Termoregulatsioon Autor: Andres Soosaar
Termoregulatsioon. Inimene kuulub püsisoojaste organismide hulka, mistõttu tema termoregulatsiooni ehk soojusregulatsiooni iseloomustab võime säilitada oma kehatemperatuuri teatud väliskeskkonna temperatuuride vahemikus stabiilsena. Väliskeskkonnast oluliselt kõrgem temperatuur (ca 37 °C) püsib inimesel muutumatuna vaid kehatuumas (pea ja kehatüve sisemus). Kehakestas (jäsemed ja keha pindmised osad) on temperatuur madalam ja sõltub suuremal määral väliskeskkonna temperatuurist. Kehatüve temperatuur on üks homöostaasi näitajaid ning selle mõõtmisel on meditsiinis suur tähtsus. Püsiva kehatemperatuuri aluseks on soojuse tootmise ja soojuse äraandmise vaheline tasakaal. Soojus tekib organismis paljude biokeemiliste reaktsioonide paratamatu saadusena, samuti vallandub hulgaliselt soojust lihasetöö ja lihasevärinate (nn külmavärinad) tagajärjel, mis on oluline organismi poolt kontrollitav soojuse produtseerimise viis.
Füüsikaliselt on soojuse äraandmiseks mitmeid viise: soojuskiirgus, soojusjuhtivuse erinevad vormid, higi aurumine kehapinnalt. Organismi seisukohast on olulised kaks viimast. Tähtsaks liikuvaks soojust kandvaks keskkonnaks on veri, mis transpordib soojuse kehapinnale, kust see eraldub keskkonda. Samuti annab organism märkimisväärselt soojust ära higi aurumisel nahalt, näiteks füüsilise koormuse ja keskkonna kõrge temperatuuri korral. Organismi soojustasakaalu kestvam häirumine mingis suunas viib paratamatult kehatemperatuuri muutumisele: tekib ülekuumenemine ehk hüpertermia või alajahtumine ehk hüpotermia. Kehatemperatuuri püsivuse tagamiseks on organismis keerukas regulatsioonisüsteem, mille hulka kuuluvad termoretseptorid, mis annavad informatsiooni naha ja ka keha sisemuse temperatuuri kohta, hüpotalamuses paiknev termoregulatsioonikeskus ning erinevad täidesaatvad mehhanismid. Kogu see süsteem püüab kehatüve temperatuuri hoida teatud kõrgusel. Tuleb aga märkida, et palavik erineb teistest hüpertermiatest, sest vaid palaviku korral on tõusnud termoregulatoorse süsteemi poolt etteantud väärtus ja kogu süsteem püüab seda uut väärtust säilitada.
Kestev hüpotermia (kehatemperatuur alla 35 °C) ja hüpertermia (kehatemperatuur üle 41 °C) on organismile kahjulikud ning võivad esile kutsuda ulatuslikke tervisekahjustusi.
Vt ka alajahtumine, higistamine, homöostaas, palavik.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Ülaselja valu.
Tere! Mul lööb mitu nädalat juba vasakule selga järsu krambi, just öösiti ja sügavalt sisse hingates või haigutades, kui lööb krampi siis ei saa hingata ega liigutada, valu on umbes selja keskosas, aegajalt ...

Vastas dr Ain Pajos
Kui selavalu on alaseljas, võib põhjuseks olla nimmelülidevahelise diski kahjustusest tingitud jalanärvi ärritus. kui valu ja krambitunne on ka ülaseljas on põhjuseks erinevate närvide ärritustest tingitud ...
Loe edasiParema käelaba öine suremine ja õine turse
Tere
küsin lisainfot allpool kirjeldatud olukorra kohta:
probleem on paremal pool - kael ja ülajäse. Kael katsudes väga valulik, krudiseb. Parem käsi sureb öösiti viimase paari kuu jooksul ...

Vastas dr Ain Pajos
Ükski närvikahjustus nähtavaid turseid jäsemetel ei põhjusta.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Valge laik
Peenise pea peal valge laik

Vastas dr Margus Punab
Siin peaks vist ikkagi läbivaatuse tegema. Kui muutuseid ka kuskil mujal, siis võib olla tegu sklerootilise eesnahapõletiku algstaadiumiga. Tulge vastuvõtule.
Loe edasiValu vasakus küljes
Rändav valu vasakus küljes liigub õlast kuni roiete alla ja küünarnukini. Ei ole väga hull aga häirib. Kõige hullem on hommikul. U 1,5-2nädalat kestnud

Vastas dr Ain Pajos
Vajalik on arsti läbivaatus. Ka perearst võib asja täpsustada.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Mitte tekkiv ejakulatsioon
Tere.
Tarvitan stressi raviks viimased 6 kuud antidepressanti Elicea.
Ravimi tarvitamisega umbes samal ajal tekkisis probleem erektsiooniga, ning määrati uroloogi poolt eesnäärme põletiku ...

Vastas dr Margus Punab
Tegu on küllalt tüüpilise antidepressantide kõrvaltoimega. Esimene soovitus oleks vaadata üle ravimi jätkuv vajadus ja kui ikka vajalik, siis ilmselt on võimalik see vähem seemnepurset mõjutava ravimi ...
Loe edasiSong?
Tere!
Keisrilõikest on möödas 3 nädalat.
Mul on surmahirm tekkinud, et kas mul võib olla song?

Vastas dr Urve Pappa
Tere
Ei, teil ei ole vähemalt selle pildi järgi song. Kõhu taastumine peale sünnitust ja k.a. peale keiserlõiget võtab aega . Armi piirkonnas sissetõmbed ja esinevad voldid on individuaalsed ...
Surve peas ja väsimus.
Tere.
Kutsusin 13.08.2025 kiirabi, vererõhk oli 160 nagu merel oleks olnud, käte jalgade surin, kõrgus pinge tunne, peas surub tunne. Anti vererõhu alandavat rohtu. Nüüd olen siiani haiguslehrl. ...

Vastas dr Ain Pajos
Kõige enam meenutavad kaebused kroonilisest ärevusest ja depressioonist tingitud vaevusi. Loomulikult tuleks eelnevalt välistada muud sarnaseid probleeme põhjustavad haigused. Vereanaalüüsid, kardiogramm ...
Loe edasiKilpnäärme alatalitlus
Tere!
Kuna arst tegi ravivea, vähendades palju mu Tyroxini annust , mida ma võtsin 4x100 ja 3 x 125 , 50 x 7 le !!!,sestmul oli alatalitlus läinud ületalitluse poolele, siis pärast arst arvas , ...

Vastas dr Anu Ambos
Tere!
Kahjuks L-türoksiini õige annuse üle ilma hormoonanalüüside tulemusteta otsustada ei saa. Võimalik, et annuse 100/125 mcg päevas vähendamine 50 mcg-le päevas oli liig, kuid kuidas oleks õige, ...
Imelik punn vasakus kõrvas
Tervist, olen 15a poiss ning augusti esimese nädala lõpus tekkis mul imelik punn vasakusse kõrva. Kas tegu võib olla puberteedi eas tekkivate punnidega või millegi muuga.
Kas on Apteegis müüa midagi ...

Vastas dr Margus Punab
See on ilmselt miski kergem nahapõletik. Pöördu palun oma perearsti vastuvõtule. Saad asja kiirelt korda.
Loe edasiVeresoonte uuring
Tere käisin SYNLAB Eesti tegin D-dimeerid vere analüüsi see oln kõrgendatud norm on 0,5mg/l kohta aga minul 0,79mg/l kohta
kas see on halb nüüdseks veresooned on umbes ja kuidas saaks seda taas ...

Vastas dr Ain Pajos
Küsimus tulebki esitada kardioloogile vüi vasoloogile.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Vaata kõiki nõustamisi