Hüpervitaminoos Autor: Merileid Saava

Hüpervitaminoos on mõne vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus. Vees lahustuvate vitamiinide liigtarvitamine pole üldjuhul ohtlik, sest tavaliselt eritub ülearune vitamiinikogus organismist uriiniga. Palju ohtlikum organismile on rasvlahustuvate vitamiinide liigsus – kuhjudes maksa pikemaks ajaks, põhjustavad nad tüüpilise haiguspildi. Vitamiini manustamise lõpetamisel kaovad mürgistusnähud ning vaevused kiiresti. Normi piirest suuremas koguses ei tohiks keegi vitamiine võtta, sest liigne vitamiinikogus on organismile lisakoormus. Igasugune (alates 150% normi ületav) bioaktiivse aine ülejääk aga kahjustab organismi otseselt, rääkimata hiigeldoosidest, mille manustamine on põhjendatud ainult eriseisundite puhul ning arsti kontrolli all. Toidulisandite nime all müüdavate vitamiinipreparaatide piiramatu pruukimine kätkeb endas vitamiinide üledoseerimise ohtu. Tarvilik on teada mõnede vitamiinide liigtarvitamise tagajärjel tekkivaid hüpervitaminoosi tunnuseid.

A-hüpervitaminoos on A-vitamiinipreparaatide liigtarvitamise tagajärg, kuid võib ilmneda ka ebaõigel toitumisel, näiteks tursamaksaga liialdamisel. Vitamiini ühekordse hiigeldoosi korral avaldub mürgistus peavalus, peapöörituses, oksendamises, kõhulahtisuses ja uimasuses, pikemaajalisel ületarvitamisel lisandub erutus või apaatia, anoreksia (isupuudus), naha kuivus, huulte pragunemine, juuste hõrenemine, silmade kahjustus (kahelinägemine), maksa suurenemine, lihaste valulikkus ning tursed. A-vitamiini ülemäärane tarvitamine raseduse ajal võib põhjustada loote arenguhäireid. Toiduga saadavate, A-vitamiini provitamiinina toimivate karotinoidide liigtarvitamine võib põhjustada hüperkarotineemiat, mis väljendub naha kollasuses. See võib ilmneda näiteks siis, kui juuakse rohkesti karotinoididerikast porgandimahla. Tõsisemaid tervisehäireid siiski ei teki ja ka kollasus kaob põhjuse kõrvaldamisel kiiresti.

D-hüpervitaminoos võib tekkida imikueas, kui rahhiidi profülaktikaks antakse Dvitamiini liiga suurtes annustes. Sümptomiteks on isutus, kõhulahtisus, loidus, unisus, kehatemperatuuri tõus ja haiglane olek. Mürgistuse tagajärjel võib tekkida kasvupeetus ja luude demineraliseerumine (mineraalainete kadumine luudest). Igas eas (aga ka liigse päevitamise korral) põhjustab D-vitamiini liigsus kaltsiumi ja fosfori suurenenud imendumise, mistõttu võivad kaltsifitseeruda (lubjastuda) veresooned, neerud ja muud elundid ning häirub nende talitlus.

E- ja K-hüpervitaminoosi esineb harva, sest need vitamiinid on suhteliselt vähetoksilised, mis siiski ei tähenda, et nende hiigeldoosid oleksid kontrollimatul kasutamisel ohutud. Näiteks E-vitamiini liigtarvitamine võib alandada vere hüübivust ja tõsta vererõhku, mistõttu suureneb ajurabanduse oht.

PP-hüpervitaminoos võib kujuneda nikotiinhappe suurtes annustes manustamisel, mille tagajärjel laienevad veresooned, nägu hakkab punetama, ilmnevad kuumahood ja nõrkustunne, hüpotoonia ning südamehäired (pekslemine, rütmihäired). Võib tekkida maohaavand jt tervisehäireid.

B6-hüpervitaminoos ohustab eelkõige naisi, kes menstruatsioonieelsel perioodil kasutavad B6 -vitamiinipreparaate regulaarselt ja kontrollimatult, kahjustades sellega oma närvisüsteemi. B6 -vitamiini liigtarvitamine tekitab nimelt neuropaatiat, liigutuste koordinatsioonipuuet ja mäluhäireid.

C-hüpervitaminoos on askorbiinhappe liiga suurte annuste tarvitamise tagajärg, mis avaldub mürgistusena (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, väsimus või rahutus, unetus). Mõnikord suureneb punaliblede arv veres, tekivad muutused sidekoes, sageneb oksalaatneerukivide teke. On isegi kirjeldatud võimalikku teratogeenset (loote väärarenguid põhjustavat) ja kantserogeenset (vähktõbe tekitavat) toimet.

Vt ka kahelinägemine.