Verejooks Autor: Ants Peetsalu

Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad tegurid on tunduv vererõhu tõus, veresooneseina läbilaskvuse suurenemine või vere hüübimise aktiivsuse langus. 

Sõltuvalt vigastatud veresoone tüübist eristatakse arteriaalset, venoosset, kapillaarset ja parenhümatoosset verejooksu. Arteriaalne verejooks on kõige intensiivsem ja ohtlikum – hapnikurikas helepunane veri purskub pulseeriva joana ja võib lühikese aja jooksul põhjustada eluohtliku väheveresuse. Venoosset verejooksu iseloomustab hapnikuvaese ja süsihappegaasirikka tumeda vere voolamine haavast ühtlase joana. Venoosne verejooks võib iseenesest peatuda. Kapillaarne verejooks esineb praktiliselt iga pehme koe vigastuse puhul ning sellele on iseloomulik kogu kahjustatud koepinna veritsemine. Vigastatud kapillaaridest ehk juussoontest väljuv veri on arteriaalse ja venoosse vere segu. Vererõhk juussoontes on lähedane venoossele rõhule. Et veresoonte läbimõõt on väike, siis immitseb veri tilkadena, mis omavahel liitudes katavad kogu haava pinna. Kapillaarne verejooks haavast peatub üldjuhul iseenesest. Parenhümatoosne verejooks esineb parenhümatoossete elundite, nagu maks, põrn, neerud ja kõhunääre, vigastamisel. Verejooks on mõnevõrra sarnane kapillaarse verejooksuga, kuid võib olla kombineeritud nii suuremate arterite kui veenide vigastusega ning verejooksuga nendest. Verejooks parenhümatoossest elundist on märksa ohtlikum, sest ei pruugi iseeneslikult peatuda ning vajab operatiivset ravi ehk sulgemist või koguni vigastatud elundi eemaldamist (nt põrnaverejooksu korral eemaldatakse põrn).

Sõltuvalt keskkonnast, kuhu veresoone vigastusel väljavoolav veri satub, jaotatakse verejooksud välisteks ja sisemisteks. Verejooks haavast on väline. Sisemiste verejooksude korral valgub veri kas kehaõõnde (rindkereõõnde, kõhukoopasse, väikevaagnasse, ajukoljusse), õõneselundisse (nt makku, soolekulglasse, kusepõide) või kudedesse (nt pikkade toruluude murdude korral ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse). Sisemised verejooksud tekivad traumade või haiguste korral, mis destrueerivad (purustavad) veresooni, näiteks seedekulgla haavand, kasvajate läbikasv jmt. Sisemise verejooksuga kaasneb varjatud verekaotus, tunnuseks on näo kahvatus, külm higi, jalgade ja käte külmaks muutumine, pulsi sagenemine ja täitumuse nõrgenemine. Kannatanu kaebab kohinat kõrvus, peapööritust, millele järgneb teadvusekadu. Sisemise verejooksu tunnuste ilmnemisel tuleb kannatanu viivitamatult haiglasse toimetada.

Eristatakse veel kudedesisest verejooksu, mille puhul veri koguneb kudedesse ning võib tekitada mitmesuguse kuju ja suurusega verevalumeid: täppverevalumeid, tähnverevalumeid ja veriturseid. Täppverevalumid ehk petehhiad on väikesed (läbimõõt 1–3 mm), selgepiirilised nahasisesed või limaskestaalused verevalumid. Sagedamini tekivad täppverevalumid kõrge veenirõhuga piirkondades, näiteks alajäsemetel. Väga kergesti võivad täppverevalumid ilmuda nahale saunas. Tähnverevalumid on täppverevalumitest mõnevõrra suuremad. Tugeva verejooksu korral kudedesse võib seal kujuneda verega täitunud õõs – verimuhk ehk hematoom

Tehakse vahet esmase (primaarse) verejooksu ja hilis- (sekundaarse) verejooksu vahel. Esmane verejooks tekib vahetult trauma või operatsiooni järel. Hilisverejooks võib alata mitu tundi või mitu päeva pärast traumat. Selle võimalikud põhjused on näiteks elundit ümbritseva kapslialuse hematoomi rebend, kärbunud koe lagunemine jm.

Verejooksu spontaanne ehk iseeneslik peatumine on võimalik enamasti ainult väikesemõõduliste veresoonte, eeskätt kapillaaride, veenide ja väiksema läbimõõduga arterite vigastuste puhul. Verejooksu iseeneslikku lakkamist soodustab vigastatud veresoone otsa spastiline ahenemine koos selle topistumisega verekämbu ehk trombiga.

Vt ka esmaabi välise verejooksu korral, verimuhk.

Nõuanded sel teemal

Käisin eesnaha opil

Käisin eesnaha opil. Tänaseks on möödas täpselt 7 päeva sellest. Esmaspäeval käisin uroloogia õe vastuvõtul, kus vaatas haava üle ja puhastas. Ütles et on normaalne ning põletiku näitu pole. Täna, reedel ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Sellise murega tuleb pöörduda ikkagi teid ravinud arsti ja/või tema meeskonna poole. Ilma probleemi nägemata pole kahjuks võimalik midagi ka arvata.

Loe edasi

arvatavasti eesnäärme healoomuline kasvaja

kas on võimalik Tartus vastava arsti vastuvõtule saada. mida selleks teha

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Tervisekassa vastuvõtu jaoks paluge perearstilt e-konsultatsiooniga suunamist. Kui soovite tulla konkreetse arsti vastuvõtule, siis tuleb arvestada tasulise visiidiga. Edasi aitab: meestekliinik@kliinikum ...

Loe edasi

skolioos ja spetsiaalne sisetald

Tere!

Soovin lähemalt uurida ortopeediliste sisetallade kohta. Hetkeseisuga tajun, et üks jalg on funktsionaalselt lühem ning nii paremas puusas kui ka põlves tekib treenides pinge/ebamugavus. ...

Priit Ailt

Vastas Priit Ailt

Tere,

Kui rühti korrigeerivate harjutustega pole ebamugavus ühel jalas vähenenud, siis tasub kaaluda ortopeedilisi taldu, millest siis üks tald on pisut paksem, eesmärgiga muuta jalad nö. ...

Loe edasi

Tupevalulikkus

Tere, kasutan emakasisest rasedusevastast rõngast Etonogestreel 120 MCG , etünüülöstradiool 15 MCG, olen seda kasutanud juba aastaaega aga peale viimast paigaldamist 2 nädalat tagasi, hakkas pissimise ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Vahel võib tegemist olla tupes PH muutusega happelisemas suunas ( palju erinevaid põhjuseid seoses toitumise, stressi, allergiliste reaktsioonide jms.). See võib mõjutada kusitit ja tekitada ...

Loe edasi

Konisatsioon

Tere!

Olen HPVga võidelnud juba pikalt, al 2021 kuskil. HPV16 on põhimõtteliselt koguaeg olnud positiivne. Olen olnud jälgimisel sest varasemad biopsiad pole midagi halba näidanud. Vaktsiinid ...

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 30-aastane

Patoloogilis-histoloogiline vastus biopsiast: "neoplaasiat ei esine" kasvajat ega vähki ei esine; "krooniline aktiivne tservitsiit, ...

Loe edasi

Lahangu vastusega seotud küsimuse jätkuks

Tere! Esitasin küsimuse oma isa lahangu vastuse kohta. Suur tänu kiire ja põhjaliku vastuse eest!
Küsin korra veel, kuna ei anna rahu teadmine, kas trombi teket, mis sulges arteri ajus oleks saanud ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Tromb võis lähtuda nt. jalgade veenilaienditest kui ei kasutatud verevedeldajat , südame kodadest seoses südame rütmihäiretega ja läbitehtud südameinfarktiga, kaelaarterite seinast seoses kõrge kolesterooliga. ...

Loe edasi

Konisatsioon

Kas te palun seletaksite lahti mulle selle vastuse :

Saateanumas väike emakakaela poolkuu kujuline limaskesta resektaat, selget emakakaelakanalit siin ei erista, suurimate mõõtmetega 1,3 ...

Urve Pappa

Vastas dr Urve Pappa

Tere

Te kahjuks ei kirjuta operatsiooni eelsete analüüside vastuseid ( HPV, LBC , biopsia vastused ehk operatsiooni eelne diagnoos).
Konisatsiooni käigus eemaldatud emakakaelas vähieelsele ...

Loe edasi

erektsiooni proobleemid

ei ole oma ega ka teiste naistega sexinud.intiim vahekorda pole olnud oma naisega 5 a. ma ei suutnud andestada.sai räägitud ja paistab et kõik korras. noks vajub ära ja on ka teisi põhjuseid.sexida tahme ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Kui on probleem, siis on sellele ka lahendus. Üht olete proovinud. Kui see on mittepiisav, võite alati tulla minu vastuvõtule. Kehalistele muredele leiame kindlasti lahenduse.

Loe edasi

Küsimus seoses lahangu vastusest arusaamisega (neuroloogiline)

Tere! Imelik küsimus, seoses praeguseks juba surnud inimese kohta. Isa suri ootamatult 64-aastaselt selle aasta (2026) märtsi lõpus. Kuna tema surm ei anna rahu ja surma põhjus on neuroloogiline siis mõtlesime ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Ajuinfarkt on ajukahjustus mis tekib ajuosa varustava arteri sulgumisest trombi tõttu. Mida suurem on sulgunud arter, seda suurem on ka ajukahjustus - kahjustuda võib ka pea kogu ajupoolkera ja ka ajutüvi ...

Loe edasi

Punased täpid kumbemepiirkonnas

Tere!

Peenise peale ja kubeme piirkonda tekkisid punakad punnid umbes neli päeva tagasi. Tänaseks kuivanud ja nahk ketendab. Enne tekkimist oli potentsiaalseid ärritavaid faktoreid mitu - ...

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Põletik. Kiirelt oma perearsti või meestearsti vastuvõtule!

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi