õgardlus? 09.02.05 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,
Ei teagi kust alustada... Tundub, et mingi söömishäire kimpus ja abi oleks vaja. Ok, Olen 24 aastane (1,73m: 97 kg). Teadlikult dieete pidanud kuskil 8-9 klasist alates. Probleem seisneb selles, et see ei ole enam ammu mul kontrolli all. Ma ei suuda ennast selles liinis kontrollida. Ma kas olen dieedil, mis ei ole mitte tervisele kasulik (üks päev söön, teine päev mitte v. vähendades kaloraazi sinnamaani, et lõpuks jälle näljutan, kõhulahtistid ka ära proovitud) või tegelen sellise ülesöömisega, et enne ei peatu kui kõik on otsas. Isegi kui kõht valutab, enne ikkagi ei lõpeta kui kõik on otsas. See kestab paar päeva kuni nädal, siis uuesti dieet, ülesöömine, dieet, ülesöömine, dieet …. Vahepealne variant puudub.Ühest äärmusest teise. Asi ei ole selles, nagu ma ei teaks, mis on tervislik… tean, kuid endama hakkama ikkagi ei saa (Kogused on lihtsalt nii suured ja piiri pidada ei suuda… vahet ei ole mida ma söön). Mõtlemine on nii korrast ära, aga midagi teha ka ei oska. Toidu vastu olen samas hakanud vastikust tundma, isegi kui õgin.. Võõraste nähes söön vähe, väljas söömine on hakanud probleemiks muutuma. Isoleerin ennast maailmast, et ainult keegi aru ei saaks kui haige(nõrk) ma tegelikult olen. Töös olen hea kuid inimesi endale ligi ei lase. Oma kaalust ma eriti rääkida ei saa (kui siis ainult naljaga ja jumala pärast, et keegi aru ei saaks, et see nii hell teema tegelikult on) Tõsiselt rääkides hakkan lihtsalt nutma... Masendav... Ei pea ennast nõrgaks inimeseks, kuid toidu koha pealt olen nõrk, midagi on kohutavalt vale… Ma kardan iseennast… Ja samas olen sellisest olukorrast nii väsinud. Miks ma ei suuda ennast aksepteerida sellisena nagu ma olen..? Unistus oleks süüa normaalselt, nagu iga teine. Vastik nutukiri tuli, kuid paistab, et üksi ma sellega toime ei tule. Palun mingisugust informatsiooni, mida praegusel puhul teha….

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tallinnas ja Tartus ravitakse buliimiat ka haiglas. Ravida võib ka ambulatoorselt.
Vajate psühhiaatri abi.
Muutke end samm-haaval - korrage ei suuda.
1. Õppige sööma-mäluma aeglaselt. Mäluge igat suutäit 20-25 korda.
2. Mõelge iga suutäie juures, kuidas Te selle suutäiega paremaks muutute.
3. Jõukohane kehaline aktiivsus. Iga päev.
4. Õppida selgeks mõni psühhoregulatsiooni harjutus ja seda siis teha.
Alustage sellest, iga "samm" üks nädal. Seega - teisel nädalal teete juba kahte asja ja kolmandal kolme jne. Järgnevad sammud mõtlete juba ise välja.
Kui vaim on valmis, siis alustage psühhiaatrist ja saate veidi ka antidepressante.
Tegutsege, andke aega atra seada.
vt. ka varasemaid soovitusi.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?