Vaktsiin Autor: Marje Oona

Vaktsiin on haigust tekitava bakteri või viiruse antigeene sisaldav ravimpreparaat, mille toimel inimene muutub nakkushaiguse suhtes immuunseks ehk tõvekindlaks ilma seda haigust läbi põdemata. Antigeenid on molekulid, mille abil valged verelibled tunnevad ära haigust tekitava mikroorganismi ning kujundavad selle tõrjumiseks vajaliku immuunvastuse. Pärast vaktsiini esmast manustamist kulub kuni 2 nädalat immuunsuse kujunemiseni. Mõnikord tuleb püsiva immuunsuse saavutamiseks vaktsiini korduvalt manustada. Kui inimene puutub hiljem kokku vastava haigustekitajaga, suudab immuunsüsteem kohe reageerida – haigustekitajad hävitatakse enne, kui nad saavad inimorganismis massiliselt paljuneda ning haigust esile kutsuda. Nii on takistatud ka nakkushaiguse edasine levik teistele inimestele. Vaktsiini mõjul tekkinud immuunsus sarnaneb selle immuunsusega, mis kujuneb haiguse läbipõdemise järel, kuid ilma et kaasneks tõsiseid haigusnähte.

Vaktsiine on eri tüüpi. Elusvaktsiinid sisaldavad nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kutsuvad esile haiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin, leetrite, punetiste ja mumpsivaktsiin ning suu kaudu manustatav vaktsiin lastehalvatustõve vastu. Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid.

Inaktiveeritud vaktsiinid on täisrakuline läkaköhavaktsiin ja süstitav lastehalvatusevaktsiin.

Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, millest piisab tõhusa immuunsuse tekkeks. Sellised on näiteks atsellulaarne ehk rakutu läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kaht kuni viit antigeeni, ja Bviirushepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni, milleks on vastavate nakkustekitajate inaktiveeritud toksiinid ehk toksoidid. Vaktsiinides sisaldub ka väikestes kogustes abiaineid, mis on vajalikud vaktsiinide tootmiseks ning nende tõhususe ja ohutuse suurendamiseks. Nendel väikestel ainekogustel ei ole toksilisi toimeid.

Lisaks inimeste vaktsiinidele on välja töötatud vaktsiinid eri loomaliikidel esinevate haiguste vastu. Kassi- või koeraomanik peab oma looma vaktsineerima marutõve vastu.

Vt ka immuniseerimine, immuniseerimiskava.

Nõuanded teemal: Vaktsineerimine

Tuberkoloosi vaktsiin

Kas selline vaktsiinist tekkinud põletikuline lümfisõlm on normaalne ? Alates mai kuust saan selle probleemiga ka eestis arstile pöörduda. Soome arst on arvamusel ,et vaatame ja jälgime ( neil puuduvad ...

Eda Tamm

Vastas dr Eda Tamm

Tere!

Kahjuks ei võimalda saadetud foto lümfisõlme hinnata - foto ei avane korrektselt.
Võimalusel saab tulla Tartusse TÜK Lastekliiniku laste infektsioonhaiguste arsti ambulatoorsele ...

Loe edasi

Putuka moodi hammustus

Tere.

Täna natuke aega tagasi saatsin meili oma probleemist, kirjutan uuesti ja lisasin ka täna tehtud pildi. See haav läheb nagu aina suuremaks.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kui hammustuse või haavataolise kolde suurus järjest suureneb, muutub punetavamaks või valulikumaks, siis viitab see pigem põletiku süvenemisele, sageli on tegemist ...

Loe edasi

Reisilt saadud “hammustused”

Tulin mõned päevad tagasi Maltalt ja jala peal ja pepu peal on nagu auk, mis on punane ja valus, jala peal olev auk ei ole nii valus aind kui surud õrnalt. Tuli ka veidi mingit vedeliku.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kirjelduse põhjal (reisilt naastes tekkinud valulikud punetavad kolded, keskosas justkui „auk“, vähene eritis) on kõige tõenäolisem tegu putukahammustuste järgselt ...

Loe edasi

Mis see küll on?

Tere! Jalgade siseküljest hakkas,laigud valutavad Nüüd on veel kõhu,l käivatele, seljal, kaelal,kahelpool keskohal külgedel
Rändab nendes kohtades.Järsku lööb naha alla valus muhk kollakas punane ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Kirjelduse järgi on tegemist korduvate valulike nahamuutustega, mis tekivad erinevates kehapiirkondades, on punakas-kollakad, vahel rõngakujulised ning võivad ...

Loe edasi

Puukentsefaliidi vaktsiin

Tere
Küsimus seoses puukentsefaliidi vaktsineerimisega. 2016.a sai tehtud ainult 1. doos, vahepeal jäi vaktsineerimine pooleli. Nüüd, 2026.a. lasin uuesti vaktsineerida, mis pandi terviseportaali ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere! Tänan hea küsimuse eest.

Jah, sellises olukorras on täiesti korrektne, et nüüd tehtud süst märgiti 2. doosina ja vaktsineerimist ei pea alustama nullist. Puukentsefaliidi vaktsiini puhul ...

Loe edasi

Kasvaja

Tere

Selline küsimus et kui alates 18 aastaselt järjepidevalt alkoholi liigtarbida kuni 27nda eluaastani, kas selleks ajaks on võimalik et on juba tekkinud vähk?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tänan hea küsimuse eest.

Alkoholi liigtarbimine on tõepoolest üks tõestatud vähiriskitegureid, kuid see ei tähenda, et 9 aasta jooksul (18–27 eluaastani) oleks kindlasti ...

Loe edasi

Candida albicans

Tere!

Kui rögast võetud proov näitas 3+ ja neelust 1+ candida albicans`i, kuidas siis peaks pärmseen patsiendil väljenduma?
Keelel ei ole näha tugevat valget kattu, kerge valkjas.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Teie kirjeldus on väga põhjalik ja aitab hästi mõista olukorra olemust. Vastan ausalt ja rahulikult, sest siin on suur oht, et Candida rolli on üle hinnatud.

1. Mida tähendab ...

Loe edasi

Beebi peakuju

Hei! Küsimus seoses 6 kuuse beebi peakujuga. Sünnist saati beebi eelistanud pead keerata paremale ja sellest tulenevalt on beebi peakuju ebasümmeetriline. Oleme proovinud erinevaid viise, et beebi kasutaks ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Olulised lisaks pea kujule on pea suurus, lõgeme ja õmbluste avatus. Nõu oskavad anda perearst ja füsioterapeut, kas oleks vaja teha nt ultraheli uuringut.
Hea oleks kui laps ...

Loe edasi

Hantaviirus

Tere,
Pöördun teie poole, et leida endale rahu ja loodan, et olete õige arst kelle juurde tulla selle küsimusega. Olen üks nendest õnnetust, kellel testiti hantaviirus positiivseks. Kõik sai alguse ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Aitäh, et oma loo nii ausalt ja detailselt kirja panite. On täiesti arusaadav, et selline kogemus tekitab hirmu ja palju küsimusi – püüan need võimalikult rahulikult ja selgelt lahti ...

Loe edasi

Gripivaktsiinist

Tere!

Mu 7-kuusel lapsel näitas allergoloogi juures tehtud nahatorketest munakollase allergiat. Nii pereõde kui ka allergoloog arvasid, et parem on talle seetõttu gripivaktsiini mitte teha. ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Täielikku kaitset gripivaktsiin ei anna.
Haiguse tekke võimalus on vaktsineeritul väiksem ja põdemine kergem.
Vaktsineerimine ei väldi haigustekitaja ülekannet teisele inimesele.
Loe edasi



Vaata kõiki nõustamisi