Paanikahäire? 11.08.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Juunis 2010 diagnoositi mul ärevushäired. Tee selle diagnoosini oli suht pikk ja piinarikas. Peamisteks kaebusteks olid üha süvenev iiveldus ja meeletud peavalud. Neuroloogi esialgne diagnoos - migreen. Lisandusid südame rütmihäired (?) ja kõrgenenud vererõhk. Ühel päeval kehvast enesetundest tulenevalt üksi koju jäädes käis peast läbi mõte – mis siis saab, kui minuga midagi juhtub!? Ja vallanduski paanika - käed-jalad hakkasid surisema, kuuma- ja külmalained, värin ja meeletu südamekloppimine. Lasin ennast sarnaste sümptomitega korduvalt EMO-sse toimetada, kus tehti rida uuringuid. Kõik uuringud olid normipärased ja ilma leiuta. Rahusti (Xanax 0,25 mg) ja tunde EMO-s peatasid paanika, aga probleem jäi. Viimasel korral EMO-s õnnestus vestelda psühhiaatria residendiga, kes arvas, et tegemist ärevus- või paanikahäirega. Diagnoos sai hiljem ka psühhiaatrilt kinnitust ja raviks määrati Cipralex (esimesed 5 päeva 5 mg/päevas, alates 6. ravipäevast 10 mg/päevas) ja lisaks Xanax, mida võtsin ravi alguses 1,25 mg/päevas annust vastavalt enesetundele järk-järgult vähendades. Esimestel ravinädalatel läks enesetunne pigem halvemaks (kõik ebameeldivad kehalised sümptomid süvenesid, lisaks väga rahutu ööuni ja öine higistamie), efekt oli tuntav 3-4 ravinädalal. Kuni kuu kasutasin juurde ka Xanaxit. Käisin 4-5 korda ka teraapias, aga kuna psühholoogiga ei tekkinud head kontakti ja ravim toimis, siis ei pidanud vajalikuks jätkata. Iiveldus kestis üsna kaua (arvan, et 3-4 ravikuud) ja ravi kokku 6 kuud. Ravimiga lõpetamine läks kenasti ja järgnevad 3-4 kuud oli enesetunne väga hea. Kevadesse 2011 oli plaanitud ühs kergemakujuline operatsioon, aga olin sunnitud kirurgi vahetama ja op lükkus edasi. Tundsin, et opile mõeldes ärevus kasvas. Esimeseks häirivaks kehaliseks sümptomiks oli kohin kõrvades, vähene surin ja ’’sipelgad’’ kehas peale ärkamist, veidi kõrgenenud vererõhk, aga kuna see minu igapäevaelu ei seganud, siis ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Op toimus juuni alguses. Peale oppi oli kohustuslik antibiootikumikuur ja tugevad valuvaigistid, alanud kuumalaine, kiire kaalukaotus (u 5 kg nädalaga) ja algasid unehäired. Olin peaaegu et nädal praktiliselt magamata. Lisaks ka südamapekslemine ja kohati väga kõrge vererõhk (kuni 180/110). Sain aru, et vajan jälle abi. Psühhiaater määras raviks Remeron 15 mg ja alguses võtsin juurde ka Xanaxit kuni 0,75 mg päevas. Rahustist sain kiirelt vabaks ja tundus, et ka AD omab head efekti. Enesetunne oli 3-4 ravinädala lõpuks parem – ärevust ja selle ebameeldivaid kehalisi sümptomeid esines küll iga päev, aga minu toimetulek polnud sellest oluliselt häiritud. 5-6 ravinädalal aga enesetunne halvenes – aeg-ajalt tekkis õhupuudus, torked rindkeres, survetunne peas, vererõhk tõusis taas. Paanikaks pole asi läinud, mõttel on suur jõud! Aga ühe rohkem häiris selline väga segane olek, pilt justkui ’’ujuks’’ järgi ja polnud ka mõtteteravust. Tahaks olla rohkem siin ja praegu! Lisaks aeglustus ka seedetegevuse. Et kaalutõusu ohjata, pean rangelt jälgima, mida söön. Sellest tulenevalt arvas psühhiaater, et võiksime proovida ravimit vahetada – Remeronilt Cipralexile. See mõte tundus mulle vastuvõetav seni, kuni tuli meelde see meeletult raske periood Cipralex’iga alustamisel, kuigi, saan aru, et ka minu enesetunne oli aasta tagasi ikka kordi hullem, kui täna. Aga ikkagi - Jänes valmis! Tundsin esimest korda ka nõrkust jalgades, mis olevat samuti ärevushäire üks kehaline sümptom. Tundub, et nii kui õnnestub mingi ärevuse sümptom kontrolli alla saada, on uus kohe platsis! Ja mõte kodust kaugel eemal olla (kasvõi teises Eestimaa otsas) tundub samuti ärevusttekitav – just nimelt selle segase oleku ja nõrkustunde tõttu. Ühesõnaga - jätkasin vana raviskeemiga (Remeron 15 mg õhtul), kuniks uuesti raviarstiga konsulteerida sain ja otustasime, et proovime ravimit siiski vahetada, aga selliselt, et vähendame nädalaks Remeroni annust ½ võrra (võtaksin 7,5 mg õhtul) ja siis 3. päeval prooviksin juurde võtta 5mg Cipralexi hommikul, nädala möödudes Remeron ära jätta ja siis veel nädal 5mg Cipralexi ja siis edaspidi 10mg Cipralexi. Peale Remeroni annuse vähendamist poole võrra oli eile hommikul enesetunne halvem - kohin kõrvades, survetunne peas, vähene peavalu, surin kätes-jalgades, ''sipelgad'' kehas, kiirem südametegevus, veidi raskem hingata, lisaks vähene iiveldus ja selline tajutav sisemine rahutus. Eile lõunaks oli enesetunne parem, hiljem aga häiris tugavalt selline nõrkustunne ja surin jalgades (rohkem paremas jalas), veidi ka pearinglust ja sellist ebakindlat olekut. Sama ebakindel tunne on ka täna. Kas see võib olla tingitud ravimi Remeron annuse vähendamisest 15mg-lt 7,5 mg-ni päevas või pigem ikkagi ärevuse sümptom? Tekkinud on ka sundmõte, et võib-olla on seekord tegemist hoopis mingi ajukahjustusega (nt sclerosos multiplex)? Kas on põhjust muretseda ja oleks vajalikud ikkagi veel mingid täiendavad uuringud või tuleks rahulikult ravimivahetus ära teha ja efekti oodata? Olen oma probleemist (ärevushäire) täna kindlasti palju teadlikum, kui aasta tagasi. Olen aru saanud ka sellest, et ainult ravimitele lootes jäängi ilmselt neid võtma, aga sobiva ravimi ja kogusega peaks siiski need ärevushäire kehalsed sümptomid kontrolli alla saama, eksole? Et oleks jõudu ja jaksu tegeleda iseendaga - teraapi, tervisespordi ja kõige sellega, mis on vajalik, et probleemist (lõplikult) vabaneda. Üritan olla optimist ja uskuda, et see on vaatamata tagasilöökidele siiski võimalik! Lisan veel, et Teie raamat Väljavalitu sai ka täna soetatud ja ootab lugemist. Tahaks nii väga jälle olla see (paanika)vaba ja vahetu mina!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ravimit korrigeerida koos psühhiaatriga - enesetunne peab paranema, töövõime suurenema! Tabletist üksi ei piisa, vajalikud on harjutused. Xanaxiga olla ettevaatlik. Minu Palve-Meditatsioon aitab pearingluste vastu, parandab aju verevarustust, rahustab, annab enesekindlust. vt varasemaid soovitusi.
Sirvi "Välajvalitu" peatükke, Tervisemaja jäägu domineerima.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?