Turistide haigused Autor: Tiiu Aug

Turistide haigused. Kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis, on inimesi haaranud rännukihk. Järjest rohkem külastatakse eksootilisi maid, kus turisti ohustavad hoopis teistsugused haigused kui oma kodukohas. Et naasta reisilt tervena, tuleb ennast enne reisi kurssi viia sihtmaa olude ja ohtudega ning arvestada keskkonnateguritest tingitud võimalike terviseprobleemidega.

Inimese ööpäevarütmi tähtsaim regulaator on valguse-pimeduse rütm. Kiirel reisimisel üle ajavööndite piiride tekib ajavahestress. Tüüpilisemad sümptomid, mis ilmnevad kohe pärast pikka lendu, on füüsilise ja psüühhilise võimekuse langus, väsimus, unetus, peavalu. Läände lennates on reisija unisem õhtul ja järgmisel päeval. Idasuunalistel reisidel ollakse õhtul erksam, vaevab aga unetus. Läände suundujad kohanevad kiiremini kui itta reisijad.

Lõuna poole reisimisel tuleb arvestada tugeva päikesekiirguse ja -põletuse ohuga. Päikesepõletus troopikas toob kaasa rasked põletushaavad. Tugev kuumus ja niiskus koos kehalise pingutusega võivad põhjustada kurnatust, vedeliku ja soolade kadu, viia kuumarabanduseni. Kõrgmäestikus matkates võib madala õhurõhu tõttu esineda unetust, südame- ja kopsuhaigetel haiguse ägenemist. Kiirel tõusul mäkke võivad tekkida mägitõve sümptomid, nagu peavalu, iiveldus, unetus, meeleolu langus. Kergematel juhtudel mööduvad need nähud pärast kohanemist iseenesest. Teadvuse hägunedes tuleb kannatanu tuua hõreda õhu piirkonnast kiiresti alla ja toimetada haiglaravile. Oluline on tõusta mäkke aegamööda, vältides väsimist ning juues piisavalt vedelikku. Kuumades piirkondades ja kõrgmäestikus reisides tuleb kanda sirmiga mütsi ja kvaliteetseid päikeseprille. Keha ei tohiks jätta katmata, sobivad on õhukesed naturaalsest materjalist rõivad.

Kõige sagedamini esineb turistil kõhulahtisust. Haigestumisoht on suurem soojal aastaajal ja neis maades, kus hügieenitase on madal. Kõhulahtisus tekib tavaliselt esimesel reisinädalal, see võib olla tingitud reisistressist või harjumatust toidust ja on mittenakkuslik. Kõhulahtisust täheldatakse sagedamini eakatel reisijatel. Esimesel päeval võib tõusta isegi palavik, kuid mitte alati. Seedehäire kestab 2–3 päeva, esineb iiveldust, oksendamist, kõhuvalu. Raskematel juhtudel on palavik kõrge, haiguse kestus pikem, väljaheites leidub lima ja verd.

Putukad ja loomad võivad levitada mitmeid viiruslikke, bakteriaalseid ja parasitaarseid nakkushaigusi. Sagedasemad kõhulahtisuse tekitajad on bakteritest salmonellad, Shigella’d ja kampülobakterid, viirustest rotaviirused ning algloomadest lambliad. 

Esmaabiks on tähtis korvata vedelikukaotus, andes haigele juua sageli, kuid väikestes kogustes. Oksendamise korral tuleks pakkuda külma jooki. Jälgida on vaja urineerimist. Kui haige, eriti laps, kaebab väsimust, muutub apaatseks, tuleb kohe pöörduda arsti poole. Juua võib tuntud firmade pudelivett. Kui see pole võimalik, tuleks vett keeta umbes 5 minutit. Mõnedes riikides, näiteks Indias, ei soovitata isegi hotellis juua kraanivett ega sellega hambaid pesta. Mõnikord võivad nakkusallikaks olla jääkuubikud. Looduses võib juua puhast allikavett.

Puu- ja juurvilju ei tohi süüa ilma pesemata. Pesta tuleks voolava vee all, puuvili tuleb ka ära koorida. Toidumürgistuste vältimiseks ei tohi süüa tänavalt või turult ostetud valmissööki, juua piima ega tarbida piimatooteid. Mõistlik oleks loobuda ka harjumatult vürtsiste toitude nautimisest. Nii kaugetes kui lähedastes maades reisides tuleb kinni pidada isikliku hügieeni nõuetest – eelkõige pesta käsi enne sööki ja pärast tualetis käimist.

Suguhaigustesse, nagu süüfilis, gonorröa, klamüdioos, HI-viirus, võib nakatuda kõikjal maailmas. Suureks ohuks on prostituudid, süstivad narkomaanid, kelle hulgas on levinud viiruslik B- ja C-hepatiit. Ainus kindel viis neisse haigustesse mitte nakatuda on vältida juhuslikke seksuaalkontakte.

Kõikides soojades maades, kus on soiseid alasid, võivad massiliselt paljuneda malaariasääsed. Malaariaohtlikku piirkonda sõites tuleb 2–3 nädalat varem alustada profülaktilise raviga, jätkata seda reisil ja ka pärast reisi. Malaariasse nakatumise ohtu vähendavad mõnevõrra moskiitovõrgud, sobiv riietus ja putukatõrjevahendid.

Mürgiste loomade hammustuste ja salvamiste vältimiseks tuleks liikuda ettevaatlikult, pöörata tähelepanu kaitsvale rõivastusele, eriti jalanõudele. Hammustuste või nõelamiste korral tuleb vigastatud jäse lahastada, kannatanu pikali asetada ning transportida kanderaamil haiglasse. Kui mürkmadu ei märgatud, on raske valida liigispetsiifilist seerumit. Rästikuhammustusevastane esmaabipakend on sobiv, olenemata mürgise looma liigist.

Enne reisi tuleks nõu pidada arstiga ja olenevalt reisi sihtpunktist lasta teha nakkusi ennetavaid vaktsineerimisi. Antikehad kujunevad vaktsineerimise järel alles 10–14 päeva jooksul, seega oleks vaja arsti poole pöörduda vähemalt 2 nädalat enne reisi. Veel parem on seda teha 3–4 nädalat varem, et immuunsus jõuaks täielikult välja kujuneda. Mõnedesse piirkondadesse lubatakse reisida alles siis, kui on ette näidata rahvusvaheliselt tunnustatud vaktsineerimiskaart. Eestis on kolm põhilist kohta, kuhu saab pöörduda küsimustega vaktsineerimise ja ennetava ravi kohta, kui ees seisab pikem reis mõne haiguse ohualale. Need on LääneTallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskuse polikliinik, Tartu Ülikooli Kliinikumi polikliinik ja Pärnu Haigla.

Vt ka AIDS, gonorröa, HIV, immuniseerimine, kampülobakterenteriit, klamüdioos (urogenitaalne), malaaria, marutõbi, rotaviirusinfektsioon, salmonelloos, süüfilis, terviseohud kõrgmäestikus, troopilised viirushaigused, viirushepatiit.

Nõuanded sel teemal

Histoloogiline uuring. Stroomas koldeline fibroos.

Tere!

2025. aasta veebruaris käisin günekoloogi vastuvõtul. Tema kirjutab nii:
Kirjeldus: Emakas retroversioonis 5,3 x 3,9 x 5,5 cm.
Endomeetrium 8,7mm, polüpoos.
Parem ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere. Teil polüüpi seekord ei olnud ja histoloogia on korras. Oletan, et UHs oli nähtav väike paksenemine , mis tegelikult osutus koldeliseks fibroosiks, mis sai eemaldatud ja suunatud uuringule. See ...

Loe edasi

Toonused

Tere.
Olen pea 14 nädalat rase, 2 rasedust varasemalt olnud ja käsil siis 3.
Mure seisneb selles et olen kahel päeval hommikuti/hommikupoole tundnud toonuseid, ei ole valulikud ega midagi, ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 24-aastane

Jätsite täpsustamata, kas varasemalt on olnud ka kaks sünnitust? Kas sünnitasite ise või keiserlõikega? Hea termin on, et rasedatele ...

