Kohanemine Autor: Andres Soosaar
Kohanemine ehk adaptatsioon laiemas tähenduses on bioloogiliste süsteemide, sh organismide teatud ulatusega paindlikkus, mis võimaldab leida ja rakendada võimalikult optimaalset talitlusviisi ning eksisteerida seeläbi erinevates keskkonnatingimustes. Kohanemine kitsamas tähenduses on oluline nähtus meelesüsteemide talitluses, mille korral meeleretseptorite vastus ärritaja kestval toimimisel väheneb ning tõuseb ka ärrituslävi (nt kohanemine tugeva helivõimendusega).
Kohanemisvõimel on tähtis roll nii liigi kui iga konkreetse organismi arengus ja igapäevases elus. Kohanemisest võtavad osa kõik organismi tasandid ja enamik talitlusi. Inimese puhul on erilise tähtsusega intellektil ja teadlikul käitumisel põhinev kohanemine muutuva keskkonnaga. Selleks on kõigepealt vaja keskkonnamuutused ära tunda ning seejärel neile reageerida. Meditsiiniski on kohanemisel tähtis osa. Puudulik kohanemine on sage haigestumise põhjus ning haigused omakorda vähendavad organismi kohanemisvõimet. Üldistest kohanemisreaktsioonidest on enim arstiteadlaste tähelepanu pälvinud järgmised kaks: 1) stress ehk üldine kohanemissündroom, s.o emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel; 2) pikaajaline kohanemine muutunud kliimatingimustega ja bioloogiliselt oluliste keskkonnateguritega ehk aklimatisatsioon.
Aklimatisatsiooni hulka arvatakse tavaliselt kohanemine madala ja kõrge temperatuuriga ning kõrgmäestiku tingimustega, kus peamiseks teguriks on õhurõhu ja hapniku osarõhu langus atmosfääris. Aklimatisatsiooniprotsessi iseloomulikud etapid on organismi esialgne kiire reaktsioon muutunud keskkonnatingimustele ning sellele järgnev nädalaid ja kuid kestev kohanemine uute oludega, mille käigus taastub organismi kehaline ja vaimne jõudlus. Täielik aklimatisatsioon on võimalik vaid teatud keskkonnamuutuste piires, kusjuures aklimatisatsiooni ulatus ja kiirus sõltuvad oluliselt organismi individuaalsetest iseärasustest. Kokku võttes iseloomustab organismi kohanemisvõimet suur dünaamilisus, mida saab teatud piirides treenida. Samas on igasugusel kohanemisel piirid, mille ületamisel tekib paratamatult mingi talitluse häire või kahjustumine.
Vt ka organismi talitluste regulatsioon, stress.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Pidev valu jalgades
Mureks on pidevad valud jala säärtes. Veidi ka põlved ja jalalabad aeg ajalt valutavad. Valutavad kogu aeg 24h järjest, ka öösel ei lase magada. Pidev pinge,valu just säärtes.
Olen terve elu olnud ...

Vastas dr Ain Pajos
Valu jalgades võivad põhjustada kahjustatud närvid, lihased, liigesed, liigeskapslid, sidemed ja kõõlused.
Kõrge kreatiinkinaas viitab just kahjustatud lihastele - püsivalt kõrge KK teeb võimalikuks ...
MRT leid seljas ja edasine otsus
Tere.
Pidevate kaebustega kaelas, seljas, kätes ( käed surnud magades) ja liikuvus seljast piirangud igas suunas ja valulik.
Tehtud MRT sealt leitud tsüst, kuid vastus ja edasine ...

Vastas dr Ain Pajos
Röntgenoloog ei ole suutnud tsüsti olemust täpselt diagnoosida. Soovitan konsulteerida neurokirurgiga.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Pinges kaelalihased
Tervist!
Juba mitu kuud vaevab lihaspinge kaelas ilma valuta vasakul poolel. Pinges oli kael kukla juures ja kah mälumislihas. Paar korda päevas kuulsin klõpsumist. Pead ...
armukadedus
tere
Minu mees on väga armukade, ja see on järjest süvenenud hilisemas eas. Ta on nüüd 50 ja oleme koos suutnud toime tulla 24a. Hetkel on asi niikaugel, et kui oleme kuskil üritusel/sõpradega koos ...

Vastas dr Jüri Ennet
Alkoholi kuritarvitamine viib armukadeduseni. Koostöö Psühhiaatriga.
Jõukohased kehalised harjutused aitavad tervislikke ja adekvaatseid inimestevahelisi suhteid. .
Head harjutamist, ...
Lapseeas pandud epilepsia
Tere küsimus,et dr Anu Sööt oli pannud 26 aastat tagasi diagnoosiks epilepsia.Olemas B ja C kategooria ning päästja tervisetõend nüüd vaja uuesti saada tervisetõend aga tänu selle diagnoosile on keeruline ...

Vastas dr Ain Pajos
Lapseeas alanud epilepsia korral võib hoovõimalus püsida kaua, sageli elu lõpuni. Et diagnoos maha võtta on vajalik läbida erilised uuringud kus hoogude ilmnemist provotseeritakse. Selleks tuleks ühendust ...
Loe edasidiagnoos
tahan mulle pantud diagnoosist vabaneda

Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö psühhiaatriga. Kui praegune Depoo-süst ei sobi, siis vahetage ravimit .
Tervislikud eluviisid - annavad hingerahu.
Rõõmsameelselt harjutused.
Jüsi O.-M. ...
Lamictal
Tere!
Mure selles, et mulle on määratud hetkel lamictal 25mg 1 kord päevas aga ma tahaksin seda lõpetada. Põhjuseks auraga migreen ja pigem just need nägemishäired, mis on iga päev ja visual ...

Vastas dr Ain Pajos
Kirjast jääb väheks et olukorda põhjalikult analüüsida - vajalikud on kaebuste täpsustatud kirjeldus. läbivaatuse andmed ja tutvumine uuringutega. Lamictali üldiselt migreenivastase ravimina ei tarvitata, ...
Loe edasiÄkiline valuteke selja keskosas.
Seljaga selline mure: väga järsku tekib tugev valu selja rinnaossa. Kõris hakkab pigistama, tahaks kogu aeg neelatada. Samal ajal hakkab valutama ka eestpoolt rinnaosa keskkoht. See valu on nii tugev, ...

Vastas dr Ain Pajos
Asja selgitamiseks ja ravisoovitusteks on vajalik visiit neuroloogi juurde.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591
Pearinglus, pingepeavalu.
Tere. Olen põdenud puukentsefaliiti nüüd juba 8a tagasi.Olen hädas pingepeavaludega ja aina süveneva pearinglusega.Istudes ja pikali olles on rahulik olla niipea kui püsti tõusen ja käima hakkan hakkab ...

Vastas dr Ain Pajos
Ainult selle kirja alusel ei saa soovitusi anda. Vajalik on arstlik läbivaatus ja tehtud uuringutega tutvumine.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
tel. 6748591
Tasakaaluhäire,mida teha
Pea on uimane tasakaaluhäire, kisub paremale poole käies,Millest see on tingitud .Perearst on teadlik ja psühhiaater rohud peal .Mida teha et paremaks läheks.

Vastas dr Ain Pajos
Tuleb selgitada põhjus. Soovitan minna neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Vaata kõiki nõustamisi




