Turistide haigused Autor: Tiiu Aug
Turistide haigused. Kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis, on inimesi haaranud rännukihk. Järjest rohkem külastatakse eksootilisi maid, kus turisti ohustavad hoopis teistsugused haigused kui oma kodukohas. Et naasta reisilt tervena, tuleb ennast enne reisi kurssi viia sihtmaa olude ja ohtudega ning arvestada keskkonnateguritest tingitud võimalike terviseprobleemidega.
Inimese ööpäevarütmi tähtsaim regulaator on valguse-pimeduse rütm. Kiirel reisimisel üle ajavööndite piiride tekib ajavahestress. Tüüpilisemad sümptomid, mis ilmnevad kohe pärast pikka lendu, on füüsilise ja psüühhilise võimekuse langus, väsimus, unetus, peavalu. Läände lennates on reisija unisem õhtul ja järgmisel päeval. Idasuunalistel reisidel ollakse õhtul erksam, vaevab aga unetus. Läände suundujad kohanevad kiiremini kui itta reisijad.
Lõuna poole reisimisel tuleb arvestada tugeva päikesekiirguse ja -põletuse ohuga. Päikesepõletus troopikas toob kaasa rasked põletushaavad. Tugev kuumus ja niiskus koos kehalise pingutusega võivad põhjustada kurnatust, vedeliku ja soolade kadu, viia kuumarabanduseni. Kõrgmäestikus matkates võib madala õhurõhu tõttu esineda unetust, südame- ja kopsuhaigetel haiguse ägenemist. Kiirel tõusul mäkke võivad tekkida mägitõve sümptomid, nagu peavalu, iiveldus, unetus, meeleolu langus. Kergematel juhtudel mööduvad need nähud pärast kohanemist iseenesest. Teadvuse hägunedes tuleb kannatanu tuua hõreda õhu piirkonnast kiiresti alla ja toimetada haiglaravile. Oluline on tõusta mäkke aegamööda, vältides väsimist ning juues piisavalt vedelikku. Kuumades piirkondades ja kõrgmäestikus reisides tuleb kanda sirmiga mütsi ja kvaliteetseid päikeseprille. Keha ei tohiks jätta katmata, sobivad on õhukesed naturaalsest materjalist rõivad.
Kõige sagedamini esineb turistil kõhulahtisust. Haigestumisoht on suurem soojal aastaajal ja neis maades, kus hügieenitase on madal. Kõhulahtisus tekib tavaliselt esimesel reisinädalal, see võib olla tingitud reisistressist või harjumatust toidust ja on mittenakkuslik. Kõhulahtisust täheldatakse sagedamini eakatel reisijatel. Esimesel päeval võib tõusta isegi palavik, kuid mitte alati. Seedehäire kestab 2–3 päeva, esineb iiveldust, oksendamist, kõhuvalu. Raskematel juhtudel on palavik kõrge, haiguse kestus pikem, väljaheites leidub lima ja verd.
Putukad ja loomad võivad levitada mitmeid viiruslikke, bakteriaalseid ja parasitaarseid nakkushaigusi. Sagedasemad kõhulahtisuse tekitajad on bakteritest salmonellad, Shigella’d ja kampülobakterid, viirustest rotaviirused ning algloomadest lambliad.
Esmaabiks on tähtis korvata vedelikukaotus, andes haigele juua sageli, kuid väikestes kogustes. Oksendamise korral tuleks pakkuda külma jooki. Jälgida on vaja urineerimist. Kui haige, eriti laps, kaebab väsimust, muutub apaatseks, tuleb kohe pöörduda arsti poole. Juua võib tuntud firmade pudelivett. Kui see pole võimalik, tuleks vett keeta umbes 5 minutit. Mõnedes riikides, näiteks Indias, ei soovitata isegi hotellis juua kraanivett ega sellega hambaid pesta. Mõnikord võivad nakkusallikaks olla jääkuubikud. Looduses võib juua puhast allikavett.
Puu- ja juurvilju ei tohi süüa ilma pesemata. Pesta tuleks voolava vee all, puuvili tuleb ka ära koorida. Toidumürgistuste vältimiseks ei tohi süüa tänavalt või turult ostetud valmissööki, juua piima ega tarbida piimatooteid. Mõistlik oleks loobuda ka harjumatult vürtsiste toitude nautimisest. Nii kaugetes kui lähedastes maades reisides tuleb kinni pidada isikliku hügieeni nõuetest – eelkõige pesta käsi enne sööki ja pärast tualetis käimist.
Suguhaigustesse, nagu süüfilis, gonorröa, klamüdioos, HI-viirus, võib nakatuda kõikjal maailmas. Suureks ohuks on prostituudid, süstivad narkomaanid, kelle hulgas on levinud viiruslik B- ja C-hepatiit. Ainus kindel viis neisse haigustesse mitte nakatuda on vältida juhuslikke seksuaalkontakte.
Kõikides soojades maades, kus on soiseid alasid, võivad massiliselt paljuneda malaariasääsed. Malaariaohtlikku piirkonda sõites tuleb 2–3 nädalat varem alustada profülaktilise raviga, jätkata seda reisil ja ka pärast reisi. Malaariasse nakatumise ohtu vähendavad mõnevõrra moskiitovõrgud, sobiv riietus ja putukatõrjevahendid.
Mürgiste loomade hammustuste ja salvamiste vältimiseks tuleks liikuda ettevaatlikult, pöörata tähelepanu kaitsvale rõivastusele, eriti jalanõudele. Hammustuste või nõelamiste korral tuleb vigastatud jäse lahastada, kannatanu pikali asetada ning transportida kanderaamil haiglasse. Kui mürkmadu ei märgatud, on raske valida liigispetsiifilist seerumit. Rästikuhammustusevastane esmaabipakend on sobiv, olenemata mürgise looma liigist.
Enne reisi tuleks nõu pidada arstiga ja olenevalt reisi sihtpunktist lasta teha nakkusi ennetavaid vaktsineerimisi. Antikehad kujunevad vaktsineerimise järel alles 10–14 päeva jooksul, seega oleks vaja arsti poole pöörduda vähemalt 2 nädalat enne reisi. Veel parem on seda teha 3–4 nädalat varem, et immuunsus jõuaks täielikult välja kujuneda. Mõnedesse piirkondadesse lubatakse reisida alles siis, kui on ette näidata rahvusvaheliselt tunnustatud vaktsineerimiskaart. Eestis on kolm põhilist kohta, kuhu saab pöörduda küsimustega vaktsineerimise ja ennetava ravi kohta, kui ees seisab pikem reis mõne haiguse ohualale. Need on LääneTallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskuse polikliinik, Tartu Ülikooli Kliinikumi polikliinik ja Pärnu Haigla.
Vt ka AIDS, gonorröa, HIV, immuniseerimine, kampülobakterenteriit, klamüdioos (urogenitaalne), malaaria, marutõbi, rotaviirusinfektsioon, salmonelloos, süüfilis, terviseohud kõrgmäestikus, troopilised viirushaigused, viirushepatiit.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Käisin eesnaha opil
Käisin eesnaha opil. Tänaseks on möödas täpselt 7 päeva sellest. Esmaspäeval käisin uroloogia õe vastuvõtul, kus vaatas haava üle ja puhastas. Ütles et on normaalne ning põletiku näitu pole. Täna, reedel ...

Vastas dr Margus Punab
Sellise murega tuleb pöörduda ikkagi teid ravinud arsti ja/või tema meeskonna poole. Ilma probleemi nägemata pole kahjuks võimalik midagi ka arvata.
Loe edasiarvatavasti eesnäärme healoomuline kasvaja
kas on võimalik Tartus vastava arsti vastuvõtule saada. mida selleks teha

Vastas dr Margus Punab
Tervisekassa vastuvõtu jaoks paluge perearstilt e-konsultatsiooniga suunamist. Kui soovite tulla konkreetse arsti vastuvõtule, siis tuleb arvestada tasulise visiidiga. Edasi aitab: meestekliinik@kliinikum ...
Loe edasiskolioos ja spetsiaalne sisetald
Tere!
Soovin lähemalt uurida ortopeediliste sisetallade kohta. Hetkeseisuga tajun, et üks jalg on funktsionaalselt lühem ning nii paremas puusas kui ka põlves tekib treenides pinge/ebamugavus. ...

Vastas Priit Ailt
Tere,
Kui rühti korrigeerivate harjutustega pole ebamugavus ühel jalas vähenenud, siis tasub kaaluda ortopeedilisi taldu, millest siis üks tald on pisut paksem, eesmärgiga muuta jalad nö. ...
Tupevalulikkus
Tere, kasutan emakasisest rasedusevastast rõngast Etonogestreel 120 MCG , etünüülöstradiool 15 MCG, olen seda kasutanud juba aastaaega aga peale viimast paigaldamist 2 nädalat tagasi, hakkas pissimise ...

Vastas dr Urve Pappa
Tere
Vahel võib tegemist olla tupes PH muutusega happelisemas suunas ( palju erinevaid põhjuseid seoses toitumise, stressi, allergiliste reaktsioonide jms.). See võib mõjutada kusitit ja tekitada ...
Konisatsioon
Tere!
Olen HPVga võidelnud juba pikalt, al 2021 kuskil. HPV16 on põhimõtteliselt koguaeg olnud positiivne. Olen olnud jälgimisel sest varasemad biopsiad pole midagi halba näidanud. Vaktsiinid ...

Vastas dr Galina Litter
Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 30-aastane
Patoloogilis-histoloogiline vastus biopsiast: "neoplaasiat ei esine" kasvajat ega vähki ei esine; "krooniline aktiivne tservitsiit, ...
Lahangu vastusega seotud küsimuse jätkuks
Tere! Esitasin küsimuse oma isa lahangu vastuse kohta. Suur tänu kiire ja põhjaliku vastuse eest!
Küsin korra veel, kuna ei anna rahu teadmine, kas trombi teket, mis sulges arteri ajus oleks saanud ...

Vastas dr Ain Pajos
Tromb võis lähtuda nt. jalgade veenilaienditest kui ei kasutatud verevedeldajat , südame kodadest seoses südame rütmihäiretega ja läbitehtud südameinfarktiga, kaelaarterite seinast seoses kõrge kolesterooliga. ...
Loe edasiKonisatsioon
Kas te palun seletaksite lahti mulle selle vastuse :
Saateanumas väike emakakaela poolkuu kujuline limaskesta resektaat, selget emakakaelakanalit siin ei erista, suurimate mõõtmetega 1,3 ...

Vastas dr Urve Pappa
Tere
Te kahjuks ei kirjuta operatsiooni eelsete analüüside vastuseid ( HPV, LBC , biopsia vastused ehk operatsiooni eelne diagnoos).
Konisatsiooni käigus eemaldatud emakakaelas vähieelsele ...
erektsiooni proobleemid
ei ole oma ega ka teiste naistega sexinud.intiim vahekorda pole olnud oma naisega 5 a. ma ei suutnud andestada.sai räägitud ja paistab et kõik korras. noks vajub ära ja on ka teisi põhjuseid.sexida tahme ...

Vastas dr Margus Punab
Kui on probleem, siis on sellele ka lahendus. Üht olete proovinud. Kui see on mittepiisav, võite alati tulla minu vastuvõtule. Kehalistele muredele leiame kindlasti lahenduse.
Loe edasiKüsimus seoses lahangu vastusest arusaamisega (neuroloogiline)
Tere! Imelik küsimus, seoses praeguseks juba surnud inimese kohta. Isa suri ootamatult 64-aastaselt selle aasta (2026) märtsi lõpus. Kuna tema surm ei anna rahu ja surma põhjus on neuroloogiline siis mõtlesime ...

Vastas dr Ain Pajos
Ajuinfarkt on ajukahjustus mis tekib ajuosa varustava arteri sulgumisest trombi tõttu. Mida suurem on sulgunud arter, seda suurem on ka ajukahjustus - kahjustuda võib ka pea kogu ajupoolkera ja ka ajutüvi ...
Loe edasiPunased täpid kumbemepiirkonnas
Tere!
Peenise peale ja kubeme piirkonda tekkisid punakad punnid umbes neli päeva tagasi. Tänaseks kuivanud ja nahk ketendab. Enne tekkimist oli potentsiaalseid ärritavaid faktoreid mitu - ...
Vaata kõiki nõustamisi




