Ärevus? 28.10.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Kahtlustan, et mul on ärevushäire. Kirjutama ajendas mind see, et mitte ükski arst (perearst ja LOR arst) ei ole leidnud minu hingamisprobleemi põhjust. Oma mälu järgi juba 5 aastat on mul sessoonselt esiennud hingamisraskust. Tavaliselt sügisel ja kevadel. See on alati esinenud vaid siis kui mul on koolis olnud raske periood (palju vaimset tööd) ja esinevad ka isiklikud probleemid, pinged suhetes, kokkuvõtlikult kiire tagantruttav elutempo (kiired ajad koolis) ja aega ei ole oma isiklike probleemidega tegeleda. Nüüd sel aastal oli mul viimati hingamisprobleem kevadel ja praegune algas paar päeva tagasi suvalisel hetkel õppimise ajal. Kaob lõhnataju, mitte külll täielikult, aga ei tunne end enam nii erksatena, suureneb süljevoolus, tekivad kuumahood, higistan öösiti meeletult, varasematel aastatel seda nii väga ei esinenud. Täna avastasin, et olukorda saab parandada, kui hingan värsket õhku rõdul või mõnda lõhnaõli, aga see on ajutine. Käisin väljas jalutamas, mõneks ajaks oli enesetunne hea, aga mingi hetke pärast jälle endine, õhku ei saa nagu piisavalt, rohkem on vaja hingata, lõhnataju kehv. Viimasel paaril aastal on lisandunud ka magusaisu, mis aitab hetkeks olukorda lahendada, nii kaua kuni komm suus on. Ma tean et see võib tunduda nii veider, aga see on sulatõsi. Varasemalt on mulle tehtud röntgenuuringut, adenoide ei leitud, mandlid on lõigatud. Olen suitsetaja ja on öeldud, et suitsetamine tuleb maha jätta. Jah, ma tean, et see on vajalik.. aga ma ei usu, et see on probleemi põhjustaja, sest siis peaks see hingamisraskus mul pidevalt esinema.
Seepärast arvangi, et ehk on tegu ärevusega, ka psühholoog A. Keerberg diagnoosis mul kerget ärevust... ja ma ei tea, kuidas sellega toime tulla. Magada ei saa, sest süda puperdab. Päeval tunnen pidevalt väsimust, õppida normaalelt ei saa, energiat ei ole. Vajadus teha uinakuid. Ärgates tunnen jälle hingamisraskuseid ja kaob ära igsugune motivatsioon millegagi tegeleda.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1. Hingamisraskus. Tavaliselt sügisel ja kevadel. See on alati esinenud vaid siis kui mul on koolis olnud raske periood, ...
- 4-5km jalutuskäiku (rahulikult) korrastab hingamise. Kerge trenn on kasuks. Mina teen ise kuristamisharjutust koos mõttega: kuristan aeglaselt (suus on lonks vett) ja väljahingamisel kujutlen, et organism vabaneb ....st. Paari nädalaga see ühe väljahingamise aeg pikeneb pea poole võrra. Rahulikult, mitte pingutada. Rahulikult ja rahustavalt välja hingata, lõõgastada samal ajal ka lihaseid.

2. ... tekivad kuumahood, higistan öösiti meeletult...
- vegetatiivsed häired on kõrvaldatavad veeprotseduuridega: a) kergelt vahelduv dušš (soe..jahe..soojem...jahedam) mõnusalt. Külm ei sobi - lööb hingamise kinni. Lõpetada soojemaga, soojaga. Ja siis kergelt froteerätikuga naha kauivatamine-massaaž.

3. Olen suitsetaja ja on öeldud, et suitsetamine tuleb maha jätta..
- Juba teate, mida ütlen. Nii tulebki teha ja kohe. Kohe! Hea on kopsu meridiani koputamine kergelt oma sõrmedega - vt. selle meridiaani kulgu hiinlaste meditsiiniraamatutest.

4. Päeval tunnen pidevalt väsimust, õppida normaalselt ei saa, energiat ei ole.
- Lõõgastushetked päeval. Minu Palve-Meditatsioon. Jahedat vett näole - kasulik silmadele, ergutab värskusele. Toidurežiim rahulikuks, mõõdukaks (mitte vähe, mitte palju. vt. uneega seonduvaid soovitusi. Õhtul rahustavat teed.

5. Kaob ära igsugune motivatsioon millegagi tegeleda.
- vt. raamatust "Väljavalitu" motivatsiooni, Tervisemaja soovitusi.
Head harjutamist.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?