Loe edasi

Väike kõva punn häbememokal

Avastasin 2 päeva tagasi häbememoka siseküljelt väikese, kõva, musta värvi punni. Punni kohas esineb ebamugavustunne ja ta on kergelt valulik ja sügelev. Millega võib tegu olla? Günekoloogile sain aja ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Kõige sagedamini on tegemist mikrotraumaga seotud nahaaluse kapillaari rebendiga. Tavaliselt paraneb see spontaanselt ja mingit sekkumist ei vaja. Kui teil see ajas kiiresti suureneb, ...

Loe edasi

Jalavalu

Suurema koormuse (jooksmine, pikem kõnd) korral jalg valutab varbast põlve sisekülge, põlvest kubemesse.
2a tagasi näitas röntgenpilt varba sissevajumist ~30°.
Kui tõmban varba sporditeibiga ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Peaks kontakteeruma ortopeediga.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Skeletis degeneratiivsed muutused

Tere

Mulle tehti kompuuter kòhu ja vaagnapiirkonnast. Mida tàhendab lause: skeletis degeneratiivsed muutused?


Head soovides,

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Degeneratiivsed tähendab ealist taandarengut.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Munasarja tsüst

Tere!
Käisin naistearstil tsükli 5.ndal päeval.

UH uuring: emakas : anteversioonis 4,6*3,6*5,7 cm limaskest 0,2 cm, ühtlane munasarjad _: parem: 2,2*1,8 cm, selles follikel 1,2 cm ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Kirjelduse järgi võib tegemist olla veel eelmise tsükli muutusega munasarjas. Suuruselt on see suhteliselt väike. Soovitan mööda lasta 1-2 järgnevat tsüklit ja siis vasak munasari uuesti ...

Loe edasi

Hcg

Tere.
Olin mehega vahekorras 11aprill. 14 aprill tekkis tumeroosa voolus mis meenutas päevade algust koos kerge torkiva ja sikutava valuga. Niisiis ootasin mõned päevad ja Sain eile 25 aprill ...

Ülle Kadastik

Vastas dr Ülle Kadastik

Tere, loodame et teie soov nüüd täitub ja õnnestub rasedust kenasti kanda. Rasedus on muidugi üliväike seega maikuu arsti aeg on igati sobilik. Seni soovitan osta foolhapet sisaldavaid käsimüügi preparaate. ...

Loe edasi

Valu hommikuti peale urineerimist

Algul oli probleem eesnaha alla kogunevate valgete tükkidega mis peale 3 nädalast kuuri clotrimazolum gsk 10mg ära kadusid (2x uriiniproov +1x spermaproov antud mis kõik korras olid) nüüd viimased 4päeva ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Soovitan veelkord oma meestearstiga nõu pidada! Igasugusel valul on põhjus. Pooliku info alusel pole mul teid kahjuks võimalik aidata.

Loe edasi

Krigisemine rinna/selja piirkonnas

Tere!

Keha ülaosa pöörates (kui käed on tõstetud ülesse rinna kõrgusele, puusad ei liigu) kuulen seestpoolt, rinna/selja piirkonnas, et midagi krigiseb. Kõlab nagu krigistamine ja justkui ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Krigisevad selgroolülidevahelised väikeste liigeste paarid. Ainus viis kriginat vähendada on regulaarne võimlemine tehes ülakeha pööramisharjutusi.

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Loe edasi

Päevade vahele jätmine

Tere!
Sooviks täpsustada päevade vahele jätmise võimalust Sibilla Plus tablettidega. Olen aeg-ajalt päevasid vahele jätnud ja pole ühtegi probleemi ilmnenud, aga ma pole kunagi 2 kuud järjest vahele ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Päevade vahele jätmine pillidega on täiesti ohutu. Võite seda teha nii nagu soovite. Kindlat seisukohta ei ole, kui sageli võiks pillide foonil vaheveritsus olla. Tervisele päevade vahele ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi