isheemiatöbi 21.05.03 / Perearst

Külastaja küsib:

Sooviksin teada isheemia töve kohta,kui see on 50.a. naisel ja kaugele arenenud nii,et saab ainult tabletiga leevedada.Mis sellega kaasneb,kas on mingi vöimalus sellest vabaneda vöi on see surmaga löppev haigus?

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tervist
Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul on kahjustunud südame lihast verega varustavad arterid, neid nimetatakse ka pärg ehk koronaararteriteks. Arter on ahenenud ja ei suuda piisavalt osa südame lihasest varustada hapniku ja toitainete rikka verega.
Haigus võib alata meestel 40-50 aastaselt naistel veidi vanemas eas. Haiguse kõrghooaeg jääb 60-80 eluaasta piiresse. Haigus võib avalduda mitut moodi. Sagedasemat vormi nimetatakse stenokardiaks ehk rinnaangiiniks või rinna ahistuseks. Selle vormi korral tekib rinnakupiirkonda ebamäärane valuaistuing, nagu surve või ebamugavus mis kestab lühikest aega, minuteid. Valuaisting võib kiirguda kaela, õlga ja kätte. Vaevust kutsub esile füüsiline pingutus, külm õhk, psühhotrauma jm.
Südame isheemiatõbi võib avalduda ka südame puudulikusena. Südamelihas täpsemalt vasak vatsake ei suuda pumbata piisavalt efektiivselt verd suurde vereringesse, mille tõttu tekivadki vaevused. Selleks võib olla õhupuudus koormusel, jalgade tursumine, öine urineerimissageduse tõus.
Südame isheemiatõbi võib avalduda ka mitmete rütmihäiretena.
Südame isheemiatõve raskemaks avaldusvormiks on äge südamelihase infarkt. Tekkinud on osa südamelihase lõplik kahjustus. See avaldub tugeva rinna või ülakõhuvaluna, mis kestab üle 15-20 minuti ja ei taha taanduda seniste südamerohtude ( nitroglütseriin) mõjul. Südame lihase infarkt on u 1/3 juhtudel surmaga lõppev.
Südame isheemiatõbi on oma olemuselt krooniline haigus, mida ei ole võimalik kahjuks päriselt ära kaotada. Arstid kasutavad diagnoosimisel mitmeid võtteid:
1. Haige hoolas küsitlus, andmed haigustest suguvõsas
2. Südame kuulatlus, vererõhukontroll
3. Elektrokardiograafia
4.Koormuselektrokardiograafia( kardiogrammi registreerimine erinevatel koormustel)
5. Ehhokardiograafia ( südame vaatlemine "televiisoris", saades pildi verevoolust ja südamelihase kokkutõmmetest)
6. Südame veresoonte uuring ehk angiograafia. See on tõsisem uuring, mille teostamisel viiakse kontrastaine südame veresoontesse ja jälgitakse nende seisundit ekraanil
Südame isheemiatõbi 50 a naispatsiendil on harva esinev haigus. Küllap on seda diagnoosinud arst uuringute alusel. Kahtlusel on alati mõtekas seisundit täpsustada kardioloogi konsultatsiooni ja eelnimetatud uuringutega.
Haiguse ravi on eluaegne. Selleks kasutatakse ravimeid mis laiendavad südame veresooni ja muudavad südame töö rahulikumaks ja tõhusamaks. Ravis on oluline osa ka vere hüübivust vähendavatel ravimitel ehk antiagregantidel. Rahvasuus tuntakse neid südameaspiriini ehk verevedeldaja nime all.
Ainult rohtudest ei piisa. Ravi peab algama tegelikult riskifaktorite mõjutamisega: loobumine suitsetamisest, paras füüsiline koormus; veresuhkru ja kolesteroolitaseme kontroll ja mõjutamine vajadusel.
Südame isheemiatõvega haige peaks regulaarselt külastama perearsti ja kardioloogi, et täpsustada südame seisundit, teha vajadusel uuringuid, hinnata vererõhku ja vere suhkru ja kolesterooli sisaldust.
Kirjutada oleks veel paljustki.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Peitveri

Tere. Oktoobris avastati peitveri väljaheites. Oli kergelt ka pühkides. Koloskoopia korras, magu uuritud. Veri nüüd ka väljaheite sees. Kõhukinnisus probleemiks, kuigi kõht pigem pehme. Gaasid kimbutavad. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie mure on täiesti mõistetav, kuid hea ja oluline info on see, et koloskoopia ja mao uuring on olnud korras. See vähendab oluliselt tõsiste haiguste, sealhulgas ...

Loe edasi

Väike varvas sügeleb

Mida teha kui väike varvas sügeleb
Ja sealt koorub nahka

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kõige sagedamini on väikese varba sügeluse ja naha koorumise põhjuseks jalaseen ehk nahaseen varvaste vahel. See on väga levinud ja enamasti kergesti ravitav.
Loe edasi

Kurgunibu on suur

Kurgunibu pikk ja suur. Segab hingamist ja tekitab oksereflekse? Mida kodus saaks sellega teha?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kui kurgunibu (uvula) on turses ja tundub pikem, võib see tõepoolest tekitada ebamugavust, okserefleksi tunnet ja vahel ka hingamise häiritust. Sageli on see ...

Loe edasi

Rögaeritus

Tere!

Mul on küsimus röga teemal.
Pidevalt on selline olukord, et hommikul ärgates tunne, et kurgus paksem tunne, tugevalt köhides tuleb sealt välja rögaeritus, enamasti klimbina, kollakat-pruunikat ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – hommikune paksem röga, aastaringne nohu, kurgu ärritus ja köhatusvajadus – viitab kõige tõenäolisemalt ninaneelust alla valguvale sekreedile ...

Loe edasi

kolesterool

Tere,
kasutan kolesterooli alandavat ravimit Atorvastatin Teva 20 mg juba üle aasta. Nüüd andsin veenist vereanalüüsi 18.03.26 söömata. Pereõde helistas perearstikeskusest 20.03 ja ütles, et ma pean ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

See on väga mõistlik küsimus. Sageli tekib segadus, kui analüüsid tunduvad „korras“, kuid ravi soovitatakse siiski tugevamaks muuta. Põhjus on selles, et kolesterooli ...

Loe edasi

Silmade eest mingi kardin/vari/"räpane" vaateväli

Küsimus seoses silmadega.

Probleem on mõne aastaga süvenenud. Silmi on valgustatud, on pandud tilkasid mis pupille suuremaks teevad, vist on võrkkest läbi vaadatud ja ei ole midagi leitud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus on väga põhjalik ning on arusaadav, et selline muutus tekitab muret. Kuna vaevus on kestnud aastaid ja uuringutel ei ole võrkkesta irdumist leitud, ...

Loe edasi

Väsimus, ärevus, kurvameelsus, küünepinna muutus

Mul on kroonilise väsimuse, depressiooni ja ärevuse sümptomid, mis on lainetades kasvanud 5+ aastat. Vereproovid näitavad testosterooni 10.6 hommikul, madalat ferritiini, ja mul on küüne defrom (eng. pitted ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud vaevused on mitmetahulised ja on väga arusaadav, et otsite nendele ühist selgitust. Krooniline väsimus, ärevus, kurvameelsus, madal ferritiin, ...

Loe edasi

kätel ja jalgadel punnid nagu mingi ekseem

Jala säärtel, käsivartel on sellised punnid. alguses olid ainult väikesed laigud kuid siis punnid ja lõpuks naha ketendus. just kui naha ajaks mulle välja.
Samas on jala talla nahk ja peapesa nahk, ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldus – sügelevad punnid säärtel ja käsivartel, ketendus, tallanaha muutus ning “surisev” tunne – viitab pigem kroonilisele nahapõletikule, kuid ainult ...

Loe edasi

Süda

Soomes tehti rindkere röntgeni,sest mul on LBBB.Röntkeni vastuse püüdsin tõlkida eesti keelde.Kas peaksin muretsema? Süda on normaalsetes mõõtmetes.Aordi pikenemine.Kompensatsioonis.Kopsud korras,vedelikku ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Teie kirjeldatud rindkere röntgeni vastus on pigem rahustav ja ei viita ohtlikule südamehaigusele. Selgitan peamised punktid arusaadavalt.

„Süda ...

Loe edasi

Aeglane pulss

Käisin korralisel vere analüüse tegemas,kus pereõde mõõtis ka hapnikku ja pulssi sealt tuli välja et mul pulss 48,44 ja kodus mõõtes isegi 40,suunati kardioloogile,ma lähen 18.03.26 Kas teie oskate arvata ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Pulss vahemikus 40–48 lööki minutis on tõepoolest aeglane ning Teie vanuses vajab see kindlasti täpsustamist – väga hea, et Teid on suunatud kardioloogi vastuvõtule. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: