Põletik Autor: Andres Soosaar

Põletik on kogu organismi kompleksne reaktsioon vastuseks sissetunginud tõvestavale mõjurile ja/või tema poolt põhjustatud koekahjustusele. Organism üritab põletikutekitaja ja koekahjustuse lokaliseerida, st isoleerida ülejäänud organismist ning likvideerida mitmesuguste reaktsioonide abil, kus osalevad erinevad rakutüübid ja keemilised ained. Põletikul on positiivne tähendus, sest see on suunatud teda esilekutsunud teguri vastu, samas kaasneb põletikuga ka kollet ümbritsevate kudede kahjustus, mis võib mõnikord olla sedavõrd tugev, et vajab samuti mahasurumist või likvideerimist. Põletiku käivitamine, kulg ja kontroll on tihedalt seotud immuunsüsteemi talitlusega, mistõttu neid ei saa vaadelda lahus ega sõltumatult.

Ägeda põletiku klassikalisteks tunnusteks on valu, punetus, turse, temperatuuri tõus ja talitlushäire. Tüüpiline põletik algab ägeda veresoonte reaktsiooniga, mille käigus rohkeneb verevool põletiku piirkonda ning suureneb kapillaaride seinte läbilaskvus. Põletikukoldesse koguneb vedelik (eksudaat) ja tekib turse. Järgneb äge rakuline reaktsioon, mille käigus liiguvad vereringest põletikukohta vere valgelibled – peamiselt neutrofiilsed granulotsüüdid, mis püüavad enda sisse haarata põletikukoldes olevat materjali. Hiljem järgneb õgirakkude ja lümfotsüütide liikumine põletikukoldesse. Ka nende ülesanne on isoleerida ja hävitada põletikutekitaja ning osaleda edasises koe taastamises. Põletiku viimaseks faasiks on sümptomite kadumine ehk resolutsioon, mille käigus püütakse taastada koe endine struktuur, kuid sageli asendub see sidekoega.

Põletikke klassifitseeritakse kestuse järgi ägedateks ja kroonilisteks. Viimasel juhul toimib etioloogiline (haiguse põhjusega seotud) tegur pikaajaliselt – kuid ja isegi aastaid (nt krooniline luupõletik, krooniline liigesepõletik). Lisaks lokaalsetele tunnustele kaasuvad põletikele sageli ka üldised sümptomid, nagu halb enesetunne, peavalu, palavik, muutused verenäitajates jm.

Põletikuprotsessi kulgu ning selles osalevaid rakke ja regulatoorseid mehhanisme on palju uuritud ning nende teadmiste alusel on loodud ka hulk erinevaid meditsiinis kasutatavaid põletikuvastaseid aineid (nt mittesteroidsed põletikuvastased ained, glükokortikosteroidid). Põletike ravis on keskne põhimõte kõrvaldada põletikku põhjustav tegur, näiteks hävitada mikroobid antibiootikumide abil. Põhjuse likvideerimisega taandub ka põletik.

Nõuanded teemal: Perearst

Peitveri

Tere. Oktoobris avastati peitveri väljaheites. Oli kergelt ka pühkides. Koloskoopia korras, magu uuritud. Veri nüüd ka väljaheite sees. Kõhukinnisus probleemiks, kuigi kõht pigem pehme. Gaasid kimbutavad. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie mure on täiesti mõistetav, kuid hea ja oluline info on see, et koloskoopia ja mao uuring on olnud korras. See vähendab oluliselt tõsiste haiguste, sealhulgas ...

Loe edasi

Väike varvas sügeleb

Mida teha kui väike varvas sügeleb
Ja sealt koorub nahka

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kõige sagedamini on väikese varba sügeluse ja naha koorumise põhjuseks jalaseen ehk nahaseen varvaste vahel. See on väga levinud ja enamasti kergesti ravitav.
Loe edasi

Kurgunibu on suur

Kurgunibu pikk ja suur. Segab hingamist ja tekitab oksereflekse? Mida kodus saaks sellega teha?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kui kurgunibu (uvula) on turses ja tundub pikem, võib see tõepoolest tekitada ebamugavust, okserefleksi tunnet ja vahel ka hingamise häiritust. Sageli on see ...

Loe edasi

Rögaeritus

Tere!

Mul on küsimus röga teemal.
Pidevalt on selline olukord, et hommikul ärgates tunne, et kurgus paksem tunne, tugevalt köhides tuleb sealt välja rögaeritus, enamasti klimbina, kollakat-pruunikat ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – hommikune paksem röga, aastaringne nohu, kurgu ärritus ja köhatusvajadus – viitab kõige tõenäolisemalt ninaneelust alla valguvale sekreedile ...

Loe edasi

kolesterool

Tere,
kasutan kolesterooli alandavat ravimit Atorvastatin Teva 20 mg juba üle aasta. Nüüd andsin veenist vereanalüüsi 18.03.26 söömata. Pereõde helistas perearstikeskusest 20.03 ja ütles, et ma pean ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

See on väga mõistlik küsimus. Sageli tekib segadus, kui analüüsid tunduvad „korras“, kuid ravi soovitatakse siiski tugevamaks muuta. Põhjus on selles, et kolesterooli ...

Loe edasi

Silmade eest mingi kardin/vari/"räpane" vaateväli

Küsimus seoses silmadega.

Probleem on mõne aastaga süvenenud. Silmi on valgustatud, on pandud tilkasid mis pupille suuremaks teevad, vist on võrkkest läbi vaadatud ja ei ole midagi leitud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus on väga põhjalik ning on arusaadav, et selline muutus tekitab muret. Kuna vaevus on kestnud aastaid ja uuringutel ei ole võrkkesta irdumist leitud, ...

Loe edasi

Väsimus, ärevus, kurvameelsus, küünepinna muutus

Mul on kroonilise väsimuse, depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis on lainetades kasvanud 5+ aastat. Vereproovid näitavad testosterooni 10.6 hommikul, madalat ferritiini, ja mul on küüne defrom (eng. pitted ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud vaevused on mitmetahulised ja on väga arusaadav, et otsite nendele ühist selgitust. Krooniline väsimus, ärevus, kurvameelsus, madal ferritiin, ...

Loe edasi

kätel ja jalgadel punnid nagu mingi ekseem

Jala säärtel, käsivartel on sellised punnid. alguses olid ainult väikesed laigud kuid siis punnid ja lõpuks naha ketendus. just kui naha ajaks mulle välja.
Samas on jala talla nahk ja peapesa nahk, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – sügelevad punnid säärtel ja käsivartel, ketendus, tallanaha muutus ning “surisev” tunne – viitab pigem kroonilisele nahapõletikule, kuid ainult ...

Loe edasi

Süda

Soomes tehti rindkere röntgeni,sest mul on LBBB.Röntkeni vastuse püüdsin tõlkida eesti keelde.Kas peaksin muretsema? Süda on normaalsetes mõõtmetes.Aordi pikenemine.Kompensatsioonis.Kopsud korras,vedelikku ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud rindkere röntgeni vastus on pigem rahustav ja ei viita ohtlikule südamehaigusele. Selgitan peamised punktid arusaadavalt.

„Süda ...

Loe edasi

Aeglane pulss

Käisin korralisel vere analüüse tegemas,kus pereõde mõõtis ka hapnikku ja pulssi sealt tuli välja et mul pulss 48,44 ja kodus mõõtes isegi 40,suunati kardioloogile,ma lähen 18.03.26 Kas teie oskate arvata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Pulss vahemikus 40–48 lööki minutis on tõepoolest aeglane ning Teie vanuses vajab see kindlasti täpsustamist – väga hea, et Teid on suunatud kardioloogi vastuvõtule. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi