muudkui aga surisen 31.05.05 / Perearst
Külastaja küsib:
Tere!
Olen 50-aastane naine, vabakutseline ajakirjanik. Pikka aega olen hädas kõrge vererõhuga, millele annab mõningast leevendust Monopril. Et olen aastaid töötanud korrektorina, siis on kallal ka kutsehaigus, kaelaradikuliit. Aeg-ajalt kipuvad vasak näopool, käelaba ja jalg surisema, justkui sipelgad jookseksid naha peal ringi. Pärast kümmet massaažiseanssi läks pisut kergemaks, ent nüüd, kuu aega hiljem, on surin oma võimuala laiendanud. Mõnusalt kudistab lõua alt, kohati siit-sealt keha pinnalt ja käsi torgib nagu "ära magatud". Perearst vaatab mulle ilusa kaastundliku näoga otsa ja ütleb, et küllap see ikka ajust tingitud on. Kui küsin, mis saab, teeb veelgi kaastundlikuma näo pähe. Huvitav, aga kaastundest ei kao mu surin kusagile. Teid, kallis tohter, usaldades ja uskudes küsiksin - kas sellised vaevused võivad olla kaelast tingitud, noh et närv on kuidagi allasurutud seisus või nii. Sest kui ma muudkui aga surisen, teeb see mind kolehirmus närviliseks ja siis ma surisen veel rohkem, isegi ninaots ja silmalaud löövad kaasa.
Ja üks hädakene veel - terve keha veresooned oleksid nagu valgusele lähemale kolinud, sinetavad naha alt läbi. Isegi põskedel on imepeenike veresoonte võrk imekaunilt näha, mida mina kohe kuidagi kauniks pidada ei saa. Ja sinikad tulevad mul nii kergelt, et piisab vaid koeral jala najale hüpata, kui mina ei või jälle kolm nädalat säärejooksu näidata, kõnnin pikkades pükstes ringi. No sedamoodi ongi närvid varsti läbi nagu politseikoeral. Või mis Teie arvate?
Kaunist kevadsuve soovides, Teie põhjalikkust ja südamlikkust imetledes
üks surisev proua
Arst vastas:

dr Madis Veskimägi
Perearst
Tõstamaa Tervisekeskus
Tere
Tahaksin Teile midagi ilusat kirjutada. Keerukas kuid võimalik. Alustan küsimuste järjekorrast Teie kirjas. Esiteks vererõhk. See on tänapäeval kuum teema. Väidetakse, et 2/3 Eesti rahvast vaevleb kõrgvererõhu käes. Nii arvasin ka mina, ennne kui hakkasin ulatuslikult kasutama ööpäevast vererõhu monitooringut. See on seade, millega on võimalik registreerida ööpäeva jooksul umbes 55 mõõtmist, ilma et patsient peaks kuhugi vajutama või midagi pumpama. Seda ka ööajal. Olen saanud põnevaid tulemusi, mida ka siin-seal avaldanud esitanud. Kõige olulisem on see, et umbes pooled patsiendid, kellel on vastuvõtul verterõhk kõrge, on täiesti normaalse vererõhuga oma tavasituatsioonis. Seadme kasutamisest olen teinud lühitutvustuse oma kodulehele, siin on link vastavale alalehele http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=137
Teine uuring millega saab kõrgenenud vererõhku täpsustada on koormusEKG. Selle käigus jälgitakse astmeliselt tõstetava koormuse käigus vererõhu reaktsiooni. Kui see on hüpertooniline ja vererõhu ööpäevane uuring kinnitab seda on ravi või täpsustavad edasised uuringud hädavajalikud. Teistel juhtudel aga mitte ! Ööpäevane vererõhu monitooring rahustab suurepäraselt maha nii patsiendi kui arsti. Kellaajaliselt on täpselt mõlemale näha kuidas vererõhk käitub. Soovitan Teile seda uuringut, kuidas seda Teie kandis saab teab kindlasti Teie perearst.
Nüüd surinatest kehas. 90% olen kindel, et tegemist on müofastsialgiaga. Kirjutate, et vaevus ägeneb sundasenis töötades ja leevendub massaazi järgi. See ongi mu oletuste alus. Müofastsialgia on selline seisund, mille korral tekib enamasti kaela, abaluude või nimmelihaste piirkonnas lihastesse valulikud pinges sõlmekesed. Arstide keeli triger ehk päästikpunktid. Sinna vajutades tekib valuaisting, ka surin piki lihast. Kuna lihased on seljakandis päris pikad siis võib selline tunne levida päris kaugele. Täitsa tavaline on see et lihaspingekolle on kuklas, aga kogu ebameeldiv surin jookseb rahulikult otsmiku piirkonda või lõuaalla. Tegemist on kroonilist laadi valuga, see aga teb ka tugevama närvikavaga inimesed pikapeale närviliseks. närvilise inimese puhul on kõik palju hullem: ma nimetan seda ise ärevuse suurendusklaasiks või teinekord ka mikroskoobiks. Oma patsiente proovin aidata nn blokaadisüstidega. Hoolsalt nende selga- kaela libistades otsin üles valuliku lihassõlme ja sinna süstin lokaalanesteetikumi, so ainet mis muudab lihase mõneks tunniks tundetuks valule. Sellega lõikan läbi niinimetatud nõiaringi kus valu põhjustab pinget ja pinge omakorda valu. Ärge ehmataga, tegelikult mingit lihast või närvi läbi ei lõigata. Reeglina on valuprobleem mõneks ajaks lahendatud. Kuid seda soodustab kestev sundasend. Selle lahenduseks on iga tunni paari tagant tehtavad venitusharjutused kaelale, õlgadele, seljale, nimmepiirkonnale. Umbes nii nagu koer või kass end ringutab. Mitte vehkida vaid venitada lihaseid. Ka kohalikust süsteravist olen teinud oma kodulehele väikse ülevaate. Selle link on siin: http://tervis.tostamaa.ee/default.asp?id=167 Otsige sealt pilt "SELJA LIHASPINGESÕLME BLOKAAD" ja saate protseduurist aimu. Ilmselt siintoodud lingid ei ole aktiivsed. Kogu see rida tuleks kopeerida brauseri aadressilahtrisse ja siis klikata enterit ja vaadata mis juhtub. Surinatest veel niipalju, et kui umbes kolmandat korda teha neist juttu arstidega siis patsient saab raviks rahusti ja antidepressandi. Need ravimid on kindlasti teatud puhkudel vajalikud kuid mitte siin. See tõmbab keskmise patsiendi parajalt "zombiks". Arstid loodavad, et kui patsient enam ei kaeba on kõik hästi. Tegelikult soovitan neid ravivõtteid. Sekka ka aeg ajalt lubada endale mõnepäevaseid SPA kuure: mullivannid, aroomisaunad, massaaz ja saata kõik maapealsed probleemid kuu peale.
Kolmas küsimus on veresoontest ja kergesti tekkivatest sinikatest. Siin on mul raskem midagi kindlat kosta. Asjasse aitab tuua algatuseks täisvere analüüs, kus peaks hindma nii leukotsüütide, hemoglobiini ja eriti trombotsüütide taset. Kui sellega on kõik korras siis vähemalt mingit tõsist ja eriravi vajavat tõbe olla ei tohiks.
Aga tänan Teid heade sõnade eest. Kui me üksteist hoiame, siis on meil kõigil natuke parem elada.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Nõuanded teemal: Perearst
Peitveri
Tere. Oktoobris avastati peitveri väljaheites. Oli kergelt ka pühkides. Koloskoopia korras, magu uuritud. Veri nüüd ka väljaheite sees. Kõhukinnisus probleemiks, kuigi kõht pigem pehme. Gaasid kimbutavad. ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie mure on täiesti mõistetav, kuid hea ja oluline info on see, et koloskoopia ja mao uuring on olnud korras. See vähendab oluliselt tõsiste haiguste, sealhulgas ...
Väike varvas sügeleb
Mida teha kui väike varvas sügeleb
Ja sealt koorub nahka

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Kõige sagedamini on väikese varba sügeluse ja naha koorumise põhjuseks jalaseen ehk nahaseen varvaste vahel. See on väga levinud ja enamasti kergesti ravitav.
Loe edasi
Kurgunibu on suur
Kurgunibu pikk ja suur. Segab hingamist ja tekitab oksereflekse? Mida kodus saaks sellega teha?

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Kui kurgunibu (uvula) on turses ja tundub pikem, võib see tõepoolest tekitada ebamugavust, okserefleksi tunnet ja vahel ka hingamise häiritust. Sageli on see ...
Rögaeritus
Tere!
Mul on küsimus röga teemal.
Pidevalt on selline olukord, et hommikul ärgates tunne, et kurgus paksem tunne, tugevalt köhides tuleb sealt välja rögaeritus, enamasti klimbina, kollakat-pruunikat ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldus – hommikune paksem röga, aastaringne nohu, kurgu ärritus ja köhatusvajadus – viitab kõige tõenäolisemalt ninaneelust alla valguvale sekreedile ...
kolesterool
Tere,
kasutan kolesterooli alandavat ravimit Atorvastatin Teva 20 mg juba üle aasta. Nüüd andsin veenist vereanalüüsi 18.03.26 söömata. Pereõde helistas perearstikeskusest 20.03 ja ütles, et ma pean ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
See on väga mõistlik küsimus. Sageli tekib segadus, kui analüüsid tunduvad „korras“, kuid ravi soovitatakse siiski tugevamaks muuta. Põhjus on selles, et kolesterooli ...
Silmade eest mingi kardin/vari/"räpane" vaateväli
Küsimus seoses silmadega.
Probleem on mõne aastaga süvenenud. Silmi on valgustatud, on pandud tilkasid mis pupille suuremaks teevad, vist on võrkkest läbi vaadatud ja ei ole midagi leitud.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldus on väga põhjalik ning on arusaadav, et selline muutus tekitab muret. Kuna vaevus on kestnud aastaid ja uuringutel ei ole võrkkesta irdumist leitud, ...
Väsimus, ärevus, kurvameelsus, küünepinna muutus
Mul on kroonilise väsimuse, depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis on lainetades kasvanud 5+ aastat. Vereproovid näitavad testosterooni 10.6 hommikul, madalat ferritiini, ja mul on küüne defrom (eng. pitted ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldatud vaevused on mitmetahulised ja on väga arusaadav, et otsite nendele ühist selgitust. Krooniline väsimus, ärevus, kurvameelsus, madal ferritiin, ...
kätel ja jalgadel punnid nagu mingi ekseem
Jala säärtel, käsivartel on sellised punnid. alguses olid ainult väikesed laigud kuid siis punnid ja lõpuks naha ketendus. just kui naha ajaks mulle välja.
Samas on jala talla nahk ja peapesa nahk, ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldus – sügelevad punnid säärtel ja käsivartel, ketendus, tallanaha muutus ning “surisev” tunne – viitab pigem kroonilisele nahapõletikule, kuid ainult ...
Süda
Soomes tehti rindkere röntgeni,sest mul on LBBB.Röntkeni vastuse püüdsin tõlkida eesti keelde.Kas peaksin muretsema? Süda on normaalsetes mõõtmetes.Aordi pikenemine.Kompensatsioonis.Kopsud korras,vedelikku ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Teie kirjeldatud rindkere röntgeni vastus on pigem rahustav ja ei viita ohtlikule südamehaigusele. Selgitan peamised punktid arusaadavalt.
„Süda ...
Aeglane pulss
Käisin korralisel vere analüüse tegemas,kus pereõde mõõtis ka hapnikku ja pulssi sealt tuli välja et mul pulss 48,44 ja kodus mõõtes isegi 40,suunati kardioloogile,ma lähen 18.03.26 Kas teie oskate arvata ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere! Tänan hea küsimuse eest.
Pulss vahemikus 40–48 lööki minutis on tõepoolest aeglane ning Teie vanuses vajab see kindlasti täpsustamist – väga hea, et Teid on suunatud kardioloogi vastuvõtule. ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:




