generaliseeritud ärevushäire 02.04.21 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere .Paar kuud tagasi ,seoses ühe väga kurva sündmusega ,hakkasid mul paaripäeva pärast kehas toimuma suured südame kloppimine ,südame torked ,rinnus pigistamine ,maos ja kõhus valud .Suur pinge kehas ja nagu terves kehas värin sees ja selline kartuse tunne . keha seest tuline.Vererõhu tõus.nii 160-90 või 170 -90. pulss oli ca, 80 ringis .Läksin arsti juurde ja seal ja oma jutu ära rääkides ,öeldi arsti poolt ,et see on generaliseeritud ärevushäire.Sain mingit rahustavat tabletid ,mida võtsin kuskil kolm nädalat .Asi läks tunduvalt paremaks. Nüüd kuskil kaks kuud on möödas ja enesetunne on enamvähem ,aga on jäänud veel selline õrn pitsitus rinnus ja nagu kõht valutaks ja kõht ka kinni .Vererõhk vahel mõned päevad 3-4 päeva normis ,nii 128-135 alumine 75 vahel ,siis jälle 3-4 päeva 140-145 vahel ja alumine 85. Ning vahel lähevad ikkagi mõtted sellele kurvale sündmusele tagasi ,kuigi ei tahaks mõelda .Tegi veel suurest hirmust vereproovi ka ära nii ,igaks juhuks oma südame rahustamiseks ,aga pole veel teada saanud .Ja nüüd küsimus Teile- ,Kas see võib olla kõik veel seotud ärevushäire tagajärjega .mis ei ole veel taandunud .ja mida soovitate et sellest üle saada .Lihtsalt selline väga ebamugavus tunne on .Suured tänud Teile ja edu .Üldiselt on tervis olnud korras .

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !
Esmalt vabandan, Teie küsimus jõudis minuni mitmekuise hilinemisega. Loodan, et tänaseks on Teie mure lahenenud, kuid vastan siiski.
Arvan samuti, et tegemist võib olla ägeda stressreaktsiooniga sellest sündmusest. Abi on psühholoogi raviseanssidest ning erinevatest ravimitest.
Teie perearst hindab olukorda, määrab ravi, vajadusel korraldab täiendavad uuringud, konsultatsioonid.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Peitveri

Tere. Oktoobris avastati peitveri väljaheites. Oli kergelt ka pühkides. Koloskoopia korras, magu uuritud. Veri nüüd ka väljaheite sees. Kõhukinnisus probleemiks, kuigi kõht pigem pehme. Gaasid kimbutavad. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie mure on täiesti mõistetav, kuid hea ja oluline info on see, et koloskoopia ja mao uuring on olnud korras. See vähendab oluliselt tõsiste haiguste, sealhulgas ...

Loe edasi

Väike varvas sügeleb

Mida teha kui väike varvas sügeleb
Ja sealt koorub nahka

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kõige sagedamini on väikese varba sügeluse ja naha koorumise põhjuseks jalaseen ehk nahaseen varvaste vahel. See on väga levinud ja enamasti kergesti ravitav.
Loe edasi

Kurgunibu on suur

Kurgunibu pikk ja suur. Segab hingamist ja tekitab oksereflekse? Mida kodus saaks sellega teha?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kui kurgunibu (uvula) on turses ja tundub pikem, võib see tõepoolest tekitada ebamugavust, okserefleksi tunnet ja vahel ka hingamise häiritust. Sageli on see ...

Loe edasi

Rögaeritus

Tere!

Mul on küsimus röga teemal.
Pidevalt on selline olukord, et hommikul ärgates tunne, et kurgus paksem tunne, tugevalt köhides tuleb sealt välja rögaeritus, enamasti klimbina, kollakat-pruunikat ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – hommikune paksem röga, aastaringne nohu, kurgu ärritus ja köhatusvajadus – viitab kõige tõenäolisemalt ninaneelust alla valguvale sekreedile ...

Loe edasi

kolesterool

Tere,
kasutan kolesterooli alandavat ravimit Atorvastatin Teva 20 mg juba üle aasta. Nüüd andsin veenist vereanalüüsi 18.03.26 söömata. Pereõde helistas perearstikeskusest 20.03 ja ütles, et ma pean ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

See on väga mõistlik küsimus. Sageli tekib segadus, kui analüüsid tunduvad „korras“, kuid ravi soovitatakse siiski tugevamaks muuta. Põhjus on selles, et kolesterooli ...

Loe edasi

Silmade eest mingi kardin/vari/"räpane" vaateväli

Küsimus seoses silmadega.

Probleem on mõne aastaga süvenenud. Silmi on valgustatud, on pandud tilkasid mis pupille suuremaks teevad, vist on võrkkest läbi vaadatud ja ei ole midagi leitud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus on väga põhjalik ning on arusaadav, et selline muutus tekitab muret. Kuna vaevus on kestnud aastaid ja uuringutel ei ole võrkkesta irdumist leitud, ...

Loe edasi

Väsimus, ärevus, kurvameelsus, küünepinna muutus

Mul on kroonilise väsimuse, depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis on lainetades kasvanud 5+ aastat. Vereproovid näitavad testosterooni 10.6 hommikul, madalat ferritiini, ja mul on küüne defrom (eng. pitted ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud vaevused on mitmetahulised ja on väga arusaadav, et otsite nendele ühist selgitust. Krooniline väsimus, ärevus, kurvameelsus, madal ferritiin, ...

Loe edasi

kätel ja jalgadel punnid nagu mingi ekseem

Jala säärtel, käsivartel on sellised punnid. alguses olid ainult väikesed laigud kuid siis punnid ja lõpuks naha ketendus. just kui naha ajaks mulle välja.
Samas on jala talla nahk ja peapesa nahk, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – sügelevad punnid säärtel ja käsivartel, ketendus, tallanaha muutus ning “surisev” tunne – viitab pigem kroonilisele nahapõletikule, kuid ainult ...

Loe edasi

Süda

Soomes tehti rindkere röntgeni,sest mul on LBBB.Röntkeni vastuse püüdsin tõlkida eesti keelde.Kas peaksin muretsema? Süda on normaalsetes mõõtmetes.Aordi pikenemine.Kompensatsioonis.Kopsud korras,vedelikku ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud rindkere röntgeni vastus on pigem rahustav ja ei viita ohtlikule südamehaigusele. Selgitan peamised punktid arusaadavalt.

„Süda ...

Loe edasi

Aeglane pulss

Käisin korralisel vere analüüse tegemas,kus pereõde mõõtis ka hapnikku ja pulssi sealt tuli välja et mul pulss 48,44 ja kodus mõõtes isegi 40,suunati kardioloogile,ma lähen 18.03.26 Kas teie oskate arvata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Pulss vahemikus 40–48 lööki minutis on tõepoolest aeglane ning Teie vanuses vajab see kindlasti täpsustamist – väga hea, et Teid on suunatud kardioloogi vastuvõtule. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: