Naaskelsabad ajavad mind hulluks! 23.04.14 / Perearst

Külastaja küsib:

Avastasin lapsel nädal tagasi naaskelsabad!Terve pere tegi läbi ussirohu kuuri,nüüd nädala möödudes ehk täna võtsime uuesti rohtu!elektri ja vee arved on pesude pesemisest üüratud!Kas tõesti pean kuu aega jutti kogu aeg voodipesud iga päev pesema....aluspesust muidugi saan aru!!Olen nõrganärviline parasiitide koha pealt..ei suuda uinuda ja kardan usse meeletult!Närvidest pole enam midagi järgi.tunnen kogu aeg ka endal usse ja ei suuda nii edasi elada!!!Kuidas neist kindlalt vabaneda ja sellest hirmust nende vastu..kas on selleks olemas ka kindlad psühholoogid kelle poole pöörduda?Kas suguühtes on soovitav olla(kujutan juba eos ette,et nad siis mul ka tupes)kardan abielu pärast ka kuna ei julge meest puudutadagi(isegi suudelda ei julge)tunnen vastikust kuna mul ussid äkki ikka veel!küsin perearstilt kraapeproovi pulgad!tahan teha mitmel päeval proovid,aga elan 25km kaugusel kohast kuhu proovid saab viia,kas on mingi võimalus,et ma ei pea iga päev sõitma ja viima neid proove või saab äkki hoida külmkapis või kuidagi,et korraga mitme päeva omad viia???

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere
Mõistan muret. Küllap on põhiprobleem psüühhilises vapustuses. Ei usu, et teil oleks mõni ussike, tõenäoliselt naaskelsaba veel soolestikus alles. Hingerahu mõttes peaks ära tegema üle päeva 3 järjestikust proovi, kui need on puhtad, siis on kindel, et usse enam pole. Korda peaks tegema ka küüned ja tegema ussitõrjet koertele-kassidele, kui need on olemas. Eks proovide tegemine on igal pool veidi isemoodi. Hea on kui saaks pulgaproovi võtta öösel või hommikul enne kakamist, proovipulka peaks pühkima pärakukurdudes. Ravi võiks korrata 2 nädala möödumisel uuesti.
Lisan allpool lõigu ühest varem koostatud artiklist sellel teemal.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
NAASKELSABA EHK LINALUUUSS parasiteerib inimese jämesooles, uss on valkjat värvi, pikkusega 0,5-1 cm, läbimõõduga u. 1mm, meenutades kapronnöörijuppi või nuudlit. Ussimuna allaneelamisel areneb seedetraktis sellest vastne ehk larv, seejärel valmis isend. Nugiline on väga levinud, esinedes u 20% laste vanuserühmas, kuid ka täiskasvanutel. Haiguse meditsiniline termin on enterobiaas.
NAKATUMINE JA ARENG
Emane naaskelsaba muneb ööpäevas tuhandeid mune limaja-kleepuva kogumina pärakupiirkonna limaskesta-nahavoltidesse. Sellega kaasneb sügelustunne, sügamisel kanduvad ussimunad kätele, sealt edasi taas haige suhu ja seedetrakti, toimub enesenakatamine. Munad on nakkusohtlikud u. 1 kuu, need levivad inimeselt inimesele kergesti käte, toidu, mänguasjade, voodiriiete, tarbeesemete või tolmuga. Tolmu sissehingamisel satuvad munad suu ja neelu limaskestale, sealt edasi seedetrakti. Mune võivad edasi kanda lemmikloomad, kärbsed ja prussakad.
HAIGUSTUNNUSED
Peale nakatumist tekivad haigustunnused umbes 2 kuu möödudes. Haiguse juhtivaks tunnuseks on pärakupiirkonna sügelus ja lööve, tüdrukutel võib esineda välissuguelundite põletik. Harva võib tekkida ussripikupõletik e. apenditsiit.
DIAGNOOSIMINE
Kahtlusel võib lapsevanem ööajal ettevaatlikult uurida taskulambi valgel väikelapse pärakupiirkonnas toimuvat. Arsti poolt küsitlus vaevuste osas, lööbe ja sügamisjälgede hindamine. Parasiidiosiste ja munade otsimine mikroskoobi all väljaheites ja anaalkaapes e. päraku limaskesta nn. pulgaprooviga. Ussimunade kogumine linase riide ribale, see kinnitatakse õhtul teibiga piki tuharavagu, hilisem analüüs. Ussimunade puudumine ei välista parasiitide olemasolu, tavaliselt korratakse analüüsi 3 korda.
RAVI
Ussimunade leidmisel analüüsis või iseloomulike sümptomite olemasolul määratakse ravim ühekordse annusena, alla 2 a. lastel on selle annus pool täiskasvanu annusest. Enne ravi alustamist tehakse kodus põhjalik märgkoristus, kodutolmu eemaldamine vältimaks taasnakatumist. Ravitakse kõiki pereliikmeid korraga, isegi kui puuduvad vaevused. Ravim toimib nugilisele, mitte munadele, seetõttu antakse haigestunule 1-2 nädala möödudes täiendav ravimiannus. Tuharapiirkonna sügelust vähendavad salvid. Ülioluline on enesenakatamise vältimine- küünte hooldus, kätepesu, voodilinade ja ihupesu vahetus.

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Peitveri

Tere. Oktoobris avastati peitveri väljaheites. Oli kergelt ka pühkides. Koloskoopia korras, magu uuritud. Veri nüüd ka väljaheite sees. Kõhukinnisus probleemiks, kuigi kõht pigem pehme. Gaasid kimbutavad. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie mure on täiesti mõistetav, kuid hea ja oluline info on see, et koloskoopia ja mao uuring on olnud korras. See vähendab oluliselt tõsiste haiguste, sealhulgas ...

Loe edasi

Väike varvas sügeleb

Mida teha kui väike varvas sügeleb
Ja sealt koorub nahka

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kõige sagedamini on väikese varba sügeluse ja naha koorumise põhjuseks jalaseen ehk nahaseen varvaste vahel. See on väga levinud ja enamasti kergesti ravitav.
Loe edasi

Kurgunibu on suur

Kurgunibu pikk ja suur. Segab hingamist ja tekitab oksereflekse? Mida kodus saaks sellega teha?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kui kurgunibu (uvula) on turses ja tundub pikem, võib see tõepoolest tekitada ebamugavust, okserefleksi tunnet ja vahel ka hingamise häiritust. Sageli on see ...

Loe edasi

Rögaeritus

Tere!

Mul on küsimus röga teemal.
Pidevalt on selline olukord, et hommikul ärgates tunne, et kurgus paksem tunne, tugevalt köhides tuleb sealt välja rögaeritus, enamasti klimbina, kollakat-pruunikat ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – hommikune paksem röga, aastaringne nohu, kurgu ärritus ja köhatusvajadus – viitab kõige tõenäolisemalt ninaneelust alla valguvale sekreedile ...

Loe edasi

kolesterool

Tere,
kasutan kolesterooli alandavat ravimit Atorvastatin Teva 20 mg juba üle aasta. Nüüd andsin veenist vereanalüüsi 18.03.26 söömata. Pereõde helistas perearstikeskusest 20.03 ja ütles, et ma pean ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

See on väga mõistlik küsimus. Sageli tekib segadus, kui analüüsid tunduvad „korras“, kuid ravi soovitatakse siiski tugevamaks muuta. Põhjus on selles, et kolesterooli ...

Loe edasi

Silmade eest mingi kardin/vari/"räpane" vaateväli

Küsimus seoses silmadega.

Probleem on mõne aastaga süvenenud. Silmi on valgustatud, on pandud tilkasid mis pupille suuremaks teevad, vist on võrkkest läbi vaadatud ja ei ole midagi leitud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus on väga põhjalik ning on arusaadav, et selline muutus tekitab muret. Kuna vaevus on kestnud aastaid ja uuringutel ei ole võrkkesta irdumist leitud, ...

Loe edasi

Väsimus, ärevus, kurvameelsus, küünepinna muutus

Mul on kroonilise väsimuse, depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis on lainetades kasvanud 5+ aastat. Vereproovid näitavad testosterooni 10.6 hommikul, madalat ferritiini, ja mul on küüne defrom (eng. pitted ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud vaevused on mitmetahulised ja on väga arusaadav, et otsite nendele ühist selgitust. Krooniline väsimus, ärevus, kurvameelsus, madal ferritiin, ...

Loe edasi

kätel ja jalgadel punnid nagu mingi ekseem

Jala säärtel, käsivartel on sellised punnid. alguses olid ainult väikesed laigud kuid siis punnid ja lõpuks naha ketendus. just kui naha ajaks mulle välja.
Samas on jala talla nahk ja peapesa nahk, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – sügelevad punnid säärtel ja käsivartel, ketendus, tallanaha muutus ning “surisev” tunne – viitab pigem kroonilisele nahapõletikule, kuid ainult ...

Loe edasi

Süda

Soomes tehti rindkere röntgeni,sest mul on LBBB.Röntkeni vastuse püüdsin tõlkida eesti keelde.Kas peaksin muretsema? Süda on normaalsetes mõõtmetes.Aordi pikenemine.Kompensatsioonis.Kopsud korras,vedelikku ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud rindkere röntgeni vastus on pigem rahustav ja ei viita ohtlikule südamehaigusele. Selgitan peamised punktid arusaadavalt.

„Süda ...

Loe edasi

Aeglane pulss

Käisin korralisel vere analüüse tegemas,kus pereõde mõõtis ka hapnikku ja pulssi sealt tuli välja et mul pulss 48,44 ja kodus mõõtes isegi 40,suunati kardioloogile,ma lähen 18.03.26 Kas teie oskate arvata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Pulss vahemikus 40–48 lööki minutis on tõepoolest aeglane ning Teie vanuses vajab see kindlasti täpsustamist – väga hea, et Teid on suunatud kardioloogi vastuvõtule. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: