Alkoholism Autor: Jaanus Mumma
Alkoholism ehk alkoholisõltuvus on pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel väljakujunenud krooniline haigus, mida iseloomustab pidev või periooditi ilmnev vastupandamatu alkoholihimu, võõrutussündroomi esinemine ning organismi kohanemine suurte alkoholiannustega ehk alkoholitolerantsuse tõus. Alkoholisõltuvuse korral nõrgeneb kontroll joodud alkoholikoguse, joomise kestuse ja ka käitumise üle. Iseloomulik on sotsiaalse aktiivsuse süvenev langus ning joomise jätkamine, vaatamata ilmsetele kehalistele ja vaimsetele häiretele.
Alkoholismi põdev inimene, alkohoolik, tarvitab alkoholi pidevalt või periooditi nn joomahoogudena. Pikaajalise alkoholismi tagajärjel ilmnevad tal püsivad psüühikamuutused (meeleoluhäired, isiksusehäired, mälu ja intellekti kahjustus, psühhoosid) ning tõsised somaatilised (kehalised) ja neuroloogilised haigused, mis põhjustavad puuete tekke või koguni surma. Alkoholismi kujunemises on oma osa nii geneetilistel, psühholoogilistel kui sotsiaalsetel teguritel (biopsühhosotsiaalne haigus). Teadlased on püüdnud alkoholismi vorme klassifitseerida kas haiguse kestuse, raskusastme või tekkepõhjuste järgi. Käesoleval ajal on tavaks liigitada haigust esimest ja teist tüüpi alkoholismiks. Esimest tüüpi alkoholism algab hilisemas eas, on aeglasema kuluga ja pärilikkusest vähe mõjutatav, kuid psühhosotsiaalsetel teguritel on selle tekkes ja kulus määrav osa. Seda tüüpi alkoholismi esineb nii meestel kui naistel. Teist tüüpi alkoholismi iseloomustab varajane algus, kiirem kulg koos isiksusemuutuste ja düssotsiaalse käitumise tekkega, kusjuures tähtis on pärilikkuse osakaal. See variant esineb peamiselt meestel. Praktilises töös ei õnnestu nii puhtaid tüüpe siiski eristada. Alkoholismi bioloogilisi tekkemehhanisme on palju uuritud, ometi on selle patogeneesi (tõve tekke ja kulu) osas veel palju lahendamata küsimusi.
Alkoholismi ravi toimub ambulatoorselt või raskemate seisundite korral psühhiaatriahaigla statsionaarses osakonnas. Statsionaarset ravi vajavad eelkõige raskemate võõrutussümptomitega haiged ning vältimatut abi alkoholihallutsinoosi ehk võõrutuspsühhoosiga patsiendid. Võõrutusravis võib kasutada farmakoteraapiat, erinevaid psühhoteraapia meetodeid või mõlemaid kombineeritult. Edukas ravi eeldab, et inimene teadvustaks oma haigust, sooviks sellest vabaneda ja oleks valmis koostööd tegema. Eestis saab sõltuvusseisundite ravi kohaldada vaid patsiendi soovil (välja arvatud ägedad psühhootilised seisundid). Ägedate võõrutusseisundite ravis rakendatakse farmakoteraapiat koos toetava psühhoteraapiaga. Psüühiliste sümptomite leevendamiseks kasutatakse erinevaid rahustava toimega psühhofarmakone (neuroleptikumid, bensodiasepiinid), organismi vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu korrigeerimiseks tehakse füsioloogilise lahuse ja elektrolüütide (K, Mg) tilgutamist veresoonde, ainevahetuse normaliseerimiseks lisatakse raviskeemi vitamiine (B 1 , B , C). Pikaajalises toetusravis on tagasilanguse vältimiseks kasutusel mitmed spetsiifilised
ravimid. Üks vanemaid ja tuntumaid preparaate on disulfiraam, mis koos alkoholiga tekitab ebameeldiva reaktsiooni. Seda manustatakse suu kaudu, kasutusel on ka subkutaanselt implanteeritav (nahaalusesse koesse kinnitatav) depoovariant. Uuematest preparaatidest võib nimetada naltreksooni, mis blokeerib alkoholist saadava naudingutunde ja vähendab joomahimu, võimaldades alkoholitarbimist kontrollida. Alkoholitungi vähendavat preparaati akamprosaati seni Eestis kasutusel ei ole, kuigi paljudes riikides seda tarvitatakse. Psühhofarmakonid on toetusravis näidustatud kaasuvate psüühiliste sümptomite korral (ärevus, depressioon, stress, unehäired jt). Mõningatel juhtudel aitavad psühhofarmakonid leevendada ka alkoholihimu. Kainuse säilitamisel saab abi erinevatest psühhoteraapia variantidest (pereteraapia, rühmateraapia, individuaalteraapia). Eestis on seni riiklikul tasandil sõltuvusseisundite ravile vähe tähelepanu pööratud, seetõttu on ravi kättesaadavus ebapiisav ja see on suures osas tasuline.
Nõuanded sel teemal
Edasine uuring.
Tere. Selline küsimus et mida võiks edasi teha ? Kuna neurokirurg soovitas uurida rohkem/enam lülisamba kirurgidelt et saada vastust mitmelt vaatelt
(MRT uuringul ei selgu spinaalkanalit ahendavat ...

Vastas dr Ain Pajos
Kiiljas lülikeha kuju viitab võimalikule traumakahjustusele. Seoses sellega on tõenäoliselt muutunud ka selle lülivahemiku tagumiste fasettliigeste asend ja osaliselt funktsioon mis võibki olla valude ...
Loe edasiRõhk peas
Tere, juba pikemat aega kummardades pea alaspidi tunduks justkui pea nagu mega raske . Tugev rõhk tekib pähe. Näos veresooned lähevad turse ,nägu mega punaseks ja õhk jääb juskui kinni. Peale seda käib ...

Vastas dr Ain Pajos
Kummardumisel aeglustub vere tagasivool südamesse läbi pea venoosse ja lümfisüsteemi mis põhjustabki toodud enesetunde muutuse. Selle muutuse suurus sõltub treenituse tasemest aga ka südame-veresoonkonna ...
Loe edasiKüsi sureb ära
Vasak käsi sureb ära.eiti kui oled nagu istuvas asendis või seisad püsti. Eriti kui istud auto roolis.Hakkab käsi suirisema ja sipelgad käs. Vahel nagu oleks lihased kramplikud. Pöidlast järgmine näpp ...
Nö sokid jalas
Tere! 80 aastasel naisel on igapäevaselt tunne, et oleks nagu sokid jalas. Kuigi jalas pole mitte mingeid sokke.

Vastas dr Ain Pajos
Põhjuseks tõenäoliselt jalanärvide algav kahjustus - polüneuropaatia. Tingitud tihti suhkruhaigusest. Rääkige perearstiga.
Dr.Ain Pajos
Neurodiagnostika
krooniline vaagnavalu
Mul on valu vasakul pool kubemes, põletustunne urineerimise ajal ja pärast seda ning põletustunne ühel pool sisemises günekoloogilises piirkonnas. Olen käinud günekoloogide, uroloogide ja proktoloogide ...

Vastas dr Ain Pajos
Tegemist võib olla vaagnat läbiva häbemenärvi (pudendal nerve) kahjustusega seoses pikaaegse istumisega, eriti jalgrattasadulas, raskustega (kangiga) kükitamisel, samuti kroonilise kõhukinnisusega. Diagnoosida ...
Loe edasirohu mõju
rohi nimega Kventiax. Perearst kirjutas minule selle rohu peale 5-8 aastat unerohu kasutamist. Olete seda rohtu kiitnud ja foorumites kasutajad kiidavad ja tarbivad erinevalt. Kes võtab pool või veerand. ...

Vastas dr Jüri Ennet
Ravimi annuse samm-sammuline vähendamine. Kehaliste harjutustega saab olukorda tõhusamalt muuta. Koostöö perearstiga.
Jüri O.-M. Ennet
Vasaku jala keskmine varvas on valus jalale toetudes aga käega katsudes ei ole.e.
Vasaku jala keskmine varvas valus

Vastas dr Ain Pajos
Võimalik on Podagra poolt põhjustatud varbaliigese kahjustus. Ortopeed oskab täpsustada.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Ocsycodonest vabanemine
Palun soovitage, kuidas vähendada oxsycodone kogust. Alguses alustati opi järgselt kiiretoimeliste 5mg- ga. Siis 10mg pikat. ja 5mg lühitoimelused 3- 4- päevas.Lõpuks võtsin pikatoimelisi 20seid 2xpäevas ...

Vastas dr Jüri Ennet
Raviplaan ja annused kooskõlastada koos raviarstiga. Sõltuvuse vältimine oluline, ravimit vajadusel vahetada. kehaline aktiivsus annab kergendust. Jüri O.-M. Ennet
Loe edasiLein ja ärevus
Tere!
Mul isa suri 9 kuud tagasi ja väga raske tulla toime leinaga.
Mu ema suri kui ma väike laps olin ja põhimõtteliselt olin ma pidevalt hõivatud kodutööde ja muude asjadega ,et seda leinamis ...

Vastas dr Jüri Ennet
Raskused karastavad meid samuti nagu igapäevane treening tugevdab sportlasi. Paraku on pingutused-ootused-vajadused liiga suured ja rahulolu pakkuvad tegurid tagasihoidlikud. Tekib stress, hingevalu, depressioon.
Loe edasi
Käimisel tasakaaluhäire
Püsti tõustes tekkib taskaalu häire, mis ei kao.

Vastas dr Ain Pajos
Kuna põhjuseid selleks on palju soovitan kui seisund püsib pöörduda EMOsse.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Vaata kõiki nõustamisi




