Väiksel lapsel mitu haigust korraga. 12.03.18 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere ! Mul on 2.4 aastane laps. Ma ei tea, kas see kõik võib olla seotud aga ma alustan algusest. August 2017 hakkas kãima lasteaias ja siis hakkasid need haigused pihta nohu, köha ja kõrvapõletik. Kõige hullemaks lãks aga novembrist, siis oli juba koguaeg haige ja lasteaias eriti ei kãinud. Arstid avastasid, et adenoid on suurenenud (kaks kolmandikust) . Operatsiooni järjekord oli 1 aasta, seega käisime ise ära. Opetatsioon toimus 30 jaanuar 2018, peale seda oli 2 nãdalat terve ja kõik oli hãsti. Panin ta siis lasteaeda ja teisel pãeval ehk 14 veebruar jãi haigeks nohu, köha, kõrge palavik ( suure köha tõttu lãksime kiirabisse) seal öeldi, et bronhiit sai antibiootikumid ( eelnevalt viimane antibiootikum lõppes 28 jaanuar). Umbes 3 päeva oli korras ja siis palavik jãlle üle 39 ning käisime uuesti kiirabis. Seekord pandi meid ûheks pãevaks haiglasse, kuna nüüdseks oli siis äge kopsupõletik, kõrvapõletik ja RS viirus ka lisandunud. Nii saime 2 pãeva ilma antibiootikumideta olla ja lãksime arstile kontrolli. Järgmine pãev laps karjub kõrv aiai, lãksime siis jãlle kiirabisse ja see kord uuesti kõrvapõletik ja mãdane, taas antibiootikumid pandi peale. Nüüd lãks siis lapsel köha veel hullemaks, kui ta varem oli. Selline hãsti kuiv ja paukuv, hommiku/päeva ja õhtu peale sai suu kinni 2minutiks umbes poole tunni jooksul. Lãksime uuesti kiirabisse, jãlle pandi haigla ja seekord 2ks päevaks, kui haigla jõudsime tehti lapsele adrenaliini auru. Algul lãks hullemaks aga jãrgmine pãev hakkas juba natuke lahtisemalt ja rögasemalt köhima. Saime koju 3 mãrts. Sama päeva õhtust hakkas oksendama ja oksendab tänaseni (juba nãdal aega). Vahepeal käisime kõrvaarstil ja tema andis saatekirja šunteerimisele. Ütles, et panna šundid kõrva siis jookseb lima vãlja. Ja see oli ka kogu tema selgitus. Köha poolest oli jälle parem aga eilsest 11 mãrts jãlle selline kuiv ja paukuv köha mis varem aga õnneks mitte nii tihti. Aga tãna on juba tihedamini kui eile. Laps pole vãljas kãinudgi ainult nii palju kui arstide juures. Mainin ära, et meil ka atoopiline dermatiit ja mitu kuud tagasi mainitud suurenenud mandlid ka. Kiirabis kãin pidevalt sellepärast, et pole normaalset perearsti, kes lapse tervisest huvituks ja hooliks. Kõige selle peale on sealtpoolt öeldud, et las joob teed ja sööb küpsist küll terveks saab. Ja see kõik on toimunud 3 nädalaga. Mul on nii palju küsimusi ja samas on kõik nii sassis, kuidas ühe 2 aastase lapse tervis saab nii halb olla? Kas need kõik haigused ei vihja millelegi tõsisemale haigusele ? Või võib tulla veel midagi tõsist tãnu neile haigustele ? Šunteerimine- kas kõrvakile kasvab kinni tagasi ja kas see on väga hull või mida ta endast kujutab? Mida arvate teie sellest kõigest ja millist nõu oskaksite mulle anda?

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere noor ema !
Püüan selgitada. Lapse vanus- 2 aastat on iga, kus noor keha on kõige vastuvõtlikum erinevate pisikute suhtes. Teilt saadud kaitsekehad on oma töö teinud ja nüüd peab lapse vastupanuvõime arenema. See ei ole lihtne. Kuidas ka ei prooviks, ikka puututakse kokku erinevate pisikutega. Ja raviasutustes on neid kõige rohkem. JA lasteasutustes samuti. Oletan, et kõrvapõletik ja bronhiit on ikka viiruslikud, seetõttu antibiootikumid ei toimi. Seda soodustab lapse atoopia. Paukuv köha on omane mõõduka raskusega kõripõletikule. Seda on valus kuulata ja kaasneb nii lapse kui ema paanika. Raviks on hea aurud adrenaliiniga, allergiatilgad, olen andnud ka väikeses annuses prednisolooni pulbrina. Šunteerimine on protseduur, kus läbi trummikile pistetakse väike toruke- see tagab keskkõrva koguneva sekreedi väljumise. Need torukesed püsivad oma kohal 6 kuud-aasta ja kukuvad ise välja. Trummikile paraneb armideta, mingit jääkauku sellest ei jää. Saan soovitada lapsele tervislikku, vitamiinirohket, C vitamiin eriti, toiduvalikut. LAstekollektiive pigem väldiks, kuni lapse organism on tugevam võitluses pisikutega. Mõistan Teie muret ja meeleheidet. Katsuge oma elu ja töö, teised kohused nii ümber korraldada, et lapsega seonduv oleks alati esikohal.
Usun, et kodus on olemas aurumasin ehk nebulisaator, millega saate teha lapsele auru, adrenaliini võiks kirjutada perearst. Lahjendada süstlaga suhtes nt 1:3, 0,5 ml adrenaliini, 1,5 ml füsioloogilist lahust. Alleergiatilkadest peaks kodus olema Zyrtec tilgad. Püüdke leida endale keegi appi kodutöödeks, poeskäimiseks. Vajate ka ise puhkust, kasvõi mõni õhtu nädalas, ka selleks ajaks tuleks keegi leida. Kui Teie puhkust ei saa, siis muutute väga kurnatuks. Laps tajub Teie meeleheidet ja on ka õnnetu ja haigem.
Kahjuks ei ole võimalik midagi muud soovitada, kui kirja sai.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Peitveri

Tere. Oktoobris avastati peitveri väljaheites. Oli kergelt ka pühkides. Koloskoopia korras, magu uuritud. Veri nüüd ka väljaheite sees. Kõhukinnisus probleemiks, kuigi kõht pigem pehme. Gaasid kimbutavad. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie mure on täiesti mõistetav, kuid hea ja oluline info on see, et koloskoopia ja mao uuring on olnud korras. See vähendab oluliselt tõsiste haiguste, sealhulgas ...

Loe edasi

Väike varvas sügeleb

Mida teha kui väike varvas sügeleb
Ja sealt koorub nahka

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kõige sagedamini on väikese varba sügeluse ja naha koorumise põhjuseks jalaseen ehk nahaseen varvaste vahel. See on väga levinud ja enamasti kergesti ravitav.
Loe edasi

Kurgunibu on suur

Kurgunibu pikk ja suur. Segab hingamist ja tekitab oksereflekse? Mida kodus saaks sellega teha?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kui kurgunibu (uvula) on turses ja tundub pikem, võib see tõepoolest tekitada ebamugavust, okserefleksi tunnet ja vahel ka hingamise häiritust. Sageli on see ...

Loe edasi

Rögaeritus

Tere!

Mul on küsimus röga teemal.
Pidevalt on selline olukord, et hommikul ärgates tunne, et kurgus paksem tunne, tugevalt köhides tuleb sealt välja rögaeritus, enamasti klimbina, kollakat-pruunikat ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – hommikune paksem röga, aastaringne nohu, kurgu ärritus ja köhatusvajadus – viitab kõige tõenäolisemalt ninaneelust alla valguvale sekreedile ...

Loe edasi

kolesterool

Tere,
kasutan kolesterooli alandavat ravimit Atorvastatin Teva 20 mg juba üle aasta. Nüüd andsin veenist vereanalüüsi 18.03.26 söömata. Pereõde helistas perearstikeskusest 20.03 ja ütles, et ma pean ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

See on väga mõistlik küsimus. Sageli tekib segadus, kui analüüsid tunduvad „korras“, kuid ravi soovitatakse siiski tugevamaks muuta. Põhjus on selles, et kolesterooli ...

Loe edasi

Silmade eest mingi kardin/vari/"räpane" vaateväli

Küsimus seoses silmadega.

Probleem on mõne aastaga süvenenud. Silmi on valgustatud, on pandud tilkasid mis pupille suuremaks teevad, vist on võrkkest läbi vaadatud ja ei ole midagi leitud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus on väga põhjalik ning on arusaadav, et selline muutus tekitab muret. Kuna vaevus on kestnud aastaid ja uuringutel ei ole võrkkesta irdumist leitud, ...

Loe edasi

Väsimus, ärevus, kurvameelsus, küünepinna muutus

Mul on kroonilise väsimuse, depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis on lainetades kasvanud 5+ aastat. Vereproovid näitavad testosterooni 10.6 hommikul, madalat ferritiini, ja mul on küüne defrom (eng. pitted ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud vaevused on mitmetahulised ja on väga arusaadav, et otsite nendele ühist selgitust. Krooniline väsimus, ärevus, kurvameelsus, madal ferritiin, ...

Loe edasi

kätel ja jalgadel punnid nagu mingi ekseem

Jala säärtel, käsivartel on sellised punnid. alguses olid ainult väikesed laigud kuid siis punnid ja lõpuks naha ketendus. just kui naha ajaks mulle välja.
Samas on jala talla nahk ja peapesa nahk, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – sügelevad punnid säärtel ja käsivartel, ketendus, tallanaha muutus ning “surisev” tunne – viitab pigem kroonilisele nahapõletikule, kuid ainult ...

Loe edasi

Süda

Soomes tehti rindkere röntgeni,sest mul on LBBB.Röntkeni vastuse püüdsin tõlkida eesti keelde.Kas peaksin muretsema? Süda on normaalsetes mõõtmetes.Aordi pikenemine.Kompensatsioonis.Kopsud korras,vedelikku ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud rindkere röntgeni vastus on pigem rahustav ja ei viita ohtlikule südamehaigusele. Selgitan peamised punktid arusaadavalt.

„Süda ...

Loe edasi

Aeglane pulss

Käisin korralisel vere analüüse tegemas,kus pereõde mõõtis ka hapnikku ja pulssi sealt tuli välja et mul pulss 48,44 ja kodus mõõtes isegi 40,suunati kardioloogile,ma lähen 18.03.26 Kas teie oskate arvata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Pulss vahemikus 40–48 lööki minutis on tõepoolest aeglane ning Teie vanuses vajab see kindlasti täpsustamist – väga hea, et Teid on suunatud kardioloogi vastuvõtule. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: