vereanalüüsid 13.03.25 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere! Mul küsimus vereanalüüside kohta. Viimase vereanalüüsi näidud;
eGFR 52,96
kusihape 436
kolesterool 6,3
LDL 4,3
TSH 0,1
D vitamiin 76,3
billirubiin 32
kreateniin 91
Hb 153
fT4 14
gükoos 5,7
ferritiin 349,6
LDH 215
MCHC 361
Murelikuks teeb see, et Ferritiin, kusihape, eGFR lähevad järjest halvemaks. Samas toitun pikka aega tervislikult enda arust, söön igasuguseid köögivilju( porgand, kapsas, aeduba, hernes, varsseller, suvikõrvits, spinat, lillkapsas, fenkol), kartul, tatar, kaerahelbed, 4-vilja helbed, nisukliid, kanaliha ja kala (50-100 g päevas), kaerasepik, seemneleib, toorjuust, vähesel määral koor, kreeka jogurt, kodujuust, väga harva juust, muna, kohv, tee, õunad, banaanid, maasikad, mustsõstrad, mustikad, marjadest teen mõnikord tarretist , vett tarbin ca 1,5 l päevas. Valmis toite praktiliselt ei osta, soola ei tarbi üle normi (kontrollisin kulu), suhkrut väga minimaalselt (lisan tarretisele).
Kas võib miski olla seotud ka ravimitega. Ravimitest tarvitan Betaloc Zok, Twinsta/ amlodipiin 80/10, Furosemid ( 3 korda nädalas), Rawel
Ei tahaks mingit ravimit veel lisaks võtta. Ehk on soovitusi toitumise osas.

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !

Neerufunktsioon (eGFR 52,96 ja kreatiniin 91)

eGFR väärtus viitab mõõdukale neerufunktsiooni langusele.
Furosemiid ja Rawel on diureetikumid, mis võivad mõjutada neerude tööd ja elektrolüütide tasakaalu.
Vajalik oleks regulaarselt jälgida neerufunktsiooni, kaaluda vajadusel ravimite kohandamist.
Kusihape (436 μmol/L)

Suhteliselt kõrge tase, mis võib viidata podagra riskile või neerude eritusvõime langusele.
Kusihappe taseme tõusu võivad soodustada diureetikumid (Furosemiid, Rawel).
Toidust võiks piirata puriinirikkaid toiduaineid: punane liha, rupskeid, suurt hulka kaunvilju (herned, aedoad), mereande ja alkoholi.
Tarbida rohkem vett, et aidata kusihapet väljutada.
Ferritiin (349,6 μg/L) ja Hb (153 g/L)

Kõrge ferritiin võib viidata kroonilisele põletikule, maksaprobleemidele või raua ülekoormusele.
Kuna hemoglobiin on kõrge, ei ole tegemist rauavaegusega, vaid pigem liigse raua kogunemisega.
Soovitatav oleks kontrollida maksafunktsiooni proove (ALAT, ASAT, GGT), samuti põletikumarkereid (nt CRP).
Kolesterool (6,3 mmol/L, LDL 4,3 mmol/L)

Mõõdukalt kõrge LDL, mis vajaks toitumises tähelepanu.
Soovitatav suurendada kiudainete tarbimist (kaerahelbed, täisteraviljad, pähklid, seemned), kala tarbida 2–3 korda nädalas (eriti rasvast kala nagu lõhe, makrell), vähendada küllastunud rasvu (nt koor, juust, toorjuust).
TSH (0,1) ja fT4 (14 pmol/L)

Madal TSH viitab võimalusele, et tegemist on kerge ületalitlusega või kompensatoorse TSH langusega vanemas eas.
Kui pole hüpertüreoidismi sümptomeid (südamekloppimine, higistamine, kaalulangus), võiks jätkata jälgimist.
Võib olla seotud ka beeta-blokaatori (Betaloc ZOK) kasutamisega, mis võib mõjutada kilpnäärme talitlust.
Bilirubiin (32 μmol/L)

Mõõdukalt kõrge bilirubiin võib viidata Gilberti sündroomile (healoomuline seisund) või maksa kergemale düsfunktsioonile.
Vajalik kontrollida ALAT, ASAT, GGT, et välistada maksahaigus.
Soovitus patsiendile:

Jätkata regulaarset tervisekontrolli perearsti juures.
Arutada arstiga võimalust korrigeerida diureetikumide annuseid, kuna need võivad mõjutada nii kusihapet kui ka neerufunktsiooni.
Suurendada vee tarbimist, et toetada neerude tööd ja kusihappe eritumist.
Vältida liigset loomset valku ja puriinirikkaid toiduaineid.
Kontrollida maksanäitajad ja põletikumarkerid, et hinnata ferritiini kõrgenemise põhjust.
Vajadusel täpsustada kilpnäärme funktsioon, kui esinevad hüpertüreoidismi sümptomid.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi ja ChatGPT

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Peitveri

Tere. Oktoobris avastati peitveri väljaheites. Oli kergelt ka pühkides. Koloskoopia korras, magu uuritud. Veri nüüd ka väljaheite sees. Kõhukinnisus probleemiks, kuigi kõht pigem pehme. Gaasid kimbutavad. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie mure on täiesti mõistetav, kuid hea ja oluline info on see, et koloskoopia ja mao uuring on olnud korras. See vähendab oluliselt tõsiste haiguste, sealhulgas ...

Loe edasi

Väike varvas sügeleb

Mida teha kui väike varvas sügeleb
Ja sealt koorub nahka

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kõige sagedamini on väikese varba sügeluse ja naha koorumise põhjuseks jalaseen ehk nahaseen varvaste vahel. See on väga levinud ja enamasti kergesti ravitav.
Loe edasi

Kurgunibu on suur

Kurgunibu pikk ja suur. Segab hingamist ja tekitab oksereflekse? Mida kodus saaks sellega teha?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kui kurgunibu (uvula) on turses ja tundub pikem, võib see tõepoolest tekitada ebamugavust, okserefleksi tunnet ja vahel ka hingamise häiritust. Sageli on see ...

Loe edasi

Rögaeritus

Tere!

Mul on küsimus röga teemal.
Pidevalt on selline olukord, et hommikul ärgates tunne, et kurgus paksem tunne, tugevalt köhides tuleb sealt välja rögaeritus, enamasti klimbina, kollakat-pruunikat ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – hommikune paksem röga, aastaringne nohu, kurgu ärritus ja köhatusvajadus – viitab kõige tõenäolisemalt ninaneelust alla valguvale sekreedile ...

Loe edasi

kolesterool

Tere,
kasutan kolesterooli alandavat ravimit Atorvastatin Teva 20 mg juba üle aasta. Nüüd andsin veenist vereanalüüsi 18.03.26 söömata. Pereõde helistas perearstikeskusest 20.03 ja ütles, et ma pean ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

See on väga mõistlik küsimus. Sageli tekib segadus, kui analüüsid tunduvad „korras“, kuid ravi soovitatakse siiski tugevamaks muuta. Põhjus on selles, et kolesterooli ...

Loe edasi

Silmade eest mingi kardin/vari/"räpane" vaateväli

Küsimus seoses silmadega.

Probleem on mõne aastaga süvenenud. Silmi on valgustatud, on pandud tilkasid mis pupille suuremaks teevad, vist on võrkkest läbi vaadatud ja ei ole midagi leitud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus on väga põhjalik ning on arusaadav, et selline muutus tekitab muret. Kuna vaevus on kestnud aastaid ja uuringutel ei ole võrkkesta irdumist leitud, ...

Loe edasi

Väsimus, ärevus, kurvameelsus, küünepinna muutus

Mul on kroonilise väsimuse, depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis on lainetades kasvanud 5+ aastat. Vereproovid näitavad testosterooni 10.6 hommikul, madalat ferritiini, ja mul on küüne defrom (eng. pitted ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud vaevused on mitmetahulised ja on väga arusaadav, et otsite nendele ühist selgitust. Krooniline väsimus, ärevus, kurvameelsus, madal ferritiin, ...

Loe edasi

kätel ja jalgadel punnid nagu mingi ekseem

Jala säärtel, käsivartel on sellised punnid. alguses olid ainult väikesed laigud kuid siis punnid ja lõpuks naha ketendus. just kui naha ajaks mulle välja.
Samas on jala talla nahk ja peapesa nahk, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – sügelevad punnid säärtel ja käsivartel, ketendus, tallanaha muutus ning “surisev” tunne – viitab pigem kroonilisele nahapõletikule, kuid ainult ...

Loe edasi

Süda

Soomes tehti rindkere röntgeni,sest mul on LBBB.Röntkeni vastuse püüdsin tõlkida eesti keelde.Kas peaksin muretsema? Süda on normaalsetes mõõtmetes.Aordi pikenemine.Kompensatsioonis.Kopsud korras,vedelikku ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud rindkere röntgeni vastus on pigem rahustav ja ei viita ohtlikule südamehaigusele. Selgitan peamised punktid arusaadavalt.

„Süda ...

Loe edasi

Aeglane pulss

Käisin korralisel vere analüüse tegemas,kus pereõde mõõtis ka hapnikku ja pulssi sealt tuli välja et mul pulss 48,44 ja kodus mõõtes isegi 40,suunati kardioloogile,ma lähen 18.03.26 Kas teie oskate arvata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Pulss vahemikus 40–48 lööki minutis on tõepoolest aeglane ning Teie vanuses vajab see kindlasti täpsustamist – väga hea, et Teid on suunatud kardioloogi vastuvõtule. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: