Liigne mure tervise pärast? 05.12.14 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere. Hakkasin oma tervise pärast rohkem muretsema ca aasta tagasi, kui tundsin, et kõht on kuidagi kinniseks jäänud. Kõht käis läbi küll, aga väga suure pingutusega ja väljaheide oli kõva ning selline tunne, et kõik ei tule välja. Varem olin igal hommikul pärast kohvijoomist ikka vetsus käinud, aga see reeglipärasus kadus. Üks kord tuli ka verd, mille peale ma absoluutselt ära ehmatasin (lugedes netist infot, et see on seedeelundkonna vähi tunnus) ja kohe proktoloogi juurde läksin. Arst vaatas mind läbi ja ütles, et veri oli tulnud vaid päraku seinast. Kirjutas küünlad ja andis soovitusi tervislikuks toitumiseks. See oli selle aasta kevade alguses. Pärast seda toitun küll natuke tervislikumalt kui enne, aga muidugi võiks veel tervislikumalt toituda. Rahunesin maha, et ju mul ikka ei ole seedeelundite vähki vms, aga see ärevus tuleb tihti tagasi, kui tunnen oma kehas midagi imelikku. Mingi aeg hakkasid kehas luud ja liigesed valutama, valusööstud jalga jne, tuim valu käes... Perearstil käisin, soovitas süüa Litozini tablette. Mina muidugi kujutasin juba ette, et mul on vähk luudes. Enesetunne läks paremaks. Mõne aja pärast hakkas aga kõhus valus, nagu oleks vasakul pool keset kõhtu mingi asi valutanud, perearst katsus mu läbi ja ütles, et kõik on korras. samuti käin ma iga poole aasta tagant naistearstil kontrollis ja ka seal on siiamaani alati asjad korras olnud. Nüüd olen jälle hirmunud, sest päeva ajal käib pea ringi suvalisel hetkel ja kaks korda olen peaagu minestanud (vererõhuga ei ole iialgi probleeme olnud). Pea on kuidagi raske nagu vati sees. Peavalu ei ole püsiv, aga kestis mingi nädala ja nii, et kuigi mul nohu ei olnud ega nina kinni, siis ikkagi ninas käis täiesti kuuldav ragin ja pärast seda raginat lõi pähe korraks selline valu, et autoroolis oli raske rooli sirgelt hoida. Sõin nädal aega valuvaigisteid ja läks üle. Aastas mitu korda on mul põiepõletik ja antibiootikumikuur. Praegu on jälle selline põiepõletiku tunne, võtsin rohke, mis mul varasemast järel on ja läks üle. Samas seljas külgedel tekkisid torkivad valud ja vahel lööb valu ka häbemepiirkonda, kõhtu. Mitte sellised valud, et olla ei saaks, aga ikka valu. Valutavad jälle ka luud ja liigesed. See kõik ajab mu hulluks, ilmselt on mul mingi hüpohondria?! Aga tõesti mõtlen koguaeg selle peale, et äkki mul on mingi vähk ja arst pole seda tähele pannud. Need mõtted tulevad pähe, siis veedan aega mingeid foorumeid lugedes ja kahtlused lähevad veel hullemaks, samas segab mul see juba tavalist elu, kui koguaeg mõtlen sellistele asjadele. Kas kirjelduste järgi võib mul miskit viga olla või kujutan seda kõike ette?!

Arst vastas:

dr Le Vallikivi

Perearst

Tervist
Ütleme nii, et Teil on väga terav kehataju, nagu on omane väga tundlikele inimestele, samuti on Teil tõenäoliselt madal vererõhk ja jahedavõitu käed-jalad, mis tingib ka osa Teid vaevavatest muredest (s.h. näiteks põiepõletiku), aga mis iseenesest ei ole midagi ebanormaalset. Tegelikult on sedaviisi, et väga palju väga erinevaid hädasid, mis kord tulevad ja siis lähevad, et teha kohta uutele probleemidele, ei ole kunagi märk tõsisest ja ohtlikust haigusest.Vaid sellest, et inimene kuulab väga tähelepanelikult oma keha ja reageerib erinevatele signaalidele väga tundlikult. Vähk, mis on agressiivne haigus, ei käitu niimoodi, vähk algab nii, et inimene tegelikult ei tunne üldse end halvasti, aga kui hakkab tundma, siis see enam lihtsalt üle ei lähe. Ehk siis ärge raisake oma elu vähi otsimisele, elage oma elu! Harjuge ära sellega, et Teie keha annab Teile aeg-ajalt mingeid signaale, aga õppige ka neid kuulama ja nendele õigesti reageerima - näiteks episoodiline kõhukinnisus võib tähendada seda, et Teie tarvitate liiga vähe vedelikku ja kiudaineid või et olete näiteks pisut kohviga liialdanud, pearinglus võib tähendada seda, et olete näiteks söömata unustanud või vähe puhanud, põiepõletik kõneleb sellest, et käed-jalad võiks soojas hoida või mingi aeg stringe vältida või rohkem vedelikku tarvitada. Kui Te õpite oma keha paremini kuulma ja kehakeelest aru saama, peaks ka vähihirm kaduma.
Tervitades ja lugupidamisega
Le Vallikivi

Kas see arutelu oli kasulik?