Seede elundkond+ vererõhk 05.12.25 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere!

Lugedes Teie 10 aasta pikkust haiguslugu, väga arvukaid uuringuid ja muutunud sümptomite mustrit, joonistub välja üsna selge tervikpilt, mis ei ole enam klassikaline reflukshaigus või maohappesuse probleem.

Teie kirjeldus vastab kõige paremini funktsionaalse seedetalitluse häire + autonoomse närvisüsteemi tasakaaluhäire kombinatsioonile, mis võib anda:

krooksumist ja õhu liikumise tunnet maos,

iiveldust ja ebamäärast kõhutunnet,

kõikumist happeravis (kord toimib, kord mitte),

pulsi järsku tõusu või ebastabiilsust,

uimasust, väsimust, ärrituvust,

süvenevaid sümptomeid stressi ja pinge ajal.

See ei ole „väljamõeldud haigus“ ega psüühikahäire, vaid reaalne kehaline seisund, mille taga on seedetrakti närvivõrgustiku (enteriline närvisüsteem) ja autonoomse närvisüsteemi (sümpaatiline-parasümpaatiline tasakaal) häire.

1. Miks Teie kõhuuuringud on korras, aga vaevused kestavad?

Funktsionaalsed häired (düspepsia, funktsionaalne refluks, aerofaagia) ei anna muutusi gastroskoopial, ultrahelis ega vereanalüüsides.

10-aastase sümptomite kestuse ja mitmete „normaalsete“ uuringute puhul on see tavaline.

Düspepsia diagnoos, mis Teile pandi, on sageli närvisüsteemi ülitundlikkus maos ja söögitorus, mitte limaskesta või happe probleem.

2. Krooksumine + pulsi järsk tõus = autonoomse närvisüsteemi reaktsioon

Teie kirjeldus on väga iseloomulik:

krooksumine terve päeva jooksul,

ilma happerohke regurgitatsioonita,

eriti pärast söömist,

ja seda saadab pulsi tõus 100–120 löögini, ka väikese liikumise järel.

See muster sobib düsaerofagiale (õhu neelamine + diafragma pingeseisund), mis vallandab vaguse närvi ja sümpaatilise süsteemi ebastabiilsuse.

Koormustaluvuse langus, pulsi kiire tõus vähese liikumise järel ja puhkeoleku pulss 80–90 viitavad autonoomse närvisüsteemi düsregulatsioonile, mis sarnaneb POTS-iga (posturaalne tahhükardiasündroom) või ANS-i ülereageerimisega.

3. Mida rohkem PPI-sid (omeprasool, pantoprasool), seda halvemaks sümptomid võivad minna

Happeblokaatorid võivad pikema kasutuse korral:

muuta maosisu koostist,

aeglustada mao tühjenemist,

tekitada puhitust ja õhuga täitumise tunnet,

suurendada aerofaagiat ja krooksumist.

Kui happepuudus on suurenenud, võivad tekkida just sellised sümptomid, nagu kirjeldate – krooksumine, gaasid, ebamäärane ebamugavus.

Seega ei ole praegu mõistlik jätkata agressiivset happetõkestust, kui happe refluksi enam selgelt ei esine.

4. Kuhu edasi pöörduda?

Te olete juba käinud:

gastroenteroloogil (uuringud korras),

perearstil,

psühhiaatril,

tehtud on ultraheli ja analüüsid.

Te ei ole teinud aga ühte kõige olulisemat uuringut:

👉 Autonoomse närvisüsteemi hindamist (tilt-test või koormustest + pulsi ja vererõhu dünaamika)

Seda teeb:

neuroloog autonoomikakabinetis,

kardioloog (düsautonoomia uuringud),

osades keskustes ka taastusarst.

Arvestades:

pulsi tõus 120 juba 10 sammu järel,

puhkeoleku pulss 80–90,

seedetrakti funktsionaalsed kaebused,

pikaajaline düspepsia,

ärevuslik autonoomne reaktiivsus,

on autonoomse närvisüsteemi häire väga tõenäoline ja täiesti ravitav.

5. Mida teha sümptomite leevendamiseks juba praegu?
1. Ravimitest

Funktsionaalse düspepsia paremaks ravimiks kui PPI-d on:

buspiroon (lõõgastab maolihaseid, vähendab õhu kogunemist),

Mirtasapiin väikeste doosidena õhtul (aitab isule, iiveldusele, seedetrakti tundlikkusele),

mõnikord tritsüklilised antidepressandid väikestes doosides (nt amitriptülliin 5–10 mg).

Need ei ole psühhiaatrilised ravimid, vaid seedetrakti närvivõrgustiku modulatsioon — standardravi funktsionaalsele düspepsiale.

Elontril ei sobi seedetrakti ülitundlikkuse korral, kuna on stimuleeriva toimega.

2. Füsioteraapia diafragmale

Kuplilihase pinge võib vallandada:

krooksumist,

gaase,

õhupuudust,

pulsi kõikumist,

ärevustunnet.

Spetsiaalsed hingamistehnikad ja füsioteraapia aitavad palju.

3. Toitumine

väiksemad portsjonid,

aeglane söömine,

vältida gaseeritud jooke, närimiskummi, kiiret kõnet kohe pärast sööki (õhu neelamine suureneb).

4. Üldine autonoomse närvisüsteemi stabiliseerimine

reegel nr 1: rohkem vedelikku ja soolasust (kui vererõhk ei ole kõrge),

mõõdukas tempoga treening, mitte väga intensiivne,

regulaarne une-ärkveloleku rütm,

ärevuse kehaliste sümptomite eristamine mõtlemisest.

6. Milline on kõige tõenäolisem diagnoos tervikuna?

Teie juhul kõige sobivam kombinatsioon:

Funktsionaalne düspepsia + aerofaagia

Autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus (POTS-i sarnane seisund)

Seedetrakti ülitundlikkus ja diafragma ülekoormus

See on ravitav, kuid eeldab teistsugust lähenemist kui happetabletid või Carsil.

7. Kuhu täpselt paluda saatekiri?

👉 Autonoomse närvisüsteemi uuringud (tilt-test):

Neuroloog

Kardioloog (rütmihäirekeskus)

👉 Funktsionaalsete seedetrakti häirete ravi:

Gastroenteroloog, kes tegeleb funktsionaalse düspepsia ja IBS-iga

Või psühhosomaatika spetsialist

Kokkuvõte arstikeeles

Teie haiguskulg ei ole kooskõlas orgaanilise seedetrakti patoloogiaga ega happehaigusega. Pikaajaline vahelduv reageerimine PPI-dele, aerofaagia, röhatised, düspepsia ja pulsireaktsioonid viitavad autonoomse närvisüsteemi ülierutuvusele ja seedetrakti sensomotoorsele düsregulatsioonile. Soovitan autonoomse närvisüsteemi testi, ravi suunamist somatosensoorsete modulantide poole (buspiroon, madal TCA), ning PPI-de järkjärgulist ärajätmist.


Head tervist soovides
Madis Veskimägi ja Kati Tarkur (ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?