Verejooks Autor: Ants Peetsalu
Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad tegurid on tunduv vererõhu tõus, veresooneseina läbilaskvuse suurenemine või vere hüübimise aktiivsuse langus.
Sõltuvalt vigastatud veresoone tüübist eristatakse arteriaalset, venoosset, kapillaarset ja parenhümatoosset verejooksu. Arteriaalne verejooks on kõige intensiivsem ja ohtlikum – hapnikurikas helepunane veri purskub pulseeriva joana ja võib lühikese aja jooksul põhjustada eluohtliku väheveresuse. Venoosset verejooksu iseloomustab hapnikuvaese ja süsihappegaasirikka tumeda vere voolamine haavast ühtlase joana. Venoosne verejooks võib iseenesest peatuda. Kapillaarne verejooks esineb praktiliselt iga pehme koe vigastuse puhul ning sellele on iseloomulik kogu kahjustatud koepinna veritsemine. Vigastatud kapillaaridest ehk juussoontest väljuv veri on arteriaalse ja venoosse vere segu. Vererõhk juussoontes on lähedane venoossele rõhule. Et veresoonte läbimõõt on väike, siis immitseb veri tilkadena, mis omavahel liitudes katavad kogu haava pinna. Kapillaarne verejooks haavast peatub üldjuhul iseenesest. Parenhümatoosne verejooks esineb parenhümatoossete elundite, nagu maks, põrn, neerud ja kõhunääre, vigastamisel. Verejooks on mõnevõrra sarnane kapillaarse verejooksuga, kuid võib olla kombineeritud nii suuremate arterite kui veenide vigastusega ning verejooksuga nendest. Verejooks parenhümatoossest elundist on märksa ohtlikum, sest ei pruugi iseeneslikult peatuda ning vajab operatiivset ravi ehk sulgemist või koguni vigastatud elundi eemaldamist (nt põrnaverejooksu korral eemaldatakse põrn).
Sõltuvalt keskkonnast, kuhu veresoone vigastusel väljavoolav veri satub, jaotatakse verejooksud välisteks ja sisemisteks. Verejooks haavast on väline. Sisemiste verejooksude korral valgub veri kas kehaõõnde (rindkereõõnde, kõhukoopasse, väikevaagnasse, ajukoljusse), õõneselundisse (nt makku, soolekulglasse, kusepõide) või kudedesse (nt pikkade toruluude murdude korral ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse). Sisemised verejooksud tekivad traumade või haiguste korral, mis destrueerivad (purustavad) veresooni, näiteks seedekulgla haavand, kasvajate läbikasv jmt. Sisemise verejooksuga kaasneb varjatud verekaotus, tunnuseks on näo kahvatus, külm higi, jalgade ja käte külmaks muutumine, pulsi sagenemine ja täitumuse nõrgenemine. Kannatanu kaebab kohinat kõrvus, peapööritust, millele järgneb teadvusekadu. Sisemise verejooksu tunnuste ilmnemisel tuleb kannatanu viivitamatult haiglasse toimetada.
Eristatakse veel kudedesisest verejooksu, mille puhul veri koguneb kudedesse ning võib tekitada mitmesuguse kuju ja suurusega verevalumeid: täppverevalumeid, tähnverevalumeid ja veriturseid. Täppverevalumid ehk petehhiad on väikesed (läbimõõt 1–3 mm), selgepiirilised nahasisesed või limaskestaalused verevalumid. Sagedamini tekivad täppverevalumid kõrge veenirõhuga piirkondades, näiteks alajäsemetel. Väga kergesti võivad täppverevalumid ilmuda nahale saunas. Tähnverevalumid on täppverevalumitest mõnevõrra suuremad. Tugeva verejooksu korral kudedesse võib seal kujuneda verega täitunud õõs – verimuhk ehk hematoom.
Tehakse vahet esmase (primaarse) verejooksu ja hilis- (sekundaarse) verejooksu vahel. Esmane verejooks tekib vahetult trauma või operatsiooni järel. Hilisverejooks võib alata mitu tundi või mitu päeva pärast traumat. Selle võimalikud põhjused on näiteks elundit ümbritseva kapslialuse hematoomi rebend, kärbunud koe lagunemine jm.
Verejooksu spontaanne ehk iseeneslik peatumine on võimalik enamasti ainult väikesemõõduliste veresoonte, eeskätt kapillaaride, veenide ja väiksema läbimõõduga arterite vigastuste puhul. Verejooksu iseeneslikku lakkamist soodustab vigastatud veresoone otsa spastiline ahenemine koos selle topistumisega verekämbu ehk trombiga.
Vt ka esmaabi välise verejooksu korral, verimuhk.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Refleksid
Mida tähendab, kui kanna-põlve refleksid on ühel pool (paremal) elavamad?

Vastas dr Ain Pajos
See võib viidata kas vasaku jalanärvi kahjustusele või ka vasaku ajupoolkera motoorsete keskuste probleemile. Väga oluline on seada leid konteksti varasemate pea ja seljaprobleemidega ja praeguste vaevustega.
Loe edasi
Rahutute jalgade sündroom?
Tere!
Mul on rahutud jalad, eriti hull on õhtuti magama minnes. Mõlemad jalad pidevalt liiguvad. Viimasel ajal on läinud hullemaks.
Ferritiin mais 2025 - 27,1, detsember 2025 - 15. ...

Vastas dr Ain Pajos
Kirjelduse järgi on nn.rahutute jalgade sündroom võimalik - kuna probleem kuulub ekstrapüramidaalhäirete hulka nagu ka parkinsonism siis määratakse sageli ka sarnane ravi. Võimalikud on aga kindlasti ka ...
Loe edasiTere mul on mees kellega oleme vahekorras ja kuidas on võimalik et tuleb klamüüd et kuidas see on kui me nagu kindlad partnerid ja selline asi tekkib
Tere mul on mees kellega oleme vahekorras ja kuidas on võimalik et tuleb klamüüd et kuidas see on kui me nagu kindlad partnerid ja selline asi tekkib
See juba teist korda

Vastas dr Ülle Kadastik
Tere, võimalus on et varasem ravi pole infektsiooni väljaravinud. Soovitatakse ravijärgselt kahel korral võtta analüüs, siis saab öelda et on korras. Esimene kord võtta 2-4 nädala möödudes ja siis kuu ...
Loe edasiautoimmuunne türeoidiit
Tere, põen autoimmuunset türeodiiti,teen igal aastal perearsti juures vereanalüüsi - eelmisel aastal oli TPO lgG 538,0 ja tänavu 03.12 oli näit 1000,0. Kas peaksin muretsema ja paluma saatekirja endokrinoloogi ...

Vastas dr Anu Ambos
Tere!
Kilpnäärme vastaste antikehade (TPO IgG) normist kõrgem tiiter on autoimmuunse kilpnäärmehaiguse marker. Antikehade tiiter võib päris suurtes piirides kõikuda, kuid jääb alati normist oluliselt ...
Seede elundkond+ vererõhk
Tere, esmalt 10 aastat tagasi diagnoositud refluks haigus, helico bakter- ravi omeprasool. Mitmeid aastaid ülihappesus süvenenud/vähenenud periooditi, kuid täielikku tervenemist ei tekkinud.

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Lugedes Teie 10 aasta pikkust haiguslugu, väga arvukaid uuringuid ja muutunud sümptomite mustrit, joonistub välja üsna selge tervikpilt, mis ei ole enam klassikaline reflukshaigus või ...
Läbipõetud Borrelioos
Tere
Lapsel 16 a. tüdruk, pidev palavik 37-37,2, väsimus ja peavalud seega läksime perearstile. Võeti ka borrelioosi proov.
Tulemuseks olid:
Borrelia burgdorferi IgG QN - Üle normi >240,0 ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Aitäh põhjaliku ülevaate eest. Teie tütre analüüside tulemused ja sümptomid on klassikaline olukord, kus tekib segadus: kas tegemist on möödunud borrelioosiga, aktiivse borrelioosiga ...
Lapse uni
Tere!
Mul on probleem on 11 kuuse lapse unega. Päevauned teeb vankris, ööuni oma voodis. Olen proovinud ka päeval voodisse, kuid ei jää seal magama. Samas teema on meil ka öösiti, väga raske ...

Vastas dr Ain Pajos
Kindlasti tuleb selle probleemiga pöörduda lastearsti poole.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Lapsel higi haiseb
Tere!
13 aastane neiu higistab kergelt ja higil
väga tugev hais.
Koolis laps ei taha enam käija ja arvatakse,et
ei pesta riideid piisavalt.
Iga päev vahetame riideid. ...

Vastas dr Anu Ambos
Tere!
Ma ei saa päriselt aru, miks olete selle küsimusega endokrinoloogi poole pöördunud. Soovitan küsimust arutada lapse raviarstiga (tõenäoliselt lasteneuroloog või lastearst). Puberteedieas võib ...
Disk
Tere. Mida põhjustavad L4/L5 diskid sopistunult?

Vastas dr Ain Pajos
Diski lagunemisel tekkinud fragmendid võivad seoses nihkumisega taha-küljele põhjustada seljaajust lähtuvate jalanärvide juurte ärritusi (valu ja suremistunne jalas-labajalas) ja ka närvivigastusi (püsiv ...
Loe edasiKas bikuspiidne aordiklapp võib olla pärilik?
Tere,
Tütre isal (46a) diagnoositi bikuspiidne aordiklapp, sellest tingitud tahhükardia ja aordiklapi stenoos koos puudulikkusega.
Minu küsimus on: kas peaksin tütrel (21a.) paluma arstikontrollis ...

Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Bikuspiidne aordiklapp (bicuspid aortic valve, BAV) on tõepoolest geneetilise eelsoodumusega kaasasündinud kõrvalekalle, mis tähendab, et see esineb perekondades sagedamini kui juhuslikult.
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi




