Tõsine mure 16.02.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Olen 21 aastane noormees. Minu mure sai alguse 1999 sügisest, kui tundsin tõsist surmahirmu. Nimelt toimus kusagil suvilas pidu mille käigus jõin ära suurema koguse alkoholi. Öösel toodi kanepit ning kuna olin seda varemgi tarvitanud, ei jäänud minagi nö. ringist välja. Kuid peale tõmbamist tundsin midagi, mida polnud varem kogenud - süda lõi nii kiiresti, nagu oleks hobune kabuhirmus traavinud, ei saanud ma ei istuda ega lamada ja tunne oli, et kohe ütleb süda üles. Varsti kutsuti kiirabi ja selgus, et kogua asja põhjuseks oli varem joodud alkohol. Kui see välja sai olid asjalood selleks hetkeks paremad, kuid alates sellest päevast on mu elu täiesti häiritud.
Mind ajab paanikasse kõik mis on seotud südamega - ajalehe artiklid, televisioonisaated, teiste jutud jne. Samuti ei saa ma enam juua kohvi ega ka muid erguteid rääkimata kanepi tõmbamisest. Mind häirib see, et süda lööb kiiremini, kui oleks normaalne. Samuti ei saanud ma pikka aega õhtuti magama jääda, kuna tundsin südame löömist ja see ajas ärevusse.
Kuid see ei ole kõik. Veelgi rohkem enesest, häirib mind teiste, eriti lähedaste inimeste käitumine. Ma ei suuda taluda, kui nad kohvi joovad, ma ei suuda taluda, kui nad alkoholi tarvitavad ja hommikul leevenduseks kohvi/tablette/jms. tarbivad. Oma elukaaslasel tegin elu täiesti põrguks keelates ja käskides. Ma ise joon küll alkoholi ja teen ka suitsu, kuid kui keegi lähedane seda teeb, pean tingimata olema koos temaga sest vastasel juhul lähen paanikasse. Ka tantsimise suutśin elukaaslasel ära keelata - "ei saa ju juua/tantsida/hommikul peavalurohtu ja kohvi võtta - mida süda ütleb!
Tean, et tegelikult ei juhtu temaga midagi - ikkagi noor inimene veel ja süda terve kuid jah... Ka endal olen südant lasknud kontrollida - samuti korras.
Palun öelge, mida peaksin tegema? Kas hüpnoos aitaks unustada seda 1999 aasta sügisõhtut või kas saab seda üldse kuidagi unustada. Ma ju ikka peaksin jääma peale ravi mäletama, et mul süda sees ja temast kõik mu elu sõltub ja samuti ka mu kalli elukaaslase oma.

Ette tänades.
Matu

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Lugu õpetlik Teile ja teistelegi - segud ei sobi, narkots ei ole targale inimesele tarbimiseks. Tegemist on klassikalise õpitud (tingitud) ahelaga: narkots - süda - paha. (Nagu Pavlovi koerakese katse: söök - lambi tuluke - süljevool. Väikese harjutamise järel juba ainult lambike tekitab kutsal süljevoolu). Nüüd neid südamelugusid lugedes Teil hakkabki halb. Halb hakkab ka alko-narko ja sellega lähedaste asjadega kokkupuutel-mõtlemisel (toit ju niigi paneb kutsal sülje edukalt voolama). Selle mõtte-tundeahela normaliseerimiseks on veidi vaja arstirohtu, karastada-tugevdada südant (öigemini, selle käigus Teie hoiak, suhtumine, usk oma südamesse paraneb ja ta ei teid südamekloppimisega alt vedada). Ja veel üks vägagi vägev vahend - hakake koolides õpilastele alko-narko pahedest rääkima, teatage, kui paha see tunne on, selgitage "august" väljatulemise praktikat. Teistele selgitades saate ise veelgi tugevamaks.
Alustage psühhiaatri või perearsti juurest, alul vajate veidi abistavat arstirohtu.
Tervitustega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?