mõju teie elule.

Kas see arutelu oli kasulik